2-24-14767/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Brigitta Mõttus Erika Selter Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-14767 Tsiviilasi Stalkmet Grupp OÜ taotlus V. V. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr XXXesitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluses Menetlustoiming Hagi

läbivaatamata

jätmine,

menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. V. , isikukood XXX, e-post: XXX

Kostja: Stalkmet Grupp OÜ, registrikood 12626087 Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Eduard Pinajev RESOLUTSIOON 1. Jätta V. V. hagi Stalkmet Grupp OÜ vastu läbi vaatamata. 2. Töövaidluskomisjoni 30.08.2024 otsus töövaidlusasjas nr XXXei jõustu vaidlustatud ulatuses ehk osas, millega töövaidluskomisjon V. V. nõuded rahuldas. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Käesolev määrus edastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2-24-14767 1. Stalkmet Grupp OÜ esitas 30.09.2024 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidlusasjas nr XXX. 2. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.08.2024 otsusega töövaidlusasjas nr XXXon lahendatud V. V. 03.07.2024 avaldus, milles töötaja esitas töötasu ja puhkusehüvitise nõude. Töövaidlusavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2023 töölepingu, mille kohaselt asus avaldaja tööle käsikeevituse elektrikeevitaja ametikohale töötasuga 8 eurot (neto) tunnis. Vastaspool ei ole maksnud maikuu töötasu perioodil 01.05.2024 kuni 22.05.2024 summas 1450 eurot, mille väljamõistmist avaldaja vastaspoolelt nõuab. Avaldaja oli puhkusel 23.05.2024 kuni 07.06.2024. 11.06.2024 esitas avaldaja lahkumisavalduse e-kirja teel. Avaldaja palub vastaspoolelt välja mõista 14 kalendripäeva eest puhkusehüvitis summas 705,04 eurot (bruto). 3. Töövaidluskomisjon 30.08.2024 otsusega rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis Stalkmet Grupp OÜ-lt V. V. kasuks välja töötasu summas 1160 eurot (neto) ja jättis rahuldamata V. V. puhkusehüvitise nõude. 4. Kohus edastas hagejale kostja taotluse koos lisadega ja Pärnu Maakohtu 14.11.2024 kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 5 alusel kohtule TVK-le esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagejale on Pärnu Maakohtu 14.11.2024 kohtumäärus kätte toimetatud KÄPO kaudu 14.11.2024 ja kostja taotlus kätte toimetatud KÄPO kaudu 02.12.2024. Nõuetekohase hagiavalduse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, st tähtaeg saabus 16.12.2024. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajani ei ole hageja kohtule hagiavaldust esitanud. 5. Kohus hoiatas 14.11.2024 kohtumääruses, et kui hageja ei esita kohtule oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata TvLS § 58 lg 7 alusel. Kohus selgitas, et sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TvLS § 58 lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Hageja ei ole esitanud TVK-le esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ja seetõttu tuleb jätta hageja avaldus kostja vastu töövaidluses läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja TvLS § 58 lg 7 alusel. Kuna kohus jätab hageja avalduse kostja vastu läbi vaatamata, ei jõustu TVK 30.08.2024 otsus töövaidlusasjas nr XXXosas, millega TVK V. V. nõuded rahuldas. Menetluskulud 7. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

2-24-14767 8. Kohus leiab, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 9. Kohus kohustas kostjat 17.12.2024 kohtunõudega esitama menetluskulude nimekirja hiljemalt 27.12.2024. Kostja tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuar 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik