4-24-3608/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-3608 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-24-3608 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a määrus, millega jäeti U.I taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik U.I (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta U.I määruskaebus Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a määruse

peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtule saabus 4. novembril 2024 U.I kaebus, milles teatati soovist vaidlustada väärteoasjas 2317,24,006374 tehtud otsus. 2. Harju Maakohtu 5. novembri 2024. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 3. Kaebuse esitaja kõrvaldas puudused tähtaegselt ning taotles otsuse tühistamist LS § 236 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas seoses süü puudumisega ja väärteoasja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Koos kaebusega esitas U.I taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Maakohtu määrus 4. Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a määrusega jäeti U.I taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 2. oktoobri 2024. a otsusele väärteoasjas nr 2317,24,006374 läbi vaatamata. 5. Maakohus märkis, et väärteoprotokolli kohaselt tehti kohtuvälise menetleja otsus kättesaadavaks 7. oktoobril 2024. a. Väärteoprotokolli koopia sai kaebaja allkirja vastu kätte 4. septembril 2024. Kohtuvälise menetleja otsus saadeti U.I-le 2. oktoobril 2024 kell 12.05, kaaskirjas olid juhised digitaalselt allkirjastatud dokumendi avamiseks. Otsus edastati isiku enda soovitud viisil. Väärteotoimikust ei nähtu, et U.I oleks teavitanud 1

4-24-3608 Põhja prefektuuri, et ta ei suuda talle edastatud dokumenti avada. U.I on möönnud, et sai otsustuse vastuvõtmisest teadlikuks 2. oktoobril 2024 saadetud e-kirja kaudu. U.I ei ole kohut teavitanud ühestki asjaolust, mis takistas tal perioodil 2.-7. oktoober 2024 (enne ärasõitu) minemast kohtuvälise mentleja juurde lahendiga tutvuma. Samuti ei ole ta põhistanud, mis asjaoludel ta ei saanud perioodil 2.-7. oktoobril 2024 id-kaardiga dokumente avada, kuid peale 24. oktoobrit 2024 sai seda teha. Maakohus leidis ka, et eluliselt ei ole usutav, et perioodil 2.-7. oktoober 2024 oli kaebajal võimalik kasutada vaid telefoni (dokumendi avamiseks) või selle perioodi jooksul ei leidnuks ta võimalust tarkvara installeerimiseks või muu lahenduse leidmiseks dokumendi digitaalselt avamiseks. 6. Kohtuväline menetleja on loonud kõik võimalused U.I-le lahendiga tutvumiseks (saadetud e-postile, võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures kohapeal), kuid U.I jättis ise need võimalused kasutamata. 7. Asjaolu, et 22. oktoobril 2024 ei asunud kaebaja Eestis, ei ole samuti kaebetähtaja ennistamise aluseks. U.I 4. novembri 2024 kaebuse puhul oli tegemist e-kirjaga, millel puudus digitaalne allkiri. Ühtegi asjaolu, mis takistanuks U.I-l Inglismaal asudes maakohtule allkirjastamata e-kiri saata, ei ole kaebaja avaldanud ega ole see ka eluliselt usutav. Kohtuvälise menetleja poolsest otsustuse vastuvõtmisest on U.I olnud teadlik alates 2. oktoobrist 2024. a. Jättes lahendiga tähtaegselt tutvumata võttis kaebaja ise riski, et ajaks, mil ta lahendiga tutvus, oli kaebetähtaeg möödunud. 8. Kuivõrd kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, jättis kohus U.I pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus 9.

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses taotleb U.I võtta kaebus menetlusse ja rahuldada see ning tühistada vaidlustatav maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg. 10. Kaebuse esitaja leiab, et määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning kohus on rikkunud oluliselt menetlusnormi, lugedes kaebaja tõendatud väited põhjendamatuteks. 11. Kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks ka äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega. Tähtaja ennistamiseks tuleb isikul tõendada sellist objektiivset asjaolu, mis tegi kaebuse tähtaegse esitamise mõistlikult võimatuks. Kohtupraktikas on samuti mööndud, et arvutisüsteemis esinevaid tõrkeid võib teatud tingimustel lugeda tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja kinnitab, et alates 2. oktoobrist 2024. a kui ka Inglismaal viibides tegeles ta oma ema surmaga seotud toimingutega. Tal puudus igapäevane ligipääs e-postile (mida ta ei kontrollinud ega avanud) kui ka võimalus dokument avada ja esitada kaebus 22. oktoobriks 2024. a, kuna ta viibis välismaal 24. oktoobrini 2024. a. 24. oktoobril 2024. a õnnestus lõpuks avada edastatud dokument arvutist Eestis, sellega tutvuda ning esitada kaebus. 12. Tegemist oli ettenägematu olukorraga, millega ei oleks olnud võimalik juba varem arvestada ja oma tegevust vastavalt planeerida. Tegemist on isikust sõltumatute asjaoludega ka seega mõjuva põhjusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kusjuures VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tähtaja arvutamise ja kaebetähtaja ennistamise põhimõtted on sätestatud vastavalt KrMS §-des 171 ja 172. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196 2

4-24-3608 lg 2 järgi lahendab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada. 14. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Maakohtu argumendid, mis puudutavad kaebetähtaja ennistamata jätmist, on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Maakohtu otsustus jätta hilinenud kaebus läbi vaatamata, on samuti seaduslik. 15. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt (viimati 3-1-1-84-13) kantakse kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev väärteoprotokolli ning kui see on isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, loetakse, et isikule on otsuse kuupäev teatavaks tehtud. VTMS § 114 lg 4 järgi hakkab 15-päevane kaebetähtaeg tähtaeg kulgema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kätte saadav, mitte päevast, mil isik otsusega tutvub. Üldistatult lasub isikul (mitte riigil) kohustus aktiivselt tegutseda selleks, et tal oleks võimalik otsusega sisuliselt tutvuda. 16. Käsiloleval juhul pole vaidlust järgmiste faktide üle: 1) kaebaja suhtes koostatud väärteoprotokollis oli märgitud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise aeg ja kaebetähtaeg; 2) kaebajale anti väärteoprotokoll allkirja vastu kätte; 3) kohtuväline menetleja tegi otsuse kaebajale kättesaadavaks alates 2. oktoobrist 2024. a. Nende faktide põhjal on korrektne maakohtu järeldus, et kaebaja oli teadlik nii otsuse teatavaks tegemise ajast kui ka kaebetähtajast. Ringkonnakohus nendib, et kaebajale loodi alates 2. oktoobrist 2024. a võimalus kohtuvälise menetleja otsusega tutvuda ja esitada kaebus tähtaegselt. Seda kaebaja ei teinud. 17. Mis puudutab ennistamist, siis see on õigustatud üksnes põhjuse korral. Maakohus on mõjuva jälgitavalt ja ammendavalt põhjendanud, miks pole kaebaja esitatud argumendid käsitatavad kaebetähtaja ennistamist tingiva põhjusena. Korrektne on maakohtu järeldus, et kaebajal mõjuva oli ka enne Eestist lahkumist piisavalt aega, et elektrooniliselt edastatud otsus avada või leida alternatiive selle avamiseks või sellega tutvumiseks. Seda kaebaja ei teinud. 18. Peaks kohus leidma, et taotlus kaebetähtaja ennistamiseks pole põhjendatud, siis tulebki hilinenud kaebus jätta VTMS § 118 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. 19. Kaebaja viited äraolekule, ettenägematule olukorrale ja temast sõltumatutele asjaoludele on tuvastatud faktide põhjal ainetud, kuna maakohus tuvastas õigesti, et kaebaja lasi kaebetähtaja mööda oma tegevusetuse tõttu. Sel põhjusel puudub väidetel eduperspektiiv. Ringkonnakohus märgib lühidalt üksnes seda, et otsus tehti teatavaks viisil, mida isik ise parimaks pidas ja ajal, mil ta oli veel Eestis. Arvutitõrkest oleks põhjust rääkida olukorras, kus dokumendi kättetoimetamine viibib või ei õnnestugi tehniliste probleemide tõttu. Sellise olukorraga tegemist pole. 20. Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3