2-24-102572/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-102572

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

AS Kiviõli Soojus hagiavaldus E. T. ja E. T. vastu

võlgnevuse nõudes

()

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

1426,27 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Kiviõli Soojus AS (RK 10245027,

asukoht: Aasa tn 19, Kiviõli linn,

Lüganuse vald, Ida-Viru maakond,

43125)

Hageja esindaja:

A. T., Õigusbüroo Verdict OÜ (e-post:

XXX)

Kostjad:

E. T. (IK XXX, elukoht: XXX)

E. T. (IK XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. T.lt ja E. T.lt Kiviõli Soojus AS kasuks solidaarselt võlgnevus 1289

(üks tuhat kakssada kaheksakümmend üheksa) eurot 30 senti.

3. Välja mõista E. T.lt ja E. T.lt Kiviõli Soojus AS kasuks solidaarselt viivis VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 20.09.2024.a põhinõudelt 1118,13

eurot kuni põhinõude kohase tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta kostjate E. T. ja E. T. kanda solidaarselt.

4.1 Välja mõista kostjalt E. T.lt ja E. T.lt Kiviõli Soojus AS kasuks solidaarselt hageja

menetluskulude katteks 520 (viissada kakskümmend) eurot.

1(5)

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. O. L. suhtes on tehtud 03.09.2024 eraldi määrusena maksekäsk TsMS § 489 lg 1

alusel ja välja mõoistetud Kiviõli Sojus AS-i kasuks 1379 (üks tuhat kolmsada

seitsekümmend üheksa) eurot 24 senti (millest 1118,13 eurot on põhivõlg, 175,11 seisuga

3.09.2024.a viivis ja 85 eurot menetluskulud).

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes

Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 175 eurot ja esitades kohtule selle kohta

maksekorralduse.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse

peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. Kiviõli Soojus AS esitas hagi E. T. ja E. T. vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on XXX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse jätkuvalt kantud

XXX.a surnud E. L., kelle pärijateks on O. L., E. T. ja E. T., kellele on 30.11.2018.a (s.o

pärimistunnistuse tõestamise kuupäev) üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused,

sealhulgas kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, s.h kinnistu

nr XXX, XXX, korter nr X1.

Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga XXX, s.h kostjatele kuuluvat eluruumi kütnud ja

esitanud korteriomanikele ning teenuse otsestele tarbijatele, antud juhul kostjatele, arveid.

Kostjad on jätnud neile esitatud arved täies ulatuses tasumata. Asjaolu, et kostjad ei ela antud

aadressil, ei vabasta neid omaniku kohustustest, mille hulka kuulub ka tasumine soojusenergia

eest. Ka arvete võimalik mittesaamine kostjate poolt (kuna nad ei ela vaidlusaluses korteris) ei

ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata (sarnane seisukoht on võetud ka Riigikohtu lahendis

3-2-1-5-08). Pärijatel on tänaseks olnud juba üle 5 aasta aega antud korteriomandiga seotud

küsimuste lahendamiseks ning pärijateks olemisest on nad teadlikud olnud ka varasemalt

1 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 20.11.2024.a. XXX (reg. osa XXX) O. L. .

2(5)

Soomes toimunud kohtumenetluste kaudu. Hagi esitamise seisuga moodustab kostjate solidaarne

võlg, mis on tekkinud aadressil XXX perioodil märts 2022 – november 2023, on 1118,13 eurot.

Hageja on kostjale teenust osutanud ilma vastava lepinguta, seega käsundita.

VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)

kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on

käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele

asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2

järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja

vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud

kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis

kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest

mõistlikku tasu.

Hageja osutab kostjale üldisest vajadusest tulenevat teenust – soojusenergiaga varustamine.

Mõistlikel asjaoludel tuleb eeldada, et loetletud osutatud teenus on ka kostja huvi või seda

vähemalt eelduslikult. Hageja on tegutsenud teenuse osutamisel, mis on tema kutse- ja

majandustegevus, kostja eelduslikest huvidest lähtuvalt. Kui poolte vahel pole lepingulist suhet,

võib tema nõude rahuldamise aluseks olla käsundita asjaajamise regulatsioon.

Ka Riigikohus on korduvalt jõudnud samadele seisukohtadele oma lahendites 3-2-1-33-13, 3-2-

1–25-08. Kolleegiumi arvates laieneb sama põhimõte lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt. küte)

lepinguta tarbimisele.

Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste

rikkumisega VÕS § 100 mõistes.

Hageja arvestab viiviseid perioodi märts 2022 – november 2023 tasumata arvetelt seadusjärgses

määras (kuni 30.06.2023.a määraga 0,02% päevas ning alates 01.07.2023.a määraga 0,03%

päevas). Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 19.09.2024.a on viiviste summa 171,17 eurot.

Hageja kinnitab, et solidaarvõlgnik O. L. (isikukood XXX) ei ole hagis esitatud nõuet hageja ees

tema suhtes 03.09.2024.a tehtud maksekäsu alusel asjas 2-24-102572 täitnud.

Hageja palub kostjatelt E. T. ja E. T. solidaarselt välja mõista

-

põhivõlg 1118,13 eurot (tekkinud ajavahemikul märts 2022 – november 2023;

-

seisuga 19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 171,17 eurot,

-

lisanduv viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates

20.09.2024.a põhinõudelt 1118,13 eurot kuni põhinõude kohase tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja 520 eurot (sh riigilõiv

280 eurot, ja õigusabikulud 240 eurot).

2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja E. T. sai materjalid kätte 3.10.2024 isiklikult ning

kostja E. T. sai kohtumaterjalid Soome kohtu kaudu 18.12.2024.

Kostjad ei ole kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud.

3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle

ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

6. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §

8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1018 lg 1 p2, §§ 1019-1023, TsMS § 367.

Hageja võlanõue kostjate vastu tuleneb ajavahemikul märts 2022 – november 2023 osiutatud

teenuste eest esitatud tasumata arvetest kokku 1118,23 eurot, millele lisandub seisuga

19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 171,17 eurot ja viivis alates 20.09.2024.a. kuni

põhinõude tasumiseni.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 20.11.2024.a. korteri XXX(reg. osa XXX) O. L..

Kuni 20.11.2024.a. oli omanikuna kantud kinnistusraamatusse E. L., kes suri XXX.a. ja kelle

seadusjärgsed pärijad on O. L. ja E. ning E. T..

Võlg, mida hageja nõuab hagis, on arvestatud perioodi eest, mil pärandvarasse kuulunud korter

kuulus E. ja E. T.le ning O. L.le ühiselt (pärandvara ühisus, vt PärS § 147).

7. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

8. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 520 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud.

Koos riigilõivuga mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulude katteks 520

eurot.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4(5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

5(5)