1-24-4373/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-4373

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-4373

Kohtukoosseis

Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Egerd Tiitre süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2024 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Egerd Tiitre, kaitsja Leelo Viil

Süüdistatav

Egerd Tiitre, isikukood 39108160297, 3 kehtivat

kriminaalkaristust ja 8 kehtivat väärteokaristust, viibib

vahi all, kahtlustatavana peetud kinni 29.06.2024,

ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses (tl 154-155)

Prokurör

Eve Soostar, Dagne Mihkels

Kaitsja

Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Egerd Tiitre ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt

põhjendamatud läbi vaatamata.

2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaadi Leelo Viili poolt Egerd

Tiitrele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks koos käibemaksuga 175,68 eurot ja mõista see riigieelarvesse välja Egerd

Tiitrelt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS

1. Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega lühimenetluses tunnistati E. Tiitre süüdi KarS § 263

lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

Lk 1 / 4

1-24-4373

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.07.2023 otsusega mõistetud karistuse ära

kandmata osa, 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9

kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja

hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamine 29.06.2024.

2. E. Tiitre anti kohtu alla ja mõisteti süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi tahtlikult avaliku korra

raskes rikkumises vägivallaga, mis seisnes kokkuvõtlikult selles, et ta 29.06.2024 kella 18.00

ajal Tallinnas XXX asuva elumaja juures, ühiskasutataval alal, maja ees oleval sõiduteel,

häirides muu hulgas ka kõrvalisi isikuid, rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg-s 1 sätestatud

käitumise üldnõudeid sellega, et tungis avalikus kohas viibides joobeseisundis kallale

kannatanu S.Rle (S.R), keda lõi korduvalt rusikatega ja jalgadega pean ning kogu keha

piirkonda. Sellise tegevusega häiris E. Tiitre kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning

põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas talle tervisekahjustusi: ninaluude murru,

paremal 8. roide murru, pea lahtised hulgihaavad, marrastused kogu keha piirkonnas,

hematoomi vasaku silma juures ning silmalau ülemisel osal. Käitudes eelkirjeldatud viisil

avalikus kohas, pidas E. Tiitre võimalikuks ja möönis, et tema lähedal viibivad isikud, kes

näevad tema tegevust, võivad tema tegevuse tagajärjel tunda ennast häirituna ja olla hirmunud

ning pidada tema tegevust reaalseks ohuks.

APELLATSIOONID

3. Süüdistatava E. Tiitre kaitsja L. Viil vaidlustab maakohtu otsuse süüdistatavale mõistetud

karistuse osas leides, et maakohtu otsus tuleb tühistada, sest mõistetud karistus ei vasta

kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

4. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et tähtajalist vangistust saab asendada üldkasuliku tööga

vaid juhul, kui selle määr ei ületa kahte aastat. Kaitsja leiab õiguskirjandusele viidates, et

kuna KarS §-de 73-74 kohaselt täitmisele pööratava vangistuse asendamine kujutab endast

iseseisvat üldkasuliku töö kohaldamise alternatiivi, on tähtsusetu täitmisele pööratava

vangistuse määr, mis võib ületada ka kaheaastast vangistust. Seejuures pole oluline, kas

vangistus pööratakse täitmisele katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu (KarS § 69

kommentaari p 2.2.4). KarS § 69 sätete kohaldamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti

võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvid. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ei pea olema tuvastatud mingid

erandlikud asjaolud kuriteo tehiolus või süüdlase isikus, vaid just vangistuse kohaldamine

eeldab erandlikke asjaolusid. Üksnes varasemate karistuste põhjal välistada üldkasuliku töö

tegemise kohustuse ja kontrollnõuete distsiplineerivat toimet süüdistatavale. Süüdistatav

oskab ja soovib tööd teha. Süüdistatava isikuandmeid ja süüteo asjaolusid arvestades ei ole

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik kohaldada reaalset

vangistust. Süüdistatava teo toimepanemise põhjuseks ei olnud sel korral sõltuvusprobleemid,

vaid isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikt.

5. Maakohus on arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kahetsus annab

aluse järeldada, et süüdistatav on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud.

Seega võiks olla süüdistatavale mõistetav karistus maakohtu mõistetud vangistusest leebem ja

jääda 2 aasta piiridesse. Üldkasuliku töö kohustuse ja käitumiskontrolliga on võimalik

maandada E. Tiitre impulsiivsust ja mõjutada tulemuslikumalt kui karistuse kandmisel vangla

tingimustes. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on karistuse eesmärki võimalik

saavutada E. Tiitre suhtes reaalse vangistusega.

6. Süüdistatav E. Tiitre avaldab 27.12.2024 ringkonnakohtule saadetud ja apellatsiooni

vastusena pealkirjastatud avalduses, et toetab täielikult kaitsja apellatsiooni ning palub mõista

lühema karistuse. Alternatiivselt taotleb süüdistatav, et temale mõistetud lühem vangistus

võiks jääda osaliselt tingimisi kohaldamata, allutades ta elektroonilisele valvele, sest

Lk 2 / 4

1-24-4373

kannatanu ei soovi tema karistamist vangistusega. Süüdistatav lubab edaspidi elada kainelt ja

õiguskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellantide põhjendused ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioone saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes

ilmselt põhjendamatuks, sest ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et esitatud

väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses ja

apellatsioonides ei sisaldu maakohtu otsuse tühistamiseks veenvaid argumente. Maakohus ei

ole karistust mõistes eksinud materiaal- ega menetlusõiguse vastu. Süüdistatavale mõistetud

karistus on kooskõlas kohtupraktikaga ja selle määramisel on arvestatud süüteo raskust ning

süüdimõistetu isikut. Ringkonnakohtul puudub ka seadusest tulenev alus apellatsiooni

piiridest väljumiseks.

8. Maakohus karistas E. Tiitret KarS § 263 lg 1 p 1 järgi teosüüle vastava karistusmääraga, 2

aasta ja 6 kuu vangistusega, mis ei võimalda asenduskaristuse kohaldamist. Jättes E. Tiitrele

asenduskaristuse kohaldamata, ei lähtunud maakohus üksnes KarS § 69 lg-s 1 sätestatud

formaalsest eeldusest, mis ei võimalda seda juhul, kui süüdlast on karistatud üle kaheaastase

vangistusega. Maakohtu seisukohad on vastavuses kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt

eeldab üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine ka kuriteo raskuse ja süüdlase isiku

arvestamist.

9. Rõhutades kergendava asjaolu olemasolu jätavad apellandid tähelepanuta maakohtu

tuvastatud karistust raskendava asjaolu ning selle, et varem korduvalt karistatud ja vangistuses

viibinud E. Tiitrel on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaal- ning kaheksa väärteokaristust.

Oluline on maakohtu sedastatu, et viimati karistati E. Tiitret samuti vägivallakuritegude

toimepanemise eest ning uue samalaadse teo pani ta toime katseajal ca 9 kuud pärast eelmise

teo eest mõistetud šokivangistusest vabanemist. Teosüü keskmisest suuremaks hindamisel

arvestas maakohus põhjendatult ka kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust ja

vigastuste ulatuslikkust ning kõrvaliste isikute häiritust. Samuti tuli arvestada, et E. Tiitre

impulsiivsus on ajendatud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest ning praeguseski asjas

süüks arvatud teo pani ta toime alkoholijoobes. Apellatsioonides jäetakse tähelepanuta seegi,

et eelmise kohtuotsusega määratud katseajal lõpetati E. Tiitre osalus rehabilitatsiooni

programmis desoainete tarvitamise tõttu juba 2024. aasta kevadel, kuid paar nädalat pärast

programmist lahkumist, tarvitas ta taas alkoholi ja narkootikume. Kolleegium on

veendumusel, et sellised maakohtu käsitletud süüdlase tegu ja isikut iseloomustavad andmed

ei anna alust asenduskaristuse kohaldamiseks ja on takistuseks üldkasuliku töö täideviimisel.

Kaitsja väide, et süüdistatav oskab või tahab tööd teha, eeltoodut ei muuda. Maakohtu

seisukohad KarS § 69 sätete kohaldamata jätmise kohta kooskõlas seaduse ja

kohtupraktikaga, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta.

10. Ringkonnakohus käsitab süüdistatava 27.12.2024 esitatud apellatsiooni vastusena

pealkirjastatud avaldust, milles taotletakse alternatiivselt karistuse vähendamist ja vangistuse

osaliselt tingimisi kohaldamata jätmist, tähtaegselt esitatud apellatsioonina. Maakohtu

kaalutud asjaolusid ja põhjendatud seisukohti arvestades jäävad ilmselgelt edutuks kaitsja ja

süüdistatava taotlused vähendada E. Tiitre karistuse määra ja mõista lühem vangistus.

Kolleegium peab alusetuks ka kaitsja etteheidet, et maakohus on jätnud esitamata veenvad

põhjendused, miks peab E. Tiitrele mõistma reaalse karistuse. Maakohtu otsuses on

ammendavalt välja toodud, milliseid karistuse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi arvestades

tuleb E. Tiitre suhtes kohaldada just reaalset vanglakaristust. Eeltoodust tulenevalt on

perspektiivitu ka E. Tiitre alternatiivne taotlus jätta talle mõistetav karistus osaliselt tingimisi

kohaldamata. Seega ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks ega näe alust muuta E. Tiitrele

Lk 3 / 4

1-24-4373

mõistetud karistuse osas maakohtu järeldusi. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et

apellatsioonides taotletu on ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning need tuleb KrMS §

326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata.

11. Süüdistatava kaitsja L. Viil esitas taotluse riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja toimingute põhjendatuses

ja tasu määr vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale“.

Kaitsja taotlus tuleb rahuldada ja määrata Vanalinna Advokaadibüroo advokaadile Leelo

Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks E. Tiitrele apellatsioonimenetluses osutatud

riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 175,68 eurot. Kuna apellatsioonid on edutud, jääb

apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lk 4 / 4