4-11-3015/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-11-3015

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3015 Kohtunik Galina Jasnjuk Väärteoasi Ilja Ašihmini kaebuse järgi Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljani 28.04.2011.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,11,001960. Kaebuse esitaja Ilja Ašihmin elukoht XXX, isikukood 37305053719, töökoht XXX OÜ. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine. RESOLUTSIOON

Jätta Ilja Ašihmini taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

Jätta Ilja Ašihmini kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljani 28.04.2011.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,11,001960 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib esitada Viru Maakohtule määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Maakohus tuvastas

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan tegi 28.04.2011.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,11,001960 Ilja Ašihmini karistamisest karistusseadustiku § 262 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 eurot krooni selle eest, et tema 21.03.2011.a kell 17.30 aadressil Juhkentali 7, Narva rikkus avalikku korda ja teiste isikute rahu.

4-11-3015

2

29.07.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Ilja Ašihminilt kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljani 28.04.2011.a üldmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja palub tühistada vaidlustatav otsus nr 2330,11,001960 ja lõpetada vääretomenetlus, välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, nõuda Narva politseijaoskonnast kaebuse esitaja käsikirjaline 01.04.2011.a avaldus politseiülema nimele. Kaebuse esitaja põhjendab kaebuse esitamise tähtaja möödumist sellega, et ta ootas Narva politseiosakonna ülemalt vastust kaebusele 31.03.2011.a väärteoprotokolli peale.

Maakohus leidis

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p1, 2 alusel kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.

VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui: kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

VTMS § 114 lg 4 alusel kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohtuväline menetleja on Ilja Ašihmini väärteoasja lahendatud üldmenetluses. Ilja Ašihminile on VTMS § 19 järgi selgitatud tema õigusi menetlusaluse isikuna ja seda asjaolu on ta kinnitatud allkirjaga väärteoprotokollis. Samuti on Ilja Ašihmin kätte saanud väärteoprotokolli ärakirja, mida kinnitas oma allkirjaga. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.04.2011.a. Protokolli pöördel on ka märge selle kohta, et menetlusalusel isikul on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 28.04.2011.a.

Väärteoprotokollist nähtuvalt on Ilja Ašihmin teada saanud enda õigustest väärteomenetluses ja teda on juhendatud osalema väärteomenetluses aktiivselt vastulause ja tõendite esitamisele suunamisega. Kohtuvälise menetleja otsus oli väärteoprotokollis märgitud ajaks tehtud ja menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsusele edasikaebe 15-päevast tähtaega tuleb hakata arvestama väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaadavaks tegemisele järgmisest päevast arvates. Seega saabus Ilja Ašihminile Ida Prefektuuri 28.04.2011.a otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg 16.05.2011.a. 29.07.2011.a on Viru Maakohtule kaebus esitatud kaebetähtaja möödudes.

Oma kaebuses kaebuse esitaja palub kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebuse esitaja põhjendab kaebuse esitamise tähtaja möödumist sellega, et ta ootas Narva politseiosakonna ülemalt vastust kaebusele 31.03.2011.a väärteoprotokolli peale.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 172.

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimalik vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. KrMS § 172 lg 2 alusel kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on:

4-11-3015

3 - äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; - muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium omab seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 - RT 3 2004, 2,20, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 - RT 3 1998, 21, 211).

Kohus, vaadates läbi toimiku materjalid, leiab, et taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja ei esita kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Kaebuses äratoodud põhjust ei arva kohus mõjuvaks põhjuseks.

Seega, kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebuse pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist, samuti ei ole kaebuse esitaja poolt äratoodud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused kohtu arvates mõjuvad, siis tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus - läbi vaatamata.

Määruse tegemisel kohus juhindub VTMS § 118 lg 2 p 1.

Galina Jasnjuk Kohtunik