2-23-7710/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-7710

Tsiviilasi

Sergio Holding OÜ hagi S.P vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Sergio Holding OÜ (registrikood 11078880)

Hageja lepinguline esindaja: Ervin Nurmela

Kostja: S.P (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik

Lepikson

Istungi toimumise aeg

15.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Sergio Holding OÜ hagi.

2. Välja mõista kostjalt S.P hageja Sergio Holding OÜ kasuks põhivõlgnevus 31 875,61

eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,01 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S.P hageja Sergio Holding OÜ kasuks viivised põhivõlgnevuselt

(31 875,61 eurot) alates 27.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja S.P kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

2-23-7710

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Sergio Holding OÜ (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse S.P (edaspidi

kostja) vastu 31 875,61 euro ja viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XOÜ (edaspidi laenusaaja, võlgnik) 11.08.2022

laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja laenusaajale 30 000 eurot ning laenusaaja võttis

kohustuse tasuda saadud laenult intressi 7% aastas ja tagastada laen ja tasuda intressid

hiljemalt 30.01.2023. Laenusaaja jättis oma laenulepingust tulenevad maksekohustused

tähtaegselt täitmata. Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2023 nõude loovutamise lepingu, milles

pooled leppisid kokku, et hageja loovutab 11.08.2022 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude

tervikuna kostjale, sh loovutab kõik hageja õigused, mis tulenevad nõude loovutamise lepingu

punktis 1.2. nimetatud nõudest koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega ning samuti õigusega

nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Nõude loovutamise lepingu punktis 2.2. leppisid hageja ja

kostja kokku, et kostja tasub loovutatud nõude eest hagejale nõude summaga võrdse

rahasumma. Nõude summa on defineeritud nõude loovutamise lepingu punktis 1.2. ning

selleks on 31 875,61 eurot. Hageja saatis 15.05.2023 kostjale e-kirja, milles palus teostada

loovutatud nõude eest makse hageja pangakontole hiljemalt 19.05.2023. Hageja selgitas

kostjale, et kui kostja vajab tasumiseks rohkem aega, tuleb kokku leppida maksegraafik ehk

osade kaupa tasumine, aga maksegraafiku sõlmimiseks soovib hageja tagatist kinnisvarale

esimese järjekoha hüpoteegi näol. Hageja selgitas kostjale, et kui kostjal on soov sõlmida

maksegraafik, palus hageja sellest teada anda hiljemalt 17.05.2023 ning maksegraafik ja

tagatise andmine tuleb sellisel juhul kokku leppida ja vormistada hiljemalt nõude tasumiseks

antud tähtajaks, st hiljemalt 19.05.2023. Kostja hageja maksenõudele ei reageerinud ning ei

tasunud määratud tähtajaks ka makset loovutatud nõude eest. Hagejale tasumata põhinõude

suuruseks on nõude loovutamise lepingu punkti 2.2. ja 1.2. kohaselt 31 875,61 eurot. Kuivõrd

kostja ei tasunud nõude loovutamise eest määratud tähtajaks on hagejal VÕS § 113 lg 1

kohaselt õigus nõuda ka seadusjärgset viivist alates 20.05.2023. Hagi esitamise päeva seisuga

on kogunenud viivise suuruseks 55,01 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ja hagi

esitamise seisuga kogunenud viivisnõudele ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

3. Kostja väited selle kohta, et hageja oleks nõude loovutamise lepingu sõlmimisel kostjat

survestanud ning kasutanud ära kostja emotsionaalselt kurnavat olukorda, ei ole tõesed.

Nõude loovutamise lepingu kui sellise sõlmimine vastas kostja enda vabale tahtele. Laenu

tagastamine laenusaaja asemel kostja enda poolt oli kostja enda tahe. Kostja pakkus ise

hagejale, et tasub laenusaaja eest laenu ning müüb selle tarbeks maha ühe endale kuuluva

kinnistu. Hageja hinnangul on tehing, millega kostja võttis endale kohustuse sõbralt laenatud

raha tagastada, ühiskonnas normaalne ning aktsepteeritav käitumine. Kui kostjal oli vaja

äritegevuseks laenu, siis aitas hageja kostja ettevõtet ning andis kostja palvel kostja ettevõttele

laenu, kuna hageja omanik ja kostja olid pikaajalised sõbrad. Kui kostjale kuuluv ettevõte jäi

laenu tagastamisega hätta, siis kostja tundis olukorra pärast isiklikku vastutust ning soovis

tekkinud olukorra lahendada, st sõbralt laenatud raha ise tagastada, kuna laenu oli esialgselt

palunud kostja. Selline käitumine ning ka sõlmitud tehing on hageja hinnangul igati

normaalne ning ühiskonnas aktsepteeritav käitumine ning hageja hinnangul ei eksi selline

tehing ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu.

4. Hageja hinnangul ei ole ta loovutanud väärtusetut nõuet. Nõue loovutati täpselt selles

summas, mille kostja peab hagejale tasuma ning kostjal on sama summa saamise õigus

kostjale kuuluvalt X OÜ-lt. Kui kostja oleks teinud tööd ja täitnud X OÜ nimelt tellimusi,

oleks tekkinud X OÜ-l ka tulusid, et oma kohustusi täita sh kostja ees. Seega sõltus X OÜ

võime endale võetud kohustusi täita suures osas kostjast endast (kostja töötas ja juhtis XOÜ-

2-23-7710

d). Kui kostja otsustas, et ta ei tegele enam XOÜ äritegevusega ega teeni ettevõttele tulu, siis

ei saanud XOÜ oma kohustusi ka täita. Kostja ei saa tehingu heade kommetega vastuolule

tugineda ning põhjendada seda asjaoluga, milline asjaolu on suures osas kostja enda kontrolli

all. Kostja enda käitumisest sõltub, kas XOÜ suudab oma kohustuse kostja ees täita, millises

ulatuses suudab täita jne. XOÜ oli tegutsev ettevõte nõude loovutuse lepingu sõlmimise

hetkel. Kui laenusaaja oleks olud maksejõuetu nagu kostja sisuliselt väidab, oli kostjal

juhatuse liikmena kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Kui eeldada kostja väidete

õigsust, et laenusaaja on maksejõuetu ja kostja omandas väärtusetu nõude, siis kostja kui

laenusaaja omanik ja juhatuse liige oli ilmselgelt nõude loovutuse lepingu sõlmimisel antud

asjaoludest teadlik, aga otsustas enda hinnangul väärtusetu nõude siiski omandada ning võtta

maksekohustuse hageja ees.

5. Kostja käitus nõude loovutuse lepingu sõlmimisel aumehelikult ning ausalt ja õiglaselt

mõtlevale inimesele kohaselt (lepingu sõlmimise eesmärk, mitte jääda sõbrale võlgu) ning

seda olukorras, kus kostja väidetavalt teadis, et XOÜ ei suuda loovutatud nõuet kostjale

kunagi tasuda. Kostjal ei olnud kohustust ega sundi tehingut sõlmida. Kostjal oli alternatiiv

jätta nõude loovutuse leping sõlmimata. Hagejale ei olnud nõude loovutuse lepingu

sõlmimisel teada, et kostja sõlmiks lepingu erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte,

kogenematuse või muu sellise asjaolu tõttu. Tehing sõlmiti, kuna kostja ise pakkus, et maksab

kostja palvel kostja ettevõttele antud laenu ise tagasi. Hageja hinnangul ei ole kostja soov

säilitada sõprussuhe ning kostja soov käituda ühiskonnas tunnustatud moraalinormide

kohaselt (mitte jääda sõbrale võlgu) käsitletav TsÜS § 86 lg 2 mõttes erakorralise vajadusena.

Kostja nõude loovutuse lepingu sõlmimiseks antud tahteavaldus vastas kostja tegelikule

tahtele. Sõprussuhe ei ole sõltuvussuhe. Hageja juhatuse liikmel ei olnud sõprussuhtest

tulenevalt kostja üle mingit kontrolli ega mõjutusvahendeid. Kostja ei sõltunud hageja

juhatuse liikmest ei majanduslikult ega perekondlikult. Kostja elu ei mõjuta oluliselt asjaolu,

kas kostja ja hageja juhatuse liige on sõbrad edasi või mitte. Kostja tegi tehingu omal vabal

tahtel, käitudes kooskõlas üldtunnustatud moraalinormidega ning on kahetsusväärne, et kostja

on hiljem ümber mõelnud ning asunud otsima viise, kuidas sõbralt laenatud raha mitte tasuda.

Hoopis kostja muutunud käitumine on hageja hinnangul vastuolus üldtunnustatud

moraalinormidega ja ausalt ja õiglaselt mõtlevate isikute õiglustundega. Kostja väide, et ta oli

nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal emotsionaalselt raskes seisus on ebaõige ja

tõendamata. Hageja ei märganud kostja käitumises midagi tavapärasest erinevat. Hageja

märgib, et tehingute tegemine (nõude loovutamise leping on kahepoolne tehing) ei pea

tulenema isiku kohustusest tehing teha. Tehing sõlmitakse lähtudes tehingu poolte

vastastikkusest tahtest, mitte aga seetõttu, et ühel poolel on kohustus tehing teha. Tehingu

tegemine (nõude omandamine) oli kostja enda tahe.

6. Hageja hinnangul ei saa kohustuste tasakaalu hindamisel lähtuda hüpoteetilisest nõude

sissenõudmise tõenäosusest tulevikus, hindama peab lepingus kajastatud poolte kohustuste

tasakaalu. Hageja hinnangul tuleb tehingu vastastikuste kohustuste väärtuse hindamisel

lähtuda mitte nõuete hüpoteetilisest sissenõudmise tõenäosusest tulevikus, vaid sellest, kas

lepingu järgi sai üks pool oluliselt rohkem kui teine pool. Antud juhul omandas kostja hagejalt

nõude summas 31 875,61 eurot ning kohustus hagejale sama summa tasuma. Kohustused on

tasakaalus. Nõude sissenõutavuse võimalusi tulevikus ei saa hageja hinnangul kohustuste

tasakaalu hindamisel arvestada, kuivõrd märgitu on esiteks subjektiivne ning sõltuvuses väga

paljudest asjaoludest, mis ei pruugi olla kohustuste tasakaalu hindamise ajal teada. Kostjale

oli XOÜ finantsseis teada. Kostja sõlmis sellest hoolimata nõude loovutamise lepingu.

Kostjale oli seega tehinguga saadu väärtus ükskõik ja tehingu heade kommete vastasust tuleb

seega eitada.

7. Laenusaaja pankrot kuulutati välja alles 26.03.2024. Eelnevast nähtub, et kostja pidas

hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal võimalikuks jätkata ettevõtte

2-23-7710

majandustegevusega (otsiti uusi kliente ja projekte). Likvideerimisega (mitte pankrotiga)

alustati alles 14.08.2023 ning pankrotiavaldus esitati alles 2024 aastal. Kostja nimetatud

käitumine näitab, et kostja soov ja tahe nõude loovutamise lepingu sõlmimisel oli jätkata

ettevõtte majandustegevust ning seeläbi võlad tasuda. Asjaolu, et see ei osutunud võimalikuks

ning ettevõte pankrotistus, ei oma aga nõude loovutamise lepingu hindamisel tähtsust. Isegi

kui jaatada kostja seisukohta, et XOÜ oli juba nõude loovutuse lepingu sõlmimise ajal

püsivalt maksejõuetu ning kostja omandas väärtusetu nõude, ei tähenda märgitu, et nõude

loovutamine oli vastuolus heade kommetega. Seadus ei keela loovutada/omandada nii

tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi kui ka nõudeid maksejõuetute võlgnike vastu. XOÜ

äritegevuse lõpetamine oli kostja enda otsus. Kui kostja oleks jätkanud majandustegevusega

läbi XOÜ, oleks XOÜ-l tekkinud ka tulusid, millest tasuda muuhulgas kostjale hagejalt

omandatud nõue ning tegemist ei oleks „väärtusetu nõudega“ nagu väidab menetluses kostja.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Laenusaaja oli kostjale

kuuluv ettevõte, mis oli pärast u 10-aastast edukat tegutsemist liikumas maksejõuetuse suunas

ning kostja pidas hageja omanikku ja juhatuse liiget Z.R-i oma isiklikuks sõbraks, siis oli

kostja emotsionaalselt väga raskes seisus ning tundis inimlikust aspektist isiklikku vastutust

Z.R ees. Raskes, survestud ning emotsionaalselt kurnavas olukorras sõlmisid hageja ja kostja

nõude loovutamise lepingu, millega kostja omandas hagejalt laenulepingust tuleneva nõude

laenusaaja vastu 31 875,61 euro eest. Kostja, tundes isiklikku vastutust tekkinud olukorra ees,

soovis oma tulevasest töötasust paari aasta jooksul Z.R-ile laenu tagastada. Paraku jättis

kostja õigusteadmiste puudumisest ning olukorra emotsionaalsest keerukusest tingituna

tähelepanuta, et hageja poolt koostatud nõude loovutuse leping ei näinud nõude loovutamise

tasu maksmisele ette soovitud paariaastast tähtaega. Hageja esitas hagi 2 nädalat pärast nõude

loovutamise lepingu sõlmimist. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamise leping on heade

kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kuivõrd leping on tühine, siis ei ole sel algusest

peale õiguslikke tagajärgi. Kostja hinnangul on nõude loovutamise leping sõlmitud kostja

rasket olukorda ära kasutades ning poolte vastastikkused kohustused on äärmuslikult

tasakaalust väljas. Tehing, mille sõlmimiseks kostja igasugune objektiivne vajadus puudus ja

millega kostja omandas väärtusetu nõude ligi 32 000 euro eest, on vastuolus iga ausalt ja

õiglaselt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangutega. Kuna tegemist on heade

kommete vastase ja seeläbi tühise tehinguga, siis on haginõue põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

9. Kostja on seisukohal, et täidetud on mõlemad TsÜS § 86 lg-s 2 toodud eeldused. Esiteks on

kostja olnud tehingu tegemise ajal kogenematu, emotsionaalselt väga raskes seisus ning

võtnud arvatava sõprussuhte säilitamiseks ebamõistlikke kohustusi. Teiseks, tehingust

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas. Laenusaaja ei suutnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Laenusaajal on

juba alates 10.11.2022 maksuvõlg ehk võlgnevus, mida iga juriidiline isik sooviks

esmajärjekorras täita ning mille täitmata jätmine viitab olulisele finantsvõimekuse

halvenemisele. Ühtlasi kinnitab kostja laenusaaja omaniku ja juhatuse liikmena, et laenusaajal

ei olnud alates 2023. a algusest omanud finantsvõimekust laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks, samuti ei suuda laenusaaja selliseid kohustusi täita ka tulevikus. Alates

2023.a algusest oli laenusaaja äärmustes majanduslikes raskustes ning selliste raskuste

ületamine ei ole kostja hinnangul enam võimalik. Seega on üheselt selge, et nõue, mille

hageja loovutuse lepingu alusel loovutas, oli väärtusetu. Nõude realiseerimiseks puudus juba

loovutuse hetkel igasugune perspektiiv ning mõlemad pooled olid nimetatud asjaolust

teadlikud. Seega omandas kostja lepinguga nõude, mille tegelik väärtus oli ja on 0 eurot, kuid

võttis endale kohustuse väärtusetu nõude eest tasuda 31 875,61 eurot. Kostja leiab, et poolte

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas.

2-23-7710

Lisaks tasakaalutusele on selline väärtuste erinevus ka heade kommetega ehk iga ausalt ja

õiglaselt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangutega vastuolus, kuna üks pool saab

väärtusetu nõude eest ligi 32 000 eurot. Kostja leiab, et kui poolte kohustuste vahekord on

tasakaalust väljas erakordses ulatuses, siis on võimalik tehing lugeda heade kommete

vastaseks ka sundolukorda hindamata. Kuigi antud juhul on kostja seisukohal, et sundolukord

esines, siis ei ole selle kontrollimine siiski vajalik, kuna poolte kohustuste tasakaal oli

erakordselt tasakaalust väljas. Kostja hinnangul on pooled teinud tehingu, mis on niivõrd

tasakaalust väljas, et eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.

10. Antud asjas ei võtnud mitte sõber sõbralt laenu, vaid üks ettevõte teiselt. Hageja

ebamoraalne survestamine, ettevõtete vahelise laenulepingu omastamine füüsilistele isikutele

ning soov panna kostjat vastutama kostjale kuuluva ettevõtte kohustuste eest, ongi tinginud

käesoleva olukorra, kus kostja on teinud äärmiselt ebamõistliku tehingu. Ettevõtte kohustuste

ülevõtmine eraisikule ei ole tavapärane ega ühelgi juhul mõistlik tegevus. Ettevõtlusega

tegelemine hõlmab alati riske ning antud juhul realiseerusid kahe juriidilise isiku vahel

sõlmitud lepingust tulenevad riskid. Kostja poolt meeltesegaduses avaldatud soov võtta ilma

igasuguse põhjuseta üle ühe ettevõtte kohustused teise ees, on ilmselt ebamoraalne ning eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde vastu. Laenusaajaks ei olnud mitte kostja

sõber, vaid hageja ehk juriidiline isik. Samuti ei olnud laenu saajaks kostja, vaid XOÜ. Seega

ei ole tegemist olukorraga, kus „sõber andis sõbrale laenu“, mistõttu ei saa ka eksisteerida

mingit moraalset kohustust ettevõtete vahelise laenu tagastamiseks kostja kui eraisiku poolt.

11. Kostja on seisukohal, et eraisik, kel puudus selleks igasugune kohustus, võttis endale

sisulise üle maksejõuetu ettevõtte kohustuse tasuda hagejale märkimisväärse rahasumma.

Tegemist ei olnud sõpradevahelise laenu refinantseerimise, vaid läbinisti ebamõistlikku ning

põhjendamatu kohustuse võtmisega kostja poolt, mida hageja omakasupüüdlikult tolereeris.

Kui nimetatud sõprussuhete aspektist midagi ebamoraalset esines, siis seisnes see hageja

omaniku ja juhatus liikme pahatahtlikkus soovis sõpra raskel hetkel ära kasutada ning lasta tal

põhjendamatult üle võtta kohustus, mille eest kostja vastutama ei peaks. Hageja pidi aru

saama sõlmitud nõude loovutamise lepingu ebamoraalsusest ning asjaolust, et tegemist on

äärmiselt tasakaalutu ning ebaratsionaalse tehinguga, millega kostja end oluliselt kahjustab.

Kostja hinnangul oli hageja käitumine sellist tehingut tehes äärmiselt taunitav ning

ebamoraalne.

12. Kostja on elektrik, kes 2011 asutas oma esimese ning järgneva 10 aasta jooksul kogu

kostja äritegevust hõlmava ettevõtte, XOÜ. Tegemist oli nö ühemeheettevõttega, mille eest

kostja hoolitses ülima korrektsuse ja hoolega. XOÜ oli ühelt poolt kostja tööandja ja ainus

sissetuleku allikas, teisalt tundis kostja pidevat muret XOÜ käekäigu ning ettevõttesse

värvatud töötajate pärast. 2022 jättis üks XOÜ koostööpartner oma lepingulised kohustused

olulisel määral täitmata ning märkimisväärse rahasumma XOÜ-le tasumata. Kuna nimetatud

raha laekumine oli XOÜ edasiseks äritegevuseks planeeritud ja vajalik, siis tõi raha tasumata

jätmine kaasa XOÜ majandustegevuse olulise halvenemise, seejärel halvamise ning viis

