2-24-17278/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg 7. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-24-17278 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi H. A. ja R. A. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja I. V. (e-post: XXX) Kostja I H. A. (isikukood XXX, e-post: XXX) Kostja II R. A. (isikukood XXX, e-post: XXX) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Revensen OÜ (edaspidi hageja), H. A. (kostja I) ja R. A. (kostja II) (koos edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamise nõudes alljärgnevalt: 1.1. H. A. ja R. A. tasuvad kompromissi alusel solidaarselt hagejale 4082,87 eurot, mis moodustub järgmiselt: tsiviilasjas nr 2-18-126467 kostjalt I Aare Autopood OÜ kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus 1909 eurot, ajavahemiku 29.10.2018- 02.01.2025 eest sissenõutavaks muutunud viivis 943,94 eurot, menetluskulud 467,50 eurot ja ajavahemiku 11.11.2019-02.01.2025 eest sissenõutavaks muutunud menetluskulude viivis 192,43 eurot; tsiviilasja nr 2-24-17248 menetluses tasutud riigilõiv 210 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 360 eurot. 1.2. H. A. ja R. A. tasuvad solidaarvõlgnikena võlgnevuse 4082,87 eurot hagejale järgmise maksegraafiku alusel: 15.01.2025 – 100,00 eurot, 15.02.2025 – 100,00 eurot, 15.03.2025 – 100,00 eurot, 15.04.2025 – 100,00 eurot, 15.05.2025 - 300,00 eurot, 15.06.2025 – 300,00 eurot, 15.07.2025 – 300,00 eurot, 15.08.2025 – 300,00 eurot, 15.09.2025 – 300,00 eurot, 15.10.2025 – 300,00 eurot, 15.11.2025 – 300,00 eurot, 15.12.2025 – 300,00 eurot, 15.01.2026 – 300,00 eurot, 15.02.2026 – 300,00 eurot, 15.03.2026 – 300,00 eurot, 15.04.2026 – 300,00 eurot, 15.05.2026 – 82,87 eurot. 1.3. Maksed peavad laekuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EEXXX LHV Pangas selgitusega „ts asi 2-24-17278 “. 1.4. Maksekohustuse rikkumise korral on Revensen OÜ-l õigus täiendava teavituseta koheselt täitemenetluses sisse nõuda kõik kompromissist tulenevad tasumata summad ning lisanduva viivise. 1

2-24-17278 1.5. Kui kostjad ei tasu resolutsiooni punktis 1.2 märgitud kohustust tähtaegselt, siis vastutavad kostjad täitmata kohustuse ees solidaarselt ning kostjad on kohustatud tasuma võlgnetavalt summalt viivist 0,022% päevas kuni nõude täitmiseni. 1.6. Hageja kinnitab, et pärast kompromissi kinnitamist ja hageja arvelduskontole summa 4082,87 eurot tähtaegset laekumist puuduvad hagejal mistahes nõuded kostjate I ja II vastu. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-24-17278 menetlus. 3. Tagastada Revensen OÜ-le riigilõiv 210 eurot ning kanda see Revensen OÜ arvelduskontole nr EEXXX. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Revensen OÜ hagi H. A. ja R. A. vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled esitasid kohtule 03.01.2025 allkirjastatud kompromisslepingu. Hageja on palunud tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses ning lühendasid edasikaebamise tähtaja kolmele päevale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus selles nõudes lõpetatakse. Kohus märgib, et on muutnud kompromissi sõnastust selliselt, et seda saaks kinnitada, muutmata sealjuures kokkuleppe sisu. Nimelt sisaldub poolte kompromisslepingu punktis 1.1 ekslik viide sellele, justkui oleks praeguses menetluses esitatud kostjate vastu rahaline nõue, mida kostjad olevat kompromisslepinguga tunnistanud. Tegelikult oli kohtu menetluses ühisvara jagamise nõue. Kompromisslepinguga on kostja II sisuliselt ühinenud kostja I kohustusega, s.o astunud võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale (VÕS § 178). Kohus kõrvaldab viite ekslikule nõudele ning sõnastab tingimuse ümber selliselt, et kostjad tasuvad solidaarselt varasemast kohtulahendist tuleneva nõude, samuti praeguse menetluse menetluskulud. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele 2

2-24-17278 tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 5 kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Hageja on taotlenud seoses kompromissi sõlmimisega ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust poole tagastamist kontole, millelt riigilõiv tasuti. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Ühisvara jagamise hagilt on tasutud riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3