2-23-131285/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-131285

Tsiviilasi

OÜ Europark Estonia hagi Torudeabi24.ee vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490, Solaris keskuse

bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn, e-post:

krediidihaldus@europark.ee);

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, e-post:

xxx);

Kostja: Torudeabi24.ee OÜ (registrikood 12369199, Vene tn 28,

Tallinn, e-post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine leppetrahvi nõuetest kogusummas 330 (kolmsada

kolmkümmend) eurot ning lõpetada eeltoodud osas menetlus käesolevas asjas.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt Torudeabi24.ee OÜ-lt (registrikood 12369199) hageja OÜ Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 70 (seitsekümmend) eurot, millest 30 eurot on

leppetrahv ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt Torudeabi24.ee OÜ-lt (registrikood 12369199) hageja OÜ Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 540 (viissada nelikümmend)

eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 440 eurot kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt Torudeabi24.ee OÜ-lt (registrikood 12369199) hageja OÜ Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt on sõidukite numbrimärkidega XXX ja YYY omanik või vastutav kasutaja

leppetrahvide väljastamise kuupäevadel. Sõidukeid pargiti korduvalt hageja opereeritavale

parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes.

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on tasumata. Kostja ei ole leppetrahve

vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda

mõistlikult oodata.

2. Kostja parkis oma sõidukeid 11-l korral hageja opereeritud parklas aadressil Punane 6. 02.03.2022

koostati kostjale leppetrahv number 1930 2032 2164 1211 maksetähtajaga 16.03.2022, võlgnevuse

summa 30 eurot. 13.03.2022 koostati leppetrahv numbriga 1931 3032 2193 4500, maksetähtajaga

27.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 17.03.2022 koostati leppetrahv number 1351 7032 2151

5565, maksetähtajaga 31.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 28.03.2022 koostati

leppetrahvinumber 1352 8032 2093 2569, maksetähtajaga 11.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.

29.03.2022 koostati leppetrahv number 1412 9032 2133 7521, maksetähtajaga 12.04.2022, võlgnevuse

summa 30 eurot. 01.04.2022 koostati leppetrahv number 1930 1042 2163 1142,

maksetähtajaga15.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 04.04.2022 koostati leppetrahv number 1930

4042 2202 2324, maksetähtajaga18.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 05.04.2022 koostati

leppetrahv number 0780 5042 2214 2177, maksetähtajaga 20.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.

07.04.2022 koostati leppetrahvinumber 1410 7042 2072 9030, maksetähtajaga 21.04.2022, võlgnevuse

summa 30 eurot. 08.04.2022 koostati leppetrahv number 1350 8042 2135 7403, maksetähtajaga

22.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. 12.04.2022 koostati leppetrahv number 1411 2042 2151

6123, maksetähtajaga 26.04.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.

3. Ühel korral parkis kostja sõiduki Ülemiste City parklas. Selles parklas parkis kostja sõiduki

10.03.2023. Kostjale koostati leppetrahv number 1951 0032 3132 4503, maksetähtajaga 24.03.2023,

võlgnevuse summa 30 eurot.

4. Sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud nende armatuurlaual

parkimiskella, st sõiduki parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal/sedelil ning mobiilse

parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude, paigutades selle sõidukite kojameeste vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale ka

meeldetuletused võlgnevuse kohta.

5. Hageja viitas VÕS § 3 punktile 1, § 8 lõigetele 1 ja 2, § 9 lõikele 1 ja § 16 lõikele 1. Hageja on

parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav

infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud

tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib.

6. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla

operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja fotod

parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende

paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema

liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta

võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping.

7. Parkimislepingu pooleks on kostja AÕS § 68 lg 1 ja LS § 2 p 93 alusel. Vastutavaks kasutajaks

loetakse ka LS § 2 punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud

esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3). Vastavalt

Transpordiametist saadud teabele oli sõidukite omanik/vastutav leppetrahvinõuete esitamise ajal

kostja. Seega on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Tuginedes eeltoodule

ning lähtudes asjaolust, et Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki XXX

omandi osas alates 13.08.2018 ja sõiduki YYY omandi osas alates 22.10.2021 kuni käesoleva

hagiavalduse esitamiseni muudatusi tehtud, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on

kostja. Üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele

sõidukit kasutada antakse.

8. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes,

väljastas hageja leppetrahvid. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Hageja esitas

leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

Leppetrahvinõudeid ei ole tasutud. Hagiavalduse esemeks on 12 tasumata leppetrahvinõuet

kogusummas 360 (12x30) eurot.

9. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile

info@torudeabi24.ee. Kostja nõuet ei täitnud. VÕS § 1131 lg 1 alusel nõudis hageja võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud

Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõidukite omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekirju. Kostja võlgnevus on kokku 400 eurot,

millest 360 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.

10. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile. Hageja on pöördunud

võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja

õigusabikulud on 110 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses

vastuväitega tutvumise, kirjavahetuse, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide

esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 3 h, st

hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 330 eurot. Lisaks palus hageja

mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on

tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt

seadusjärgses määras.

11. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on hagile lisatud fotodega tõendanud

parkimislepingu tingimusi ja parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke. Punane 6

parkimisalale on võimalik siseneda kahe sissepääsu kaudu: Suur-Paala tänavalt ja Punaselt tänavalt.

Märgid on paigaldatud ka parklasse ehk kehtestatud parkimistingimustega on võimalik tutvuda pärast

alale sisenemist. Infotahvlid parkimislepingu tingimustega on leitavad parkimisalalt. Fotode tegemise

täpne kuupäev ja kellaaeg on nähtavad meta-andmetest. Punane 6 parkimisala oli nõuetekohaselt

märgistatud juba 2017. ja 2019. aastal. Märgid olid olemas leppetrahvide väljastamise kuupäevadel

ning seda kinnitavad tehtud fotod.

12. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, peab

ta seda tõendama. Kostja seda ei teinud. Parkimisala sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et

tegemist on Europargiga ning parkimine on tasuline. Lisaks oli kostjal võimalus täpsemate

parkimistingimustega tutvuda enne või pärast parkimisalale autoga sisenemist.

13. Hageja on ala märgistanud nõuetekohaselt: parklasse ei saa siseneda teavitusmärkidest

möödumata. Seega on parkimisalale sisenejale tehtud võimalikuks parkimistingimustega tutvumine.

Parkimistingimused näevad ette, et tingimuste esitamisega on hageja teinud pakkumuse sõlmida

parkimisleping sõiduki juhiga. Nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks antakse parkimisega, mida

kinnitab kohtupraktika. Kuivõrd on tõendatud, et kostja sõiduk oli pargitud hageja hallatavale

parkimisalale, oli parkimisleping hageja ja kostja vahel sõlmitud.

14. Leppetrahvid on väljastatud õiguspäraselt. Parkimislepingu tingimuste punkt 6 näeb ette, et lepingu

rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma leppetrahvi kuni 50 eurot. Rikkumise jätkudes võib

vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Hageja on

leppetrahvide väljastamisel järginud parkimislepingu tingimust, mis võimaldab väljastada 24 tunni

möödumisel eelmisest leppetrahvist uue nõude. Kuna sõiduki XXX kontrollimisel 02.03.2022–

12.04.2022 ei tuvastanud hageja kordagi, et parkimise eest oleks tasutud, oli 11 leppetrahvinõude

väljastamine põhjendatud. Loogiline ei ole kostja seisukoht, et kui sõiduk parklast ei liigu, oleks

võimalik määrata vaid üksainus leppetrahv. Paratamatult tekiks küsimus, et miks üldse inimesed

soetaksid endale parkimise kuukaarte või maksaksid parkimise eest. Oluliselt kergem, odavam ja

mugavam oleks parkida sõidukit eelduslikult samas kohas ja seejärel vormistada pikk parkimine üheks

„parkimistrahviks“.

15. Hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe ei mõjuta hageja ja kostja lepingulist suhet Vaidluses ei

oma tähtsust see, millisel õiguslikul alusel hageja kõnealust parkimisala opereerib. Kohtupraktikas on

korduvalt tunnistatud, et hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei mõjuta parkimiskorraldaja ja

sõiduki kasutaja vahel sõlmitavat lepingut. Hageja esitatud fotodest nähtub, et kogu ala oli tähistatud

liiklusmärkide ja infotahvlitega, milliste olemasolu iseenesest tõendab õigust parkimisala opereerida.

Hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe on eraldiseisev õigussuhe, millel ei ole puutumust kostja

õiguste ja kohustustega. Hageja ei pea tõendama kinnisasja omaniku loa olemasolu.

16. Ülemiste City parklas kehtivaid tingimusi ja teavitusmärke on hageja tõendanud hagiavaldusele

lisatud fotodega. Lisaks esitas hageja originaalfotod selle parkla teavitusmärkidest. Pildifailide meta-

andmetest nähtub, et fotod on tehtud 2019. aastal. Kostja sõiduk YYY oli 10.03.2023 pargitud EP35

tsooni, Valukoja tänavale. Teelõigule, kus sõiduk parkis, pääseb Keevise või Lõõtsa tänava poolt.

Hageja esitas foto teavitusmärgist, mille parkimiskorraldaja tegi päev enne kostja sõidukile leppetrahvi

väljastamist 09.03.2023.

17. Ülemiste City parkimisala tsooni EP35 teavitusmärk Valukoja tänava alguses Keevise tänava

poolt. Foto on tehtud kuupäeval 09.03.2023. Kostja sõidukile väljastati leppetrahv 10.03.2023. Hageja

esitab foto teavitusmärgist ka Lõõtsa tänava poolt. Ala oli vastavalt märgistatud 02.03.2023. Kui kostja

leiab, et leppetrahvi väljastamise kuupäeval 10.03.2023 märke enam ei olnud, peaks ta oma väidet

tõendama

18. Parkimiskorraldaja tegi foto kostja sõidukist leppetrahvi väljastamise kuupäeval 10.03.2023.

Fotodel olevate hoonete järgi on tuvastatav, et sõiduk parkis EP35 tsoonis. Samuti on foto taustal näha

parkimistingimusi. Ülemiste City EP35 tsoon on tasuline, kuid parkimisalguse fikseerimisel

parkimiskellaga võib tasuta parkida 15 minutit. Kostja sõiduki armatuurlaual oleval parkimiskellal oli

fikseeritud kellaaeg 09:45 või 21:45, seega oli tasuta parkimisaega ületatud või ei olnud parkimise

algusaega fikseeritud. Mobiilse parkimise kontrollimisel ei tuvastanud hageja parkimise eest tasumist.

Seega ei järginud kostja EP35 tsoonis kehtestatud parkimistingimusi ning leppetrahvi väljastamine oli

õigustatud. Vastavalt parkimislepingu tingimuste punktile 5 kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu

rikkumise korral tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 35 eurot.

19. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et parkimiskorraldaja on peale rikkumise tuvastamist asetanud

leppetrahvikviitungi sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et

sellisel viisil leppetrahvinõude esitamine on TsÜS § 70 mõttes mõistlik ning VÕS § 159 lg 2 järgi on

hageja teavitanud kostjat nõude olemasolust mõistliku aja jooksul, samuti piisab leppetrahvinõude

esitamise tõendamiseks sõidukist tehtud fotost, kust on näha, et kviitung on jäetud kojamehe alla. Kui

kostja soovib väita, et Ülemiste City parkimisala ei olnud märgistatud nõuetekohaselt ning leppetrahvi

ei väljastatud, tuleks tal seda tõendada.

20. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole.

Lepingulise esindajatasu on 110 eurot tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot,

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hagiavalduse

koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos

lisadega maakohtule esitamine võttis aega 3 h. Kostja 02.09.2024 vastusega tutvumine ja analüüs ning

sellele vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ning maakohtule esitamine võttis aega 3 h.

Kompromissettepanekuga pakkus hageja, et kui kostja tasub 300 eurot leppetrahvide katteks + ½

sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot riigilõivust + ⅔ esindajakuludest.

21. 12.11.2024 seisukohas loobus hageja osaliselt nõudest sõiduki XXX osas. Hagiavalduses on hageja

märkinud nõue suuruseks 360 eurot (leppetrahvid), 40 eurot (sissenõudmiskulu). Kostja on esitanud

müügilepingu, mille järgi on sõiduk XXX müüdud Automed OÜ-le (14939413) 01.03.2022.

Arvestades, et hagi esemeks olevad sõiduki XXX leppetrahvid on väljastatud ajavahemikus

02.03.2022–12.04.2022, ei vastuta kostja 11 leppetrahvi eest, mis on talle esitatud Punane 6 parklas

ajavahemikul 02.03.2022 kuni 12.04.2022.

22. Kostja on kinnitanud, et vastutab sõiduki YYY leppetrahvi nr 1951 0032 3132 4503 eest, mis

esitati talle 10.03.2023 Ülemiste City parklas ning on nõus selle tasuma. Sellest tulenevalt tuleb hageja

hinnangul loobuda osaliselt hagiavalduses väljatoodud nõuetest kostja vastu selliselt, et hageja

põhinõue kostja vastu on 30 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning eeltoodule lisanduvad

menetluskulud.

23. Hageja ei pea hüvitama kostja kulusid õigusabile 240 eurot. Hageja viitas TsMS § 162 lõikele 4 ja

§ 168 lõikele 4. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud

ära hoida enda vastu hagi esitamise. Kostja on hagile vastanud 02.09.2024, vaieldes vastu mh sõidukile

XXX väljastatud leppetrahvidele. Kostja seadis hagivastuses kahtluse alla parkimistingimuste

olemasolu parkimisalal, lepingu sõlmimise ning hageja õiguse korraldada parkimist. 14.10.2024 esitas

kostja kompromissettepaneku ning alles 29.10.2024

24. Kuni müügilepingu esitamiseni tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostjal oli

võimalik kohtumenetlust ja menetluskulude suurenemist vältida, edastades müügilepingu enne hagi

esitamist. Ei ole põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära

hoida enda vastu hagi esitamise. Kuigi antud juhul ei ole tegemist kostja asendamisega, on hageja

loobunud osaliselt oma nõudest seetõttu, et kostja tõendab hilinenult seda, et sõiduk ei olnud üleüldse

tema valduses ja tema ei vastuta leppetrahvide eest. Hageja on saatnud kostjale korduvalt

meeldetuletuskirju ning 2023. a on kostjat teavitatud enne kohtumenetluse alustamist, et sõidukil XXX

on väljastatud 11 leppetrahvi. Seega oli kostja juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist

teadlik hageja nõuetest.

25. Hageja palus menetluskuludena välja mõista riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ja kulud õigusabile. Hagi koostamiseks kulus aega 3 h, kostja vastusele vastamiseks kulus 3 h.

Kompromissläbirääkimiste pidamisele kulus 15 min. Kostja 29.10.2024 esitatud vastuväite ja tõendiga

tutvumisele ja analüüsile kulus 15 min. 12.11.2024 taotluse koostamine, maakohtule esitamine võttis

aega 45 min. Kokku on kulud õigusabile 797,50 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise

menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

26. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema opereeritud parkimisalal kehtisid

parkimistingimused ajal, kui kostja seal väidetavalt parkis. Pakkumuse puudumise tõttu ei saa lugeda

lepingut sõlmituks ega leppetrahvi tasumise kohustust tekkinuks. Kuna poolte vahel puudub

lepinguline suhe, on nõude rahuldamise eeldused täitmata. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oli

parkimistingimuste kehtestamiseks olemas kinnistu omaniku luba.

27. Hageja on esitanud 11 trahvinõuet ühe ja sama rikkumise kohta Punane 6 parklas. Isegi rikkumise

olemasolu korral saaks hageja esitada vaid ühe leppetrahvi nõude. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit

parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise kohta Ülemiste City parklas.

28. 14.10.2024 seisukohas pakkus kostja kompromissina, et tasub leppetrahvi võlgnevused kokku

summas 150 eurot. Lisaks oli kostja nõus tasuma poole sissenõudmise kuludest 20 eurost ja esindaja

kuludena 100 eurot.

29. 29.10.2024 leidis kostja, et sõiduk Opel Combo registrimärgiga XXX ei kuulunud kostjale alates

01.02.2022 ning seega on selle sõiduki osas hageja esitanud nõude vale kostja vastu. Kostja sõlmis

01.03.2022 Automed OÜ-ga ostu-müügi lepingu, millega kostja võõrandas sõiduki. Seega on alusetud

hageja leppetrahvinõuded, mis on koostatud Punane 6 parklas ajavahemikul 02.03.2022 kuni

12.04.2022.

30. Kompromissina oli kostja nõus tasuma Ülemiste City parklas koostatud leppetrahvinõude 30 eurot.

Menetluskulude tasumisega kostja ei nõustunud. 12-st leppetrahvinõudest osutus õigeks ainult üks ja

sellise eksimusega seotud kulud peab kandma hageja. Kostjale on seoses nõuetega tekkinud kulud

hinnanguliselt 240 eurot, mis tuleb jätta hageja kanda.

31. Täiendavalt leidis kostja, et ta nõustub nõuetest osalise loobumisega, kuid ei nõustu sellega seoses

esitatud õigusabi kuludega. Kostja esitas tõendi selle kohta, kes sõidukit juhtis, 22.11.2023. Sellel

päeval saatis hageja lepinguline esindaja Automed OÜ esindajale e-kirja, milles nõudis sõidukile XXX

koostatud leppetrahvide tasumist. Nõudes viidati samadele leppetrahvidele, milliste nõuetest hageja

loobus. Hageja teadis juba 22.11.2023, kes on õige kostja. Hageja ei ole ka tõendanud, et tema

menetluskulud tekkisid enne 22.11.2023. Kostja on ise kandnud kulusid õigusabile 300 euro ulatuses,

mis tuleb talle hüvitada.

Kohtuotsuse põhjendused

32. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

33. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli 10.03.2023 registrimärgiga YYY sõiduki

omanik, mil hageja koostas sõidukile Ülemiste City parklas leppetrahvi 30 eurot. Pooled vaidlevad

selle üle, kas kostjal tuleb tasuda leppetrahv 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.

34. Algses hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude summas 400 eurot, millest 360 eurot oli

võlgnevus tulenevalt 12 tasumata leppetrahvist ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu. 12.11.2024

seisukohas loobus hageja 11 leppetrahvi nõudest, mis olid koostatud sõiduki XXX osas. Hageja loobus

seega nõudest summas 330 eurot. Kostja nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

35. Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas

asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja

on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist

loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui

hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

36. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata

sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest

loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi.

Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest,

tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral

menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12).

Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis,

kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise

või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul

võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik

esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul

rikkuda kostja õigusi. Seega tuleb vastu võtta hageja hagist loobumine leppetrahvide nõuetest summas

330 eurot. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse

37. Menetlusse jäänud leppetrahvile summas 30 eurot vaidles kostja vastu ning leidis, et hageja ei ole

tõendanud parkimistingimusi ega leppetrahvi väljastamist. Hageja ei ole ka kostja arvates tõendanud,

et tal oli õigus kasutada kinnistut parkla opereerimiseks. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda

jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 12.08.2024 pöördumises (dtl 507-508) vajadust

vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kostja oma vastuväiteid sisuliselt ei põhistanud

ega tõendanud.

38. Alusetu on kostja etteheide, et hageja ei ole tõendanud Ülemiste City parkla parkimistingimusi ega

leppetrahvi koostamist. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja koostas 10.03.2023 Ülemiste City

parklas leppetrahvi nr 1951 0032 3132 4503 summas 30 eurot sõidukile registrimärgiga YYY summas

30 eurot, sest parkimistasu oli jäetud tasumata (dtl 124-125). Kohtule esitatud fotodest (dtl 126-134)

nähtub, et leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Fotodest samuti nähtub, et sõiduki esiklaasi

alla oli küll jäetud parkimiskell, kuid selle osutid näitasid 9-le. Fotod olid tehtud kell 13:25.

39. Hageja esitas kohtule fotod liiklusmärkidest ja infotahvlitest, mis olid asetatud parkla sissesõitude

juurde (dtl 143-145, 490-491, 504) koos parkimistingimuste endiga. Fotod liiklusmärkidest olid tehtud

vahetult enne kostjale leppetrahvinõude esitamist. Ülemiste City parkla parkimistingimuste kohaselt

(dtl 505) tuli parkimise eest tasuda ning parkimistasu maksmata jätmisel tuli tasuda leppetrahvi 35

eurot. Parkimiskella kasutamisel oli õigus tasuda parkida 15 minutit. Transpordiameti väljavõtte

kohaselt (dtl 146) oli kostja leppetrahvi koostamise ajal sõiduki omanik või vastutav kasutaja registri

järgi ning sellele asjaolule ei ole kostja iseenesest vastu vaielnud.

40. Eeltoodud tõenditest tulenevalt on hageja oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja ja kostja vahel

oli sõlmitud parkimisleping Ülemiste City parklas avaldatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et

pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda

sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle

eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, sest

parkis sõiduki parklasse. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei tasunud parkimise eest. Parkimiskellast

nähtuva kohaselt oli tasuta parkimise aeg möödunud.

41. Kui kostja hinnangul kehtisid parkimise ajal parklas teistsugused tingimused, kui kohtule esitatud

tõenditest saab järeldada, oleks seda väidet tulnud tõendada kostjal. Seadusest ega kohtupraktikast ei

tulene, et hagejal kui parkla operaatoril oleks nõude olemasolu eeldusena tulnud tõendada, millise

lepingu on ta sõlminud parkimisplatsi aluse maa omanikuga. Asjaolust, et parklasse olid statsionaarselt

paigaldatud parkimistingimustest teavitavad liiklusmärgid, saab kinnisasja omaniku nõusolekut

eeldada. Vastupidist ehk kinnisasja omaniku loa puudumist oleks tulnud tõendada kostjal.

42. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks

selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Asjas esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et

kostja sai leppetrahvinõude kätte. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv

tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude sõiduki kojamehe

vahele asetamist. Kostja jättis leppetrahvi tasumata.

43. Kuna kostja ei ole esitanud ega tõendanud väiteid, mis võimaldaksid kohtul jätta

leppetrahvinõuded rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 30 eurot. Kuna

hageja nõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1131 lg 1 p 1 järgi rahuldamise võla sissenõudmise

kulude 40 euro nõue. Võla sissenõudmise kulu nõuet ei pea võlausaldaja tõendama. Samas on hageja

esitanud tõendid selle kohta, et ta tegi päringu Transpordiametile sõiduki omaniku väljaselgitamiseks.

Samuti on hageja kohtueelselt saatnud 10.04.2023 kostjale e-kirja teel meeldetuletuse leppetrahvi

kohta (dtl 164-165). Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 70 eurot, millest 30 eurot on

leppetrahv ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu.

44. Kohus ei hinda lahendis eraldiseisvalt tõendeid, millised hageja esitas seoses nende 11

leppetrahvinõudega, millistest ta loobus.

45. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

46. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Antud asjas loobus

hageja osaliselt nõudest, kuid mitte põhjusel, et kostja oleks nõude rahuldanud. Seega peaks TsMS §

168 lõikest 2 tuleneva üldreegli alusel jätma menetluskulud hageja kanda. Samas tuleneb TsMS § 169

lõikest 1, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema

esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja

pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Ühtlasi

näeb TsMS § 394 lg 2 p 1 ette, et kostja peab vastuses hagile teatama, kas tal on vastuväiteid selle

kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus

lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud. Lisaks tuleb kostjal TsMS §

394 lg 2 p 3 järgi vastuses hagile esitada kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise

väite tõendamiseks.

47. Käesolevas asjas ei esitanud kostja vastuses hagile vastuväidet nõuetele tulenevalt sellest, et hagi

on esitatud vale isiku vastu, sest üks kostja sõidukitest on enne enamike leppetrahvide koostamist

võõrandatud. Kohus andis kostjale 12.08.2024 (dtl 507-508) tõendite esitamiseks aega kuni

14.10.2024. Kostja ei esitanud ka kohtu antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi sellekohast tõendit ega

vastuväidet. Alles 29.10.2024 esitas kostja kohtule müügilepingu sõiduki võõrandamise kohta (dtl

523), mille ta oli sõlminud juba 01.03.2022. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühegi mõjuva

põhjuse olemasolu tõendi ja vastuväite hilinemisega esitamiseks. Seega on kostja menetlust venitanud

ning sõltumata sellest, et hageja nõuetest osaliselt loobus, tuleb menetluskulud kuni 29.10.2024 jätta

tervikuna kostja kanda.

48. Täiendavalt osundab kohus, et eelmenetlus lõppes 14.11.2024 ning kostja esitas hilinemisega

pärast eelmenetluse lõppemist tõendi selle kohta, et hageja lepinguline esindaja nõudis enne hagi

esitamist sõiduki uuelt omanikult leppetrahvide tasumist. Kostja ei ole ka selle tõendi hilinemisega

esitamisel põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mistõttu jätab kohus TsMS § 331 lg 1 alusel

tähelepanuta.

49. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja kulud õigusabile. Hagi koostamiseks kulus aega 3 h, kostja vastusele vastamiseks

kulus 3 h. Kompromissläbirääkimiste pidamisele kulus 15 min. Kostja 29.10.2024 esitatud vastuväite

ja tõendiga tutvumisele ja analüüsile kulus 15 min. 12.11.2024 taotluse koostamine võttis aega 45 min.

Kokku on hageja kulud õigusabile 797,50 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt

seadusjärgses määras.

50. Esmalt leiab kohus, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik

alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või

menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega

menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

51. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on üle paisutatud.

Kuigi algses hagiavalduses oli esitatud 12 leppetrahvi nõue, on tegemist tüüpteksti alusel esitatud

avaldusega, mille koostamiseks koos tõendite kogumisega ei saanud aega kuluda enam kui 2 tundi.

Kostja vastusele vastamiseks ei saanud aega kuluda samuti enam kui 1 tund, sest tegu ei olnud keeruka

vaidlusega. Kompromissläbirääkimisi pooled ei pidanud ja ettepaneku koostamiseks, kostja

29.10.2024 vastusega tutvumiseks ja nõuetest osalise loobumise avaldusse koostamiseks ei saanud ega

kokku kuluda enam kui 1 tund. Kogumis on hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulud aeg

põhjendatud 4 tunni ja 440 euro ulatuses.

52. Menetlusse jäänud nõude eest oleks hagejal tulnud riigilõivu tasuda summas 100 eurot. Kuna

hageja ülejäänud osas nõudest loobus, on alusetu riigilõivu nõue 140 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel

saab hageja taotleda poole vajalikku summat ületanud riigilõivu ehk 20 euro tagastamist. Kogumis on

hageja menetluskulud põhjendatud summas 100 eurot + 440 eurot = 540 eurot. Kostjalt tuleb hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 540 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja

mõista viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

53. Vastuseks kostjale selgitab kohus, et ka juhul, kui kohus oleks menetluskulud jätnud osaliselt või

tervikuna hageja kanda, ei ole kostjal käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid, mida seaduse

alusel saaks hagejalt välja mõista. Kostjal ei ole menetluses esindanud nõuetekohane esindaja ning

menetluses ei ole ka osalenud kostja nõustaja. Kostja väidetud kulud on tõendamata. TsMS § 175 lg 1

järgi saab kohus välja mõista lepingulise esindaja kulud, kuid lepinguliseks esindajaks on menetluses

poolt esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele ehk omab

magistrikraadi õigusteaduses. TsMS § 175 lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

54. Kostja esitas kohtule juriidilise nõustamise lepingu (dtl 524-525), kus nõustajaks on märgitud

Anton Klink nimeline isik. Antud isik ei ole menetluses osalenud, ta ei ole kohtule esitanud oma

volikirja ega õigusharidust tõendavat diplomit. Lepingus puuduvad viited käesolevale tsiviilasjale ning

kostja ei ole esitanud muid tõendeid väidetavate kulude tekkimise kohta. Seega on kostja väited temal

menetluskulude tekkimise kohta jäänud tõendamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2025. a kompromissimäärusega nr

2-23-131285.