2-23-17080/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-17080

Tsiviilasi

Carl Kallavuse kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aiki Zilinski määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja, puudutatud isik: Aiki

Zilinski

(ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Avaldaja: Carl Kallavus (ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen

Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aiki Zilinski määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 14. juuni 2024 määrus muutmata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2; § 696 lg 1).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Carl Kallavuse (avaldaja) kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei (kohtutäitur) otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936. Avaldaja leidis, et kohtutäitur

alustas täitemenetluse alusetult, ilma jõustunud täitedokumendita. Maakohus jättis 20.

detsembri 2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. märtsi 2024 määrusega maakohtu määruse, jättis avaldaja

kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

Aiki Zilinski (sissenõudja) kanda. Riigikohus jättis 13. mai 2024 määrusega sissenõudja

määruskaebuse menetlusse võtmata ja sissenõudja kassatsiooniastme menetluskulud tema

enda kanda.

2. Avaldaja 15. mai 2024 menetluskulude nimekirja järgi olid tema menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus kokku 1583,30 eurot (riigilõivud 100 eurot, õigusabikulud 1483,30 eurot).

Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 8,75 t: 1. detsembril 2023 konsultatsioon

kliendiga (1 t), 3. detsembril 2023 tutvumine materjaliga, avalduse ja esialgse õiguskaitse

taotluse koostamine (2,5 t), 20. detsembril 2023 tutvumine maakohtu määrusega ja

konsultatsioon kliendiga (0,5 t), 4. jaanuaril 2024 määruskaebuse koostamine (2 t), 12.

veebruaril 2024 menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine (0,5

t), 17. veebruaril 2024 tutvumine täiendava seisukohaga ja teatise koostamine (1 t), 26.

märtsil 2024 tutvumine ringkonnakohtu määrusega (0,5 t), 22. aprillil 2024 tutvumine

määruskaebusega (0,25 t), 15. mail 2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine

(0,5 t). Tunnitasu oli 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

3. Sissenõudja meelest on avaldaja menetluskulud ebamõistlikult suured. Tsiviilasi ei olnud

erakordselt keerukas ega mahukas. Avaldaja esindaja sisuline töö seisnes vaid kaebuse ja

määruskaebuse koostamises. 1. detsembri 2023 konsultatsiooni ning ringkonnakohtu määruse

ja määruskaebusega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, sest toimingute tulemusena ei

esitatud ühtegi menetlusdokumenti. Avaldaja menetluskulusid ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks ka seetõttu, et ta saavutas oma eesmärgi väljaspool käesolevat menetlust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 14. juuni 2024 määrusega avaldaja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras avaldaja menetluskuluks ja mõistis välja

sissenõudjalt avaldaja kasuks 1295,60 eurot ning märkis, et avaldajal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus luges avaldajale hüvitatavateks menetluskuludeks riigilõivu 100 eurot (kaebuselt ja

määruskaebuselt kummaltki 15 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt 70 eurot) ning lepingulise

esindaja kulu 1195,60 eurot (7 t * 140 eurot/t + käibemaks).

Avaldaja esindaja tunnitasu on põhjendatud, ajakulu on põhjendatud osaliselt. Üldjuhul peaks

kliendiga suhtlemise ja menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu olema hõlmatud

esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule

esitatav menetlusdokument. Suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub

üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu konsultatsioonile

enne kaebuse kohtule esitamist 1 t, samuti ringkonnakohtu määrusega ja sissenõudja

määruskaebusega tutvumise ajakulu vastavalt 0,5 ja 0,25 t, sest nende tulemusena ei esitatud

kohtule seisukohti. Sellele esitas vastuväite ka sissenõudja. Ülejäänud ajakulu on asja

iseloomu ja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

5. Sissenõudja esitas 25. juunil 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 14.

juuni 2024 määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

Maakohus luges põhjendatud ajakuluks nii 6,5 t (8,75 - 1,5 - 0,5 - 0,25) kui ka 7 t. Seega

arvutas kohus tunnid kokku valesti või pidas põhjendatuks ka tutvumist maakohtu määrusega

ja konsultatsiooni kliendiga 0,5 t. Sisuline töö seisnes siiski vaid kaebuse ja määruskaebuse

koostamises kokku 4,5 t (2,5+2), ülejäänud toimingutel ei olnud mingit menetluslikku

väljundit ja neid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Samas ei saa pidada TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalikuks kulusid, mis

kaasnevad vale õigusliku positsiooni valimisega. Määruskaebuse rahuldamist ei tinginud

mitte avaldaja ekslikud põhjendused, vaid üksnes menetlusväline asjaolu – maakohus

eemaldas 31. jaanuari 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4986 samas asjas 11. aprillil 2023

tehtud otsuse osalise jõustumismärke. Avaldaja oleks saavutanud oma eesmärgi üldse ilma

käesoleva menetluseta, mistõttu ei ole ükski tema kulu põhjendatud ja vajalik.

6. Maakohus andis avaldajale tähtaja määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks, avaldaja

seisukohta ei esitanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Maakohus määras avaldaja menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele

lausele menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatus. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6, § 659).

10. Vastuseks sissenõudja väidetele ja taotlustele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei ole asjakohane seisukoht, et

avaldaja ühtegi kulu ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks seetõttu, et ta oleks saavutanud

oma eesmärgi ka käesoleva menetluseta. Seda, kas kohtumenetlus oli vajalik või pöördus

avaldaja kohtusse põhjuseta, võttis kohus arvesse juba menetluskulude jaotuse üle

otsustamisel – ringkonnakohus leidis jõustunud 26. märtsi 2024 määruses (dtl 302), et

menetluse põhjustas sissenõudja, ning jättis menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

sissenõudja kanda.

10.2.

Sissenõudja palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ja jätta avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Kuna menetluskulud jäid

sissenõudja kanda, mõistis maakohus temalt avaldaja kasuks õigesti välja mh riigilõivu.

Sissenõudja ei tugine nt sellele, et avaldaja ei ole riigilõivu väljamõistetud suuruses tasunud

või et ta oleks maksnud seaduses ettenähtust enam.

10.3.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldaja esindaja ajakulu kokku 8,75 t.

Vaidlustatud määrusest on aru saada, et maakohus ei arvutanud valesti, vaid pidaski

põhjendatud ajakuluks 7 t (sh tutvumine maakohtu määrusega ja konsultatsioon kliendiga 0,5

t). Sealjuures tõi maakohus selgelt välja toimingud kokku 1,75 t ulatuses, mida ei pidanud

põhjendatuks.

10.4.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 5. veebruar

2020 nr 2-14-14536, p 15).

Sissenõudja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus ületas

avaldaja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kaalumispiire.

Ebaõige on väide, et maakohtu aktsepteeritud toimingutel peale kaebuse ja määruskaebuse

koostamise ei olnud menetluslikku väljundit. 12. ja 17. veebruari ning 15. mai 2024

toimingute tulemusena esitati kohtutele menetlusdokumendid (dtl 261, 270–271, 284, 320–

321). 20. detsembril 2023 ei esitanud avaldaja küll ühtegi menetlusdokumenti, kuid tutvumist

maakohtu määrusega ja konsultatsiooni kliendiga saab seostada tema 4. jaanuari 2024

määruskaebusega (dtl 237–241). Menetlusdokumendi koostamiseks võib olla vajalik tutvuda

ka materjaliga ja suhelda kliendiga ning see ei pea igal juhul toimuma samal päeval; avaldaja

esindaja vastav ajakulu ei ületa praegusel juhul mõislikku mahtu. Samuti ei olnud avaldaja

kaebustes esitatud põhjendused niivõrd ekslikud, et see annaks alust välistada või vähendada

menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ajakulu. Ringkonnakohus nõustus 26. märtsi

2024 määruses lõppkokkuvõttes ja üldjoontes avaldaja seisukohtadega ning leidis sõltumata

tsiviilasjas nr 2-20-4986 jõustumismärke hilisemast tühistamisest, et täitemenetlust alustati

ilma kehtiva täitedokumendita.

11. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)