1-24-5092/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuaril 2025. a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-5092 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik ja Markus Kärner Kriminaalasi Rainer Ojamaa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. oktoobri 2024. a otsus lühimenetluses Apellant süüdistatav Rainer Ojamaa Süüdistatav Rainer Ojamaa, isikukood 39305260315, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses Prokurör Maksim Kink RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Rainer Ojamaa apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Maakohtu otsus. 1. Harju Maakohus tunnistas Rainer Ojamaa KarS § 424 lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning sellest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva eelvangistust. Kandmisele kuuluv vangistus 3 kuud 28 päeva jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Rainer Ojamaa ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristuseks võeti Rainer Ojamaalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus määras, et süüdimõistetult tuleb kooskõlas KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista ka menetluskulu, 1230 eurot sundraha. Maakohtu argumendid, millega kohus põhjendas lisakaristust, olid lühidalt järgmised: 1

2. R. Ojamaal on kehtiv juhtimisõigus ja tema puhul ei ole KarS § 50 lg 2 kirjeldatud juhtimisõiguse äravõtmist välistavat asjaolu. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks nähtub süüdistatava ütlustest, et ta sõitis kõigepealt poodi n-ö peaparanduse järele tõdemusega, et „mis see väike ots ikka teeb“. Politseipatrulli märgates ootas ta nende lahkumist ja alustas seejärel uuesti sõiduki juhtimist. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkus on tingitud nii R. Ojamaa suhtumisest kui ka asjaolust, et kui rikkuja teab, et ta paneb toime kuriteo, kuid kinnipidamise ohu möödudes koheselt jätkab või kordab oma tegevust, tulebki sellistele hoiakutele reageerida rangemalt. Teiseks otsustas purjuspäi autorooli asunud R. Ojamaa sõidutada ka kaasreisijat. Kolmandaks pani R. Ojamaa mõne kuu möödumisel pärast menetletavat kuritegu toime uue liiklussüüteo, kui ta ületas 7. juunil 2024. a lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. See näitab, et R. Ojamaa ei ole teinud mitte mingisuguseid järeldusi ja pole ka käimasoleva kriminaalmenetluse ajal käitunud liikluses eeskujulikult. R. Ojamaa argument, et ta vajab juhtimisõigust oma alaealiste laste tõttu, ei välista lisakaristuse kohaldamist, sest see vajadus oli talle teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Võttes arvesse varasemate kriminaalkaristuste puudumist ja sündmusest möödunud aega, on põhjendatud kohaldada lisakaristust minimaalses määras ehk 3 kuud. 3. Maakohus kuulutas 29. oktoobril 2024. a otsuse resolutiivosa ning märkis, et motiivid tehakse teatavaks hiljemalt 5. detsembril 2024. a. Maakohus allkirjastas motiveeritud kohtuotsuse 2. detsembril 2024. a kell 23.41 ning otsus tehti samal päeval e-toimiku kaudu menetlusosalistele kättesaadavaks. Süüdistatava apellatsioon. 4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav R. Ojamaa. Süüdistatav palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus kohaldas talle KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust. Kaebuses toodud argumendid on lühidalt järgmised. 4.1 Tal on erivajadusega laps, kes vajab teraapiat ning juhtimisõiguse äravõtmine raskendab seal käimist. Lapse hooldusõigus on jagatud ning sellepärast on teise vanemaga kahasse jagatud ka lapse teraapiasse viimine. Apellatsioonile on lisatud tõendid lapse puude ja vajaliku rehabilitatsiooni kohta. 4.2 Juhtimisõiguse puudumine takistab tööotsinguid kuna omandatud erialal on vajalik B- kategooria juhtimisõigus. 5. Kaebaja taotleb juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahalise karistusega. Ringkonnakohtu seisukoht. 6. Kolleegium leiab, et R. Ojamaa apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja taotlus asendada lisakaristus rahalise karistusega ka õiguslikult asjakohatu. 7. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada süüdistatava apellatsioonile lisatud tõendeid, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava enda valitud menetlusliik. R. Ojamaa nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning kooskõlas KrMS § 233 lg-ga 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal. Kehtiva kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka apellatsioonimenetluses (nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1). 8. Teiseks on maakohus lisakaristuse kohaldamisel tuginenud täiesti sobilikele ja kohastele argumentidele, mis ei ole vastuolus ei seaduse ega kohtupraktikaga. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei kujuta juhtimisõiguse äravõtmine endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel, pigem vastupidi (viimati RKKKo 4-24-1237). KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Maakohus tuvastas, et R. Ojamaa puhul sellist takistust ei ole. Vajadus 2

hoolitseda alaealise lapse eest ning soov leida tasuv töökoht, ei välista lisakaristuse kohaldamist. Maakohus on oma otsuses viidanud kohaselt asjaolule, et R. Ojamaal on võimalik ja tulebki oma elu ajutiselt ümber korraldada ning paralleelselt ka praktikas juurdunud põhimõttele, mille kohaselt ei saagi karistus olla isiku jaoks meeltmööda ja mugav (viimati RKKKo nr 4-24-1237). 9. Kolmandaks on rahaline karistus KarS § 44 kohaselt kuriteo eest kohaldatav põhikaristus ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine KarS § 50 kohaselt süüteo eest kohaldatav lisakaristus. Lisakaristuse asendamine põhikaristusega ei ole seaduslik ja sellest tulenevalt ka võimalik. R. Ojamaa taotlus on seega õiguslikult asjakohatu. 10. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3