Legislator Case Law & Legislation
2-24-122432/6 AI generated

2-24-122432/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-122432/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista E.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS-i 2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 23.10.2024. a kuni

Legislator headnote

AI generated

2-24-122432/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a kuni

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-122432

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

80,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital,

registrikood

11919806

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: E.D; isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS-i

vahel 11.06.2020. a sõlmitud liitumislepingu nr 852452505 alusel:

2.1 põhivõlgnevus 41,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,92 eurot ja

sissenõudekulud 25 eurot;

2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 23.10.2024. a kuni

põhivõlgnevuse 41,32 euro täieliku tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta E.D kanda.

4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 470

eurot.

5. Mõista E.D-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud

470 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 350 eurot.

6. E.D peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 22.10.2024. a esitatud hagis E.D-lt põhivõlgnevuse

41,32 eurot, sissenõudekulude 25 eurot ja viivise 6,92 eurot väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS 11.06.2020. a liitumislepingu, mille

alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma

saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja kasutas

teenust, kuid ei tasunud esitatud arveid nõuetekohaselt. Kostjale on saadetud tasulisi

meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmiskulud.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles ning loovutas oma nõude hagejale.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.2024. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostjale on menetlusse võtmise määrus ning hagi koos lisadega saadetud 23.10.2024 kostja

e-posti aadressile xxx. Kostja ei ole menetlusdokumentide vastuvõtmist kinnitanud. Samal

meiliaadressil on kostja vastanud kohtule 11.09.2024 ning 03.10.2024 Tartu Maakohtu

menetluses olevas väärteoasjas nr 4-24-2810. Kohus järeldab sellest, et tegemist on kostja

toimiva e-posti aadressiga, kust kostja saab kätte kohtu teateid ja menetlusdokumente ning

mille kaudu kostja suhtleb kohtuga teises käimasolevas kohtumenetluses.

TsMS § 314¹ lg 3 p 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib

kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas

kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid

kasutades.

TsMS § 314¹ lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte

toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta

sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse

saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

TsMS § 314¹ lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas

kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata

menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või

sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva

möödumisel saajale kättetoimetatuks.

Arvestades TsMS § 314¹ lg 1-2 ning lg 3 p 1 sätestatut loeb kohus käesolevas asjas

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks nende saatmisega e-posti aadressile xxx

28.10.2024, s.o 3 tööpäeva möödumisel saatmisest. Hagile vastamise viimaseks päevaks oli

seega 18.11.2024. Kostja vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulude 427 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja

menetluskulud 547 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 100 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja

menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab

kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 350 euro ulatuses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 470 eurot (riigilõiv 100 eurot

+ maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 350 eurot). Menetluskulude

jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks

välja mõista 470 eurot.

6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin