2-24-130719/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-130719

Kohtuasi

RJ INKASSO UÜ hagi H.D-lt 50 000 euro saamiseks,

alternatiivselt EBND EHITUS OÜ hagi H.D-lt 50 000

euro saamiseks, