2-24-107967/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 6. jaanuar 2025 Tsiviilasi nr 2-24-107967 P.M.-i ja R.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras hagimenetlus Kohtunik Kadi Karting Hageja I alaealine: P.M. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja II alaealine: R.M. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja L.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Charlotta Rebecca Zobel (Advokaadibüroo Lepmets & Nõges, e-post: XXX) Kostja M.M. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat

Katrin

Paulus

(Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, e-post: XXX) RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-107967 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. M.M. tasub P.M.-ile ja R.M.-ile alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kummalegi lapsele kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist muutuva suurusena, s.o käesolevalt 250,22 eurot kalendrikuus, kui P.M. ja R.M. on M.M.-i juures kumbki kuni 7 ööpäeva. Kui R.M. on M.M.-i juures ühes kalendrikuus rohkem kui 7 ööpäeva, siis lahutatakse eeltoodud elatise summast summa, mis on arvutatud järgmise valemi alusel: 250,22 jagatud konkreetse kalendrikuu päevade arvuga, mis korrutatud R.M.-i M.M.-i juures viibitud ööpäevadega arvuga (nt 10 ööpäeva puhul 250,22 : 30 x 10 = 83,40, elatist tasuda 250,22-83,40 = 166,82 eurot). Kui R.M. või P.M. on X juures, kalendrikuus vähemalt 14 ööpäeva, ei pea X lapsele selle kuu eest elatist tasuma. Elatise summa muutub PKS § 101 lg-te 3-5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Elatist tuleb tasuda hiljemalt iga 12. kuupäevaks laste X L.K. pangakontole nr XXX Swedbank AS-is, (märkides selgituseks „elatis P.M.-ile ja R.M.-ile“ või P.M. täisealiseks saamisel „elatis R.M.-ile“) võttes arvesse maksmisele eelneva kuu andmed, kui kaua oli lapsed X juures.

1.3. Kompromissi p-des 1.1. ja 1.2. nimetatud jooksva elatise tasumine loetakse teostatuks eelnevates punktides sätestatud summade täielikul ja tähtaegsel laekumisel laste seadusliku esindaja kontole.

1.4. Kompromissis sätestatud mistahes rahaliste kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hagejate kõigi kompromissist tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks.

1.5. Poolte kantud menetluskulud jäävad kokkuleppeliselt poolte endi kanda.

1.6. Toimetada määrus kätte hagejate ja kostja lepingulistele esindajatele. Edasikaebamise kord Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 660-661). ASJAOLUD 1. Hagejad esitasid maksekäsumenetluse järgselt 27.03.2024 Tartu Maakohtusse hagiavalduse (dtl 20-23), mille kohaselt nõuavad kostjalt elatist miinimummääras alates märtsist 2024. Hagejad esitasid 20.05.2024 täpsustatud hagiavalduse (dtl 73-79), mh nõude suurusena paluvad kostjalt välja nõuda mõlemale hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni 334,09 eurot. Kostja esitas hagile vastuse (dtl 42-46), millega palub jätta hagiavalduse rahuldamata, alternatiivselt juhul, kui kohus peab vajalikuks kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõista, palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ulatuses, milles see milles see ületab R.M. puhul 50,04 eurot ning P.M. puhul 149,96 eurot (kokku 200 eurot).

2. Eelistungil (02.10.2024) muutsid hagejad oma elatisenõuet, nõudes mõlemale hagejale kuus 256,59 eurot, kokku 513,18 eurot. Mh arutati kompromissvõimalust, millest tulenevalt määras kohus pooltele kompromissi esitamiseks tähtaja. Hagejad andsid 23.10.2024 teada, et pooled ei saavutanud kompromissi. 3. Kohus määras 11.12.2024 asja kirjalikku menetlusse, teatas kohtuotsuse aja ning andis veel täiendavalt tähtaja kaaluda kompromissi ning vajadusel kompromissi mittesaavutamisel esitada üksnes lõplikud seisukohad. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). 5. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS §

430 lg-s 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 7. Kohus selgitab, et pärast kohtulahendi, millega kostjalt mõisteti välja elatis, jõustumist, on nii hagejal kui kostjal õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1).

8. TsMS § 168 lg 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kadi Karting kohtunik