2-24-18150/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2025 kell 16:00, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-18150

Tsiviilasi

U.D avaldus maksejõuetuse väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Võlgnik U.D, isikukood XXX; elukoht XXX; e-

post XXX;

Usaldusisik/pankrotihaldur Andrus Õnnik, e-

post XXX

Pankroti

väljakuulutamine,

pankrotihalduri

määramine, võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku U.D (isikukood XXX) pankrot 08.01.2025 kell 16:00 ja

algatada võlgniku U.D kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada U.D pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Andrus

Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, telefon XXX, e-post XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29. jaanuar 2025

algusega kell 10.30 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saalis nr 1.

4. Kohustada võlgnikku U.D-d andma võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut 29. jaanuaril 2025 kell 10.30. Kui U.D vannet andma ei ilmu, siis on

kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 08.01.2026.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja

1

2-24-18150

nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

8. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

10. Jätta menetluskulud võlgniku U.D kanda.

10.1. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks 246,40 eurot, kokku 1366,40 eurot.

10.2. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva

käibemaksu 180,40 euro ulatuses, kokku summas 1000,40 eurot, mis hüvitada riigi

vahenditest ning kanda see OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr

XXX SEB Pank AS-s, s.o büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

10.3. Usaldusisiku tasu summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot, kokku

366 eurot, mõista välja võlgnikult OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo

arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS-s, s.o büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

11. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

12. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist

Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 10.2. täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. Võlgnik U.D esitas 29.11.2024 Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks,

maksejõuetuse väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

04.12.2024 esitas võlgnik avalduse uuesti, täiendatult.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, abikaasal on ka makseraskused, kuid ühist avaldust ei

esitatud, kuna abikaasa koondati, ta viibib lapsehoolduspuhkusel, otsib tööd ning soovib oma

makseraskused ületada. Võlgnikul on peres kaks ülalpeetavat, märtsis sünnib perre kolmas laps.

Avaldaja makseraskused tekkisid pärast laste sündi ja töö kaotamist, esimesed laenud võttis

pärast esimese lapse sündi. Laenuga soetati perele ka auto. Esialgu suutis avaldaja laenusid

tasuda, kuid tervis halvenes ja raske oli tööd leida, lisaks on töö leidmine ka kahe väikese lapse

kõrvalt keeruline. Võlgnikul varad puuduvad, sissetulekuks on avalduses märgitud toetustena

351 eurot ja lastetoetusena 180 eurot. Igakuisteks väljaminekuteks on avalduses märgitud 530

2

2-24-18150

eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa avaldusest nähtuvalt puudub. Võlgnevuste summa

on umbes 28859,43 eurot.

Võlgnik palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Võlgnik kinnitab, et avalduses esitatud andmed on mulle teadaolevalt õiged ja täielikud.

2. Usaldusisik esitas 30.12.2024 kohtule aruande. Usaldusisik on seisukohal, et U.D on püsivalt

maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid kohe sissenõutavaks muutuvate kohustuste

tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada U.D pankrot ja algatada U.D

kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et võlgniku U.D maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on U.D igakuiseks sissetulekuks

töövõimetoetus summas 351 eurot kuus ja peretoetus summas 180 eurot kuus. Võlgnikule

kuulub abikaasaga ühisvaras sõiduauto Volkswagen Touareg XXX (2007.a esmareg.), mis on

võlgniku sõnul võõrandatud kehtetu lepinguga, sõiduki asukoht müügikuulutuse põhjal on

hiljuti olnud Moldovas, müügi eest saadi 2000 eurot, sularahas /dtl 121, 125/. Vara võlgnikul

puudub /dtl 145-147/.

Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt vähemalt 26586,93

eurot, kõik kohustused on tagamata (kaks nõuet eraisikute osas on täpsustamisel) /dtl 124/.

Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2024. aasta alguses, kui tekkisid võlgnevused.

Usaldusisiku hinnangul on U.D maksejõuetuse peamiseks põhjuseks mõtlematult võetud

maksevõimet ületavad laenud. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud võlgniku töövõime

osaline vähenemine ja laste sünd, mille tõttu tal ei ole võimalik tööl käia /dtl 130/.

7. PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise

iseloomuga, arvestades käesoleval hetkel võlgniku vara ning kohustuste hulka ja suurust.

Võlgnikul on püsiv maksejõuetus, mis on tingitud kergekäeliselt võetud laenukohustustest,

mille tagasimaksetega võlgnik on sattunud raskustesse. Lisaks on võlgnikul käesolevalt

3

2-24-18150

võlgade tasumiseks keeruline piisavat sissetulekut teenida, kuna tal on osaline töövõime ning

perre sünnib peagi kolmas laps.

Võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus loeb tuvastatuks,

et U.D on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-st

5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur)

nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule

ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne

pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks,

edasises menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja

võlausaldajatest /dtl 50-51/. Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on usaldusväärne isik

pankrotihalduriks nimetamiseks, Andrus Õnnik on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Lähtudes PankrS § 31 lg-st 5 ja 6, FiMS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku U.D

pankroti välja 08.01.2025 kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja

korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 29. jaanuar 2025 algusega kell 10.30, mis

toimub Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21, Haapsalu linn) saalis nr 1.

PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 29. jaanuar 2025 algusega kell 10.30.

10. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel.

Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui

esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

4

2-24-18150

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.

Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute

nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

08.01.2026.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

13. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

14. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas

ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus

rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast.

5

2-24-18150

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema

enda kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

15. FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s

11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt on alates 01.01.2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. Võlgniku U.D usaldusisik Andrus Õnnik esitas kohtule 30.12.2024 usaldusisiku tasu

taotluse koos arvestustega /dtl 375-376/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle.

Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 13,5

tundi, arvestusega 130 eurot tunnis. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu

maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut taotleb usaldusisik tasu väiksemas

summas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata kokku

1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246,40 eurot, s.o kokku 1366,40 eurot.

Usaldusisik taotleb võlgniku vara puudumise tõttu seaduses sätestatud ulatuses tasu

väljamaksmist menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

17. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja

päringute vastuseid töötlenud, suhelnud korduvalt võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja

hinnangu. Samuti on põhjendatud usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+

käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete

sisule ja mahuga.

18. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu

kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

6

2-24-18150

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja

suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri,

usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66

eurot tunnis). Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

19. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu

hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot,

kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist

büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.

20. Menetlusabi kuutasu määra ületav osa tuleb välja mõista võlgnikult, s.o 366 eurot koos

käibemaksuga. Kohus määrab pankrotihalduri tasu summas 610 eurot (koos käibemaksuga)

hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille

konto nr on XXX, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

21. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule ja avaldajale. Menetlusabi korras riigi

vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo väljamakse tegemiseks saadab kohus

kohtumääruse pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

7