lõpuks maksejõuetuseni. Eeltoodud asjaolusid arvestades oli kostja, kelle jaoks XOÜ oli tema

esimene, ainus ja kogu tema äritegevust sisaldav ettevõte, arusaadavalt äärmiselt pingelises,

ebameeldivas ning vaimselt rusuvas seisundis. Lisaks läbikukkumise tundele ettevõtjana

kartis kostja kogu oma tööelu seiskumist ning veelgi enam, igasuguste sissetulekute

lõppemist. Samuti oli kostja mures ja tundis vastutust oma töötajate pärast. Kuna tegemist oli

kostja esimese ettevõttega, siis ei omanud kostja kogemust makseraskuste ületamisel ega

suutnud mõista, millal on makseraskused ületamatud. Kuna tegemist oli kostja jaoks äärmiselt

olulise äriühinguga, mida kostja pidas oma tööalaseks elutööks, siis soovis kostja iga hinna

eest vältida maksejõuetust, tehes seetõttu mitmeid rumalaid otsuseid (mh. laenu võtmine

hagejalt ning hilisem laenunõude omandamine nõude loovutamise lepinguga). Eeltoodust

2-23-7710

nähtuvalt oli kostja vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu sõlmimisel seisundis, kus ta oli

tunnistajaks oma tööalase elutöö hävimisele, omas märkimisväärset hirmu töö ja sissetuleku

kaotamise ees ning soovis kogenematusest tingituna teha kõik võimaliku, et päästa ettevõtet,

mida ei olnud enam võimalik päästa.

13. Kostja sai aru, et ta allkirjastab nõude loovutamise lepingu, mille sisuks on väärtusetu

nõude omandamine enam kui 30 000 euro eest. Samas on kostja seisukohal, et eeltoodu ei

oma mõju tehingu heade kommete vastasuse hindamisele ega seeläbi ka tühisusele. Pelgalt

kostja teadlikkus sellest, millise lepingu ta allkirjastab, ei oma mistahes mõju tehingu heade

kommete vastasusele TsÜS § 86 lg 1 mõttes, kuna viidatud säte ei eelda isiku teadmatust ega

muud taolist. Kostja hinnangul võivad lepingupoole teadlikkus ja soov (näiteks tehing igal

juhul teha, mida antud juhul pole tõendatud) omada mõju TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud

sundolukorra kui subjektiivse elemendi tuvastamisel, kuid TsÜS § 86 lg 1 tähenduses ei oma

teadlikkus mistahes tähtsust. Kostja hinnangul ei ole füüsilise ja juriidilise isiku õiguste ja

kohustuste segamini ajamine, veelgi enam, eraisikuna ilma igasuguse objektiivse põhjuseta ja

mistahes vastusooritust saamata märkimisväärse kohustuse üle võtmine, aus, õiglane ega

kooskõlas ühiskonna kui terviku moraalinormidega.

14. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise hetkeks oli võlgnik maksejõuetu ehk võlgnikul oli

vara vähem kui kohustusi. Võlgnik ei teinud pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist

ühtegi tehingut, mis ükskõik millisel viisil võiks tekitada mistahes rahalist või mitterahalist

väärtust omandatud nõudele. Samuti ei täitnud võlgnik loovutatud nõuet vähimalgi määral ega

teinud kostjale muid väljamakseid. Kostja ei saanud omandatud nõudest tulenevalt mistahes

eeliseid ka menetluslikult. Kostja pole käesolevas asjas vaidluse all olevat nõuet oma

esialgses pankrotiavalduses isegi maininud, st kostja ei pidanud selle rahuldamist

tõenäoliseks, ei soovinud realiseerida mistahes muid nõudest tulenevaid õigusi ning

vaidlusalune nõue ei olnud vajalik ka pankrotimenetluse algatamiseks. Ajutise halduri

aruande kohaselt oli kostja asunud majandusolukorra halvenedes käendama võlgniku

kohustusi, kohustusi üle võtma ning ka võlgnikule isiklikke laene andma. Kirjeldatud olukord

tervikuna viitab veelkord, et kostja oli äärmiselt keerulises ja stressirohkes situatsioonis ning

tegi mitmeid ebamõistlikke tehinguid oma isikliku vara arvelt, mida mõistlik isik teinud ei

oleks. Osaühing on olemuselt piiratud vastutusega ühingu liik, mistõttu puudub selle osanikul

kohustus osaühingu kohustusi oma isikliku varaga tagada. Selline käitumine viitab nii osaniku

sundolukorrale kui ka sundolukorras tehtud tehingute ebamõistlikkusele.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning tõenditega, kuulanud pooled ära

kohtuistungil, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad

menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

17. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel järgmised asjaolud:

- hageja ja XOÜ sõlmisid 11.08.2022 laenulepingu, mille alusel hageja andis XOÜ-le laenu

30 000 eurot. Laenulepingu kohaselt pidi laenusaaja tasuma hagejale intressi arvestusega 7%

2-23-7710

aastas (p 2.3.). Laenusaaja pidi laenusumma koos intressidega tagastama hiljemalt 30.01.2023

(p 2.2.) (dtl 12);

- hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2023 nõude loovutamise lepingu (dtl 13);

- nõude loovutamise lepingu punkti 1.1. kohaselt on nõude loovutajal (hagejal) rahaline nõue

XOÜ (võlgniku) vastu ning punkti 1.2. kohaselt tuleneb nõue nõude loovutaja ja võlgniku

vahel 11.08.2022 sõlmitud laenulepingust. /…/ Kokku moodustab nõude loovutaja nõue

võlgniku vastu 31 875,61 eurot;

- nõude loovutamise lepingu punkti 2.2. kohaselt tasub nõude omandaja loovutatud nõude eest

nõude loovutajale nõude summaga võrdse rahasumma;

- 15.05.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus teostada loovutatud nõude eest makse

hageja pangakontole hiljemalt 19.05.2023 (dtl 14);

- Tartu Maakohtu 26.03.2024 määrusega kuulutati välja XOÜ pankrot (dtl 280).

18. Hageja on palunud kostjalt välja mõista poolte vahel 12.05.2023 sõlmitud nõude

loovutamise lepingu alusel põhivõlgnevus 31 875,61 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt.

Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning leidnud, et nõude loovutamise leping on heade

kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kostja hinnangul on nõude loovutamise leping

sõlmitud kostja rasket olukorda ära kasutades ning poolte vastastikused kohustused on

äärmuslikult tasakaalust väljas, mistõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. Seega on poolte

vahel vaidlus selle üle, kas 12.05.2023 sõlmitud nõude loovutamise leping on kehtiv, s.o ei

ole heade kommetega vastuolus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole nõude

loovutamise lepingu täitmiseks teinud makseid hagejale.

19. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja andis 11.08.2022 sõlmitud laenulepingu alusel

XOÜ-le laenu 30 000 eurot ning laenusaaja laenulepingu alusel saadut hagejale ei tagastanud.

Kohtu hinnangul on tõendatud ning poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli nõue, mida

kostjale loovutada.

20. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistliku

vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole

kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja möödumist. Poolte vahel ei ole käesoleval juhul vaidlust, et nõude loovutamise

lepingus ei leppinud pooled kokku loovutatud nõude eest tasumise tähtajas, mistõttu palus

hageja 15.05.2023 e-kirjaga nõude tasuda hiljemalt 19.05.2023. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist tulenevalt VÕS § 108 lg 1.

21. Kostja on oma vastuväidetes hagile leidnud, et nõude loovutamise leping on heade

kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või

avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing

heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal,

et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (p 2). TsÜS § 84 lg 1 esimese lause

kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

2-23-7710

22. Tehing on Riigikohtu käsitluse järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja

õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete

vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu

eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu

tegemise eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2

järgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise

ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise

poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse

tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas

tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu

teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-

1-83-13, p13).

23. Kostja on leidnud, et nõude loovutamise leping on heade kommetega vastuolus olev, kuna

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas põhjusel, et kostja omandas väärtusetu nõude kohustudes hagejale selle eest tasuma ligi

32 000 eurot.

24. Kohus ei nõustu kostjaga, et ta ei saanud nõude loovutamise lepingut sõlmides mistahes

vastusooritust ning omandatud nõue oli väärtusetu. Kohtu hinnangul sai kostja nõude

loovutamise lepinguga nõude endale kuuluva ettevõtte vastu, mille summa vastas täpselt

nõude loovutamise tasule. Asjaolu, et kostjale kuuluv ettevõte pankrotistus pärast nõude

loovutamise lepingu sõlmimist, ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust. Kostja,

olles endale kuuluva ettevõtte juhatuse liige, pidi olema teadlik, millises majanduslikus seisus

on temale kuuluv ettevõte ning millised maksekohustused on ettevõttel. Kostja poolt kohtule

esitatud ajutise halduri aruande kohaselt oli kostja omandanud nii hageja nõude kui ka

taganud teisi XOÜ nõudeid (dtl 108). Kohtu hinnangul nähtub ajutise halduri aruandest, et

kostja pidas hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal võimalikuks jätkata ettevõtte

majandustegevusega, mistõttu ei saanud kostja pidada omandatud nõuet nõude loovutamise

lepingu sõlmimise ajal väärtusetuks. Nõude loovutamise leping sõlmiti 12.05.2023 ning alles

10 kuud hiljem kuulutati välja ettevõtte pankrot. Isegi kui kostja oleks pidanud omandatavat

nõuet väärtusetuks, siis kohus nõustub hagejaga, et seadus ei keela loovutada/omandada nii

tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi kui ka nõudeid maksejõuetute võlgnike vastu.

Käesoleval juhul omandas kostja nõude endale kuuluva ettevõtte vastu, mistõttu ei eksi kohtu

hinnangul selline tehing õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.

25. Täiendavalt on kostja leidnud, et loovutamise leping on sõlmitud kostja rasket olukorda

ära kasutades, kuivõrd kostja oli tehingu tegemise ajal kogenematu, emotsionaalselt väga

raskes seisus ja võttis arvatava sõprussuhte säilitamiseks ebamõistlikke kohustusi. Kostja

selgituste kohaselt tundis kostja ennast kõige ees ja kõige pärast süüdi ning soovis tagajärgi

vähendada. Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et kostja on vaidlusaluse

lepingu sõlminud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest

või muust sellisest asjaolust. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et kostja sõlmis lepingu

tundes isiklikku vastutust tekkinud olukorra ees. Kostjal ei olnud kohustust ega sundi tehingut

sõlmida. Kostjal oli alternatiiv jätta nõude loovutuse leping sõlmimata. Kohus leiab jätkuvalt,

et käesoleval juhul on kostja ajanud segamini füüsilise ja juriidilisi isiku rollid, mis aga ei

tähenda, et nõude loovutamise leping oleks vastuolus heade kommetega või sõlmitud

sundolukorras.

26. Kostja kui tehingu tühisusele tuginev pool pidi tõendama, et tehingust tulenevate

vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma

2-23-7710

välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda

käesoleval hetkel teinud. Poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut analüüsides võib

järeldada, et tegemist on tavapärase nõude loovutamise lepinguga ning selles ei ilme kostjale

kahjulikke tingimusi. Pooled on välja toonud, et poolte vahel toimusid eelnevalt

läbirääkimised ja vestlused nõude loovutamise teemal, et tekkinud olukorda lahendada.

27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõude loovutamise leping ei ole heade kommetega

vastuolus olev ega tühine, mistõttu on hageja hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

28. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 55,01 eurot ja

edasiulatuva viivise põhivõlalt (31 875,61 eurot), mis tekib põhivõla täieliku ning kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

29. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

30. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka

viivist.

31. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 31 875,61 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 55,01 eurot ning alates 27.05.2023 viivis põhivõlalt (31

875,61 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

34. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

35. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas

asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi

jõustumist.

36. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik