3-24-2853/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2853

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Tartu linna kohustamiseks algatada detailplaneering

ning kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu linn, esindaja Kadri Valdre

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2853 menetlus osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotleb

Tartu linna kohustamist algatada Tartu linnas asuvate Vindi tn 3, Vindi tn 5,

Tammeõie tn 1, Tammetõru tn 16, Tammetõru tn 18 ja Tammetõru tn 22 kinnistute

detailplaneering.

2. Tagastada kaebus ülejäänud osas, s.o osas, milles kaebaja taotleb Tartu linnalt Tartu

linnas asuvate Vindi tn 3, Vindi tn 5, Tammeõie tn 1, Tammetõru tn 16, Tammetõru

tn 18 ja Tammetõru tn 22 kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse

lahendamisel viivitusega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

3. Tagastada kaebajale tasutud riigilõiv osaliselt, s.o summas 330 eurot. Ülejäänud osas

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 82, § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning saadetakse teadmiseks Tartu linnale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Vindi tn 3, Tartu linn (katastritunnus 79504:078:0013) ja Vindi tn 5, Tartu linn

(katastritunnus 79504:078:0014) kinnistute kaasomanik. Ta esitas 15. oktoobril 2024 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Tartu Linnavalitsus venitab detailplaneeringu

3-24-2853

DP-24-028 algatamisega. Kaebaja taotleb haldusakti andmist või toimingu tegemist ja õiglast

hüvitist kohtu äranägemisel planeeringu elluviimisega venitamise tõttu.

Kaebuse kohaselt esitati detailplaneeringu algatamise taotlus 12. septembril 2024 ning 11.

oktoobril 2024 selgus, et linnavalitsus venitab ega võimalda planeeringu elluviimisega jätkata.

Planeeringu elluviimisest planeeritavad tulud ja kokkulepped lükkuvad määramata ajaks edasi

ning see halveneb kaebaja majanduslikku olukorda.

Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot.

2. Tartu linn esitas 18. oktoobril 2024 vastuse kohtunõudele, milles leiab, et ta ei ole 12.

septembri 2024. a taotluse lahendamisel olnud tegevusetu ega ka õigusvastases viivituses,

mistõttu on kaebus esitatud ennatlikult. Olukorras, kus kogu alal on olemas kehtiv

detailplaneering, mis on suuremas osas realiseeritud, ning detailplaneeringu algatamisse on

kaasatud erinevate kinnistute omanikud, on arvamuste saamine, arutamine ja edasise tegevuse

kavandamine aega võtnud. Detailplaneeringut ei ole võimalik algatada enne, kui selgub

rahaliste kohustuste jaotus. Vastavate kokkulepete puudumine oleks detailplaneeringu

keeldumise aluseks, kuid linn eelistas jõuda läbirääkimiste ja kokkulepete teel soovitud

detailplaneeringu algatamiseni ning keelduda alles siis, kui on selge, et finantseerimise osas

kokkuleppeid ei saavutata või esinevad muud asjaolud, mis takistavad detailplaneeringu

algatamist. Linn küll ei koostanud menetluse tähtaja pikendamise teavituskirja vastavalt PlanS

§ 128 lg-le 4, kuid suhtles kaebajaga telefoni teel. Kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue

on linna hinnangul ilmselgelt perspektiivitu.

Vastustaja esitatud materjalidest nähtub detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemise

käigu kohta järgnev.

2.1. OÜ FERRYSAN esitas 11. septembril 2024 maaomanike volitusel detailplaneeringu

algatamise taotluse, et määrata Vindi tn 3, Vindi tn 5, Tammeõie tn 1, Tammetõru tn 16,

Tammetõru tn 18 ning Tammetõru tn 22 kinnistutele ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused

ridaelamute ehitamiseks.

2.2. Kaebaja esitas 20. septembril 2024 linnale järelepärimise, soovides teada, millal plaanib

linn esitada detailplaneeringu algatamise tingimused ning kas maaomanikega kavatsetakse

pidada läbirääkimisi. Tartu Linnavalitsuse detailplaneeringute valdkonnajuht selgitas 23.

septembri 2024. a vastuses, et linn koostab planeeringu algatamise lähteseisukohti.

Arvestades, et planeering koostatakse mitmele krundile ja kruntide omanikud on erinevad,

kavatseb linn saata eelnõu osapooltele tutvumiseks ning korraldada eelnõu arutamiseks

kokkusaamise.

2.3. Kaebaja saatis 1. oktoobril 2024 linnale kirja, milles teatas, et ta pole detailplaneeringu

algatamise tingimusi kätte saanud. Tartu Linnavalitsuse detailplaneeringute valdkonnajuht

vabandas 2. oktoobri 2024. a vastuses ning selgitas, et lähteseisukohtade väljasaatmine on

viibinud eelnõu poolelioleva kooskõlastamise tõttu. Ta palus välja pakkuda kohtumiseks

sobiva aja. Kaebaja vastas linnale 2. oktoobril 2024, et ta soovib enne kohtumist

detailplaneeringu algatamise tingimustega tutvuda ning palus saata need esimesel võimalusel.

2.4. Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakond saatis 4. oktoobri 2024. a kirjaga nr

9-3.2/DP-24-028 puudutatud isikutele Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu koostamise

algatamise eelnõu ja lähteseisukohad.

3-24-2853

Tammetõru tn 14 ja Tammetõru tn 20 kinnistute omanikud esitasid 7. ja 8. oktoobril 2024

vastused eelnõule. Kaebaja kinnitas 8. oktoobril 2024 ruumiloome osakonna ametnikule

telefoni teel, et talle sobib eelnõu sellisel kujul. Ta palus saata eelnõu enne detailplaneeringu

koostamise tellimise üleandmise ja planeeringu kehtestamise eeldustes kokkuleppe

allkirjastamist ja algatamise eelnõu istungile suunamist uuesti tutvumiseks.

2.5. Kaebaja saatis 11. oktoobril 2024 linnale järelepärimise planeeringu algatamisega

venitamise kohta, sest esimesest taotlusest on möödunud viis kuud. Abilinnapea selgitas 11.

oktoobri 2024. a e-kirjas kaebajale, et linn ei venita planeeringu algatamisega, vaid

korrigeerib tagasiside põhjal detailplaneeringu algatamise eelnõud ja saadab selle uuesti

arvamuse avaldamiseks. Tammetõru tn äärse planeeringu algatamisel on teada naabrite

vastuseis ja vaidluste lahendamise tõttu kulub detailplaneeringu algatamise otsuse tegemiseks

rohkem aega. Menetlusaja arvutamisel ei ole asjakohane lähtuda varasematest taotlustest.

Kaebaja vastas abilinnapeale 11. oktoobri 2024. a e-kirjaga, et sisuliselt on taotluse

lahendamine kestnud siiski viis kuud. Kaebaja teatas 15. oktoobri 2024. a e-kirjaga

abilinnapeale, et ta on sunnitud linnavalitsuse viivituse tõttu kohtusse pöörduma.

2.6. Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakond saatis 16. oktoobri 2024. a kirjaga nr

9-3.2/DP-24-028 puudutatud isikutele Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu algatamise

täiendatud eelnõu ja lähteseisukohad ning palus saata ettepanekud 18. oktoobriks 2024.

3. Tartu linn teatas 14. novembril 2024 kohtule, et Tartu Linnavalitsuse 12. novembri 2024. a

korralduse nr 848 punktiga 1 algatati Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu koostamine

eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks ridaelamute, kaksikelamute ja

üksikelamute rajamiseks.

4. Kohus andis 14. novembri 2024. a määrusega menetlusosalistele tähtaja seisukohtade

esitamiseks menetluse osaliselt lõpetamise kohta, kuna Tartu linn algatas kaebaja taotletud

detailplaneeringu. Sama määrusega kohustas kohus kaebajat täpsustama hüvitamiskaebuse

alust ja tasuma täiendava riigilõivu või esitama vajadusel menetlusabi taotluse.

5. Tartu linn teatas 21. novembril 2024 kohtule, et nõustub menetluse lõpetamisega

kohustamisnõude osas. Vastustajal pole menetluskulusid tekkinud. Vastustaja palub jätta

kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei alustanud

detailplaneeringut kohtusse kaebuse esitamise tõttu, vaid oleks seda teinud pärast kõigi

oluliste asjaolude väljaselgitamist ning vastava lepingu sõlmimist. Vastustaja pole kordagi

väitnud, et ta ei alusta soovitud detailplaneeringu menetlust, kuid kaasamine, lepingu

sõlmimine ja muud toimingud võtsid aega. Vastustaja edastatud dokumentidest ning

selgitustest nähtuvalt ei olnud ta tegevusetu ega õigusvastases viivituses.

6. Kaebaja esitas 21. novembril 2024 seisukoha, milles palub jätkata menetlust haldusakti

õigusvastasuse või haldusakti andmata jätmise või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse

tuvastamiseks. Samuti taotleb kaebaja linnalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebaja tasus täiendavalt riigilõivu summas 330 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohtule arusaadavalt on kaebaja kohtusse pöördunud enda subjektiivsete õiguste kaitseks,

sest ta on Vindi tn 3 ja Vindi tn 5 kaasomanikuna huvitatud nimetatud kinnistute

detailplaneeringu koostamisest.

3-24-2853

8. Kohus lahendab esmalt kohustamiskaebuse osas menetluse lõpetamise küsimuse (I) ning

seejärel kontrollib, kas kaebuse saab ülejäänud osas menetlusse võtta (II).

I

9. Kaebaja osutas kaebuses detailplaneeringu algatamisega venitamisele ning taotleb

haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kohtule arusaadavalt soovis kaebaja, et kohus

kohustaks Tartu linna algatama Vindi tn 3, Vindi tn 5, Tammeõie tn 1, Tammetõru tn 16,

Tammetõru tn 18 ning Tammetõru tn 22 kinnistute detailplaneeringu.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, sest sellega otsustatakse üksnes menetluse

läbiviimise, mitte aga haldusakti andmise (s.o detailplaneeringu sisu) üle (vrd nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-17-2132/17, p 8). Menetlustoimingu peale võib kaebuse

esitada piiratud juhtudel. Haldusakti andmise menetluses võib menetlustoimingut vaidlustada

juhul, kui menetlustoiming võib rikkuda kaebaja materiaalseid õigusi või kui

menetlustoimingu õigusvastasuse tõttu oleks ka haldusakt õigusvastane (HKMS § 45 lg 3).

Kuna detailplaneeringu algatamisega õigusvastaselt viivitamine võib rikkuda kaebaja kui

planeeringuala kinnisasja kaasomaniku omandiõigust, on tal õigusvastase viivituse korral

õigus nõuda detailplaneeringu algatamise kohta otsuse tegemist. Seega on kaebaja esitanud

kohustamiskaebuse menetlustoimingu tegemiseks ning tal on selleks kaebeõigus.

10. Kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav

toiming on tehtud. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab

kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Nimetatud sätted

kohalduvad ka menetlustoimingu peale esitatud kaebuse osas.

Tartu linn tegi kaebaja taotletud menetlustoimingu ja algatas 12. novembri 2024. a korralduse

nr 848 punktiga 1 Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu koostamise. Seega saavutas

kaebaja kohustamiskaebuse eesmärgi. Tulenevalt Tartu Linnavalitsuse 12. novembri 2024. a

korraldusest nr 848 esineb kohustamiskaebuse osas HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud

menetluse lõpetamise alus.

11. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik

kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

11.1. Kaebaja palub menetlust jätkata, et oleks kohtupraktika, mis kaitseks tema õigusi, kui

Tartu linn või ka teised omavalitsused ei muuda oma õigusvastast praktikat. Kaebaja väitel ei

pikendanud Tartu Linnavalitsus PlanS § 128 lg 4 alusel tähtaega ning linn ei pea seaduses

sätestatud tähtaegu kohustuslikeks. Kaebaja viitab abilinnapea 11. oktoobri 2024. a kirjale.

Kaebaja väitel viibis sama planeeringuala esimene detailplaneeringu algatamise taotlus kolm

kuud, kui linnavalitsus lubas teha detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse, kuid seda ei

tehtud. Pärast linnapeaga kohtumist lepiti kokku, et kaebaja teeb uue taotluse, mis hõlmab

rohkem kinnistuid. Kaebaja hinnangul oli seega naabrite vastuseis teada juba varasema

taotluse põhjal ning see ei saanud olla uue taotluse lahendamisega viivitamise põhjuseks.

11.2. Kohtu hinnangul pole menetlustoimingu tegemisega viivituse õigusvastasuse

tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Kaebaja põhjendustest nähtuvalt soovib ta menetluse jätkumist preventiivsel eesmärgil,

motiveerimaks vastustajat järgima edaspidi menetlustähtaegu. Kaebaja ei ole aga esile toonud,

et ta plaaniks esitada vastustajale uusi planeeringu algatamise taotlusi või et Tartu linn eiraks

3-24-2853

süstemaatiliselt menetlustähtaegu. Väitest, et Tartu linn viivitas sama planeeringuala kohta

varem esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamisel kolm kuud, ei saa

järeldada, et linn viivitas 12. septembri 2024. a taotluse lahendamisega õigusvastaselt. Kohus

nõustub vastustajaga, et menetlusaja arvutamisel ei ole asjakohane lähtuda varasemast

taotlusest. Tartu linn on 18. oktoobri 2024. a kirjas möönnud, et linn oleks pidanud PlanS §

128 lg 4 alusel saatma kaebajale menetlustähtaja pikendamise teate. Seega on linn nõustunud,

et ta rikkus vaidlusaluses asjas menetluslikku kohustust. Seepärast ei nõustu kohus kaebaja

väitega, et linn ei pea menetlustähtaegu endale siduvateks. Tuvastamiskaebuse menetlemine

ei muudaks vastustaja või mõne teise kohaliku omavalitsuse üksuse halduspraktikat, sest

vaidluse all pole menetlustähtaja olemasolu ega PlanS § 128 lg 4 sisustamine, vaid

menetlustähtaja eiramine konkreetsel juhul. Kui kohus tuvastaks, et vastustaja rikkus

vaidlusaluses asjas menetlustähtaega, ei muudaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaebaja

õiguslikku positsiooni ega annaks talle mõnes muus haldusmenetluses oma õiguste kaitsel

reaalset eelist. Kuna kaebaja on esitanud praeguses asjas lisaks kohustamiskaebusele ka

hüvitamiskaebuse, ei saaks tuvastamiskaebusele üleminek olla vajalik ka kahju hüvitamise

nõude esitamiseks. Seepärast ei nõustu kohus kaebajaga, et tuvastamiskaebuse rahuldamine

aitaks tal oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.

11.3. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus tuvastamisnõudele üleminekut kaebaja õiguste

kaitseks vajalikuks. Kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel haldusasja nr

3-24-2853 menetluse osaliselt, s.o osas, milles kaebaja taotleb Tartu linna kohustamist

algatada Vindi tn 3, Vindi tn 5, Tammeõie tn 1, Tammetõru tn 16, Tammetõru tn 18 ja

Tammetõru tn 22 kinnistute detailplaneering (DP-24-028).

Menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2). Kohus on

praeguse haldusasja lahendamise käigus selgitanud kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi.

II

12. Kaebaja on kohtule esitanud ka hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohtule

arusaadavalt taotleb kaebaja, et Tartu linn hüvitaks talle detailplaneeringu algatamise taotluse

lahendamisel viivitusega tekitatud kahju.

Kaebaja märkis kaebuses, et ta taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, sest

detailplaneeringu algatamisega venitamise tõttu lükkuvad kokkulepped ja planeeringu

elluviimisega seotud tulu saamine edasi ning seetõttu halveneb kaebaja majanduslik olukord.

Kohus kohustas 14. novembri 2024. a määrusega kaebajat täpsustama, mida ta käsitab talle

tekitatud kahjuna, mille hüvitamist ta praeguses asjas Tartu linna vastu esitatud

hüvitamiskaebuses nõuab. Kaebajal tuli esitada kahju suuruse kohta arvutuskäik ning

võimalusel tõendid, mis kahju tekkimist kinnitavad.

Kaebaja märkis kohtule 21. novembril 2024 esitatud kaebuse täpsustuses, et äriplaanist

tulenev ajagraafik ning sellest tulenevad kokkulepped, mis jäid seoses seaduserikkumisega

täitmata, ei ole kohtupraktika kohaselt piisav argument ning seega ei saa ta neid

hüvitamiskaebuses välja tuua. Kuna kohus oli kohustanud kaebajat hüvitamiskaebuse alust

täpsustama, mõistab kohus kaebaja täpsustuse põhjal, et ta ei taotle praeguses asjas saamata

jäänud äritulu hüvitamist. Siiski selgitab kohus kaebajale, et sellise kahju hüvitamist on

iseenesest võimalik nõuda (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-d 3 ja 4 ning

võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4; tähtaegade kohta vt RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg

4).

3-24-2853

Kaebaja tõi varalise kahjuna esile riigilõivu summas 350 eurot ning märkis, et see kulutus

oleks olnud välditav, kui Tartu linn ei oleks seadust rikkunud.

Lisaks märkis kaebaja 21. novembri 2024. a avalduses, et ta taotleb mittevaralise kahju eest

hüvitist summas 191,25 eurot. Mittevaralise kahjuna käsitab kaebaja aega, mis tal kulus

detailplaneeringu algatamise saavutamiseks, kuna sel ajal oleks ta pidanud põhitööga

tegelema (ajakulu 11,25 tundi, netotöötasu 17 eurot tunnis).

Kaebaja taotleb vastustajalt hüvitist kokku summas 541,25 eurot.

13. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

13.1. Kohtu arvates ei ole kaebusel eduväljavaateid.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab isikul, kes taotleb varalise kahju hüvitamist,

olema tekkinud varaline kahju ning kahju peab olema tekitatud avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega.

Kahju, mida kaebaja on käsitanud mittevaralise kahjuna, on saamata jäänud töötasu, ehk siis

varaline kahju (VÕS § 128 lg 4). Kaebaja kirjeldas, et tal kulus aega dokumentidega

tutvumiseks ja vastuste koostamiseks, linnavalitsuses kohtumisel osalemiseks, huvitatud

isikutega läbirääkimiseks, planeeringu koostaja nõustamiseks ning linnavalitsuse ametnikega

telefonivestlusteks. Kaebaja pole aga täpsustanud, millal ta nimetatud toimingud tegi. Kuna

detailplaneeringu algatamise taotlus esitati linnale 12. septembrile 2024 ning

detailplaneeringu algatamise kohta tuli PlanS § 128 lg 4 otsus teha 30 päeva jooksul taotluse

saamisest arvates, sai õigusvastane viivitus tekkida kõige varem 15. oktoobril 2024 (12.

oktoober 2024 oli laupäev; tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 kohaselt loetakse

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel päeval,

s.o 14. oktoobril 2024). Kohtule on tähtaja saabumise järgsest ajast teada, et kaebaja saatis 15.

oktoobril 2024 abilinnapeale e-kirja, milles teavitas kohtusse pöördumisest. Samal päeval

esitas kaebaja kohtule kaebuse. Kuna hüvitamisele kuuluv kahju peab olema avaliku võimu

kandja õigusvastase teoga põhjuslikus seoses, ei saanud kaebajal kahju tekkida enne 15.

oktoobrit 2024. Paarilauselise teavituskirja saatmine ei saanud kaebajale hüvitamisele

kuuluvat saamata jäänud tulu tekitada, sest tegemist polnud planeeringumenetluses vajaliku

kirjaga ning sedda polnud vaja saata töö ajal.

Hüvitamiskaebus ei kuuluks rahuldamisele ka osas, millest kaebaja taotleb praeguses asjas

tasutud riigilõivu hüvitamist. Tegemist on menetluskuluga (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2). Kuna

menetluskulude väljamõistmist reguleerivad kohtumenetluse normid (HKMS § 109) on kahju

hüvitamise üldnormide suhtes erinormideks, ei saa menetluskulude hüvitamist kahju

hüvitamise nõudega nõuda (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-83-10, p

19).

13.2. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

3-24-2853

Vastustaja jättis kaebajale saatmata menetlustähtaja pikendamise teate. Tegemist on

menetlustoimingu tegemata jätmisega. Viivitus kestis ligikaudu kuu aega (15. oktoobrist kuni

12. novembrini 2024), kuid kaebaja oli teadlik, et linn tegi menetlustoiminguid (vt nt

abilinnapea 11. oktoobri 2024. a kirjas esitatud selgitusi). Kohtule esitatud materjalidest ei

nähtu, et linn oleks teinud ilmselgelt asjassepuutumatuid menetlustoiminguid. Seepärast on

vähetõenäoline, et viivitus riivas märkimisväärselt kaebaja materiaalseid subjektiivseid õigusi.

Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid, et talle oleksid saabunud viivituse tõttu

kaalukad kahjulikud tagajärjed.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kuna kaebaja taotles kaebuses õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tuli tal

riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 3 kohaselt tasuda hüvitamiskaebuse esitamisel lisaks tasutud

riigilõivule (20 eurot) täiendavalt riigilõivu 330 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt ei kuulu

tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel.

Hüvitamiskaebuse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv summas 330 eurot kuulub kaebajale

siiski tagastamisele, sest kaebaja muutis 21. novembri 2024. a avalduses rahalise nõude

suurust, taotledes õiglase hüvitise väljamõistmise asemel hüvitist summas 541,25 eurot. Sel

juhul tuleb tal tasuda hüvitamiskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, sest RLS § 60 lg 2

kohaselt tasutakse riigilõivu kolm protsenti hüvitise summast, mille väljamõistmist

taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro (3% 541,25 eurost on 16,24 eurot).

Kuna mitme nõude esitamisel lähtutakse nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurem

riigilõiv (HKMS § 104 lg 1), tuli kaebajal tasuda riigilõivu kohustamiskaebuse ja

hüvitamiskaebuse esitamise eest kokku 20 eurot. Kaebuse eest tasumisele kuulunud riigilõiv

20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus tagastas hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2

alusel (HKMS § 104 lg 5 p-d 2 ja 4). Kohus tagastab kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel

ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu summas 330 eurot.

16. Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). Kohus selgitab kaebajale, et kui ta soovib avaldatavas

määruses veel muude tema isikule osutavate andmete avaldamata jätmist, siis on tal õigus

esitada HKMS § 175 lg 3 alusel kohtule vastav taotlus. Taotlus tuleks esitada enne käesoleva

määruse jõustumist, sest pärast jõustumist avaldatakse määrus Riigi Teataja veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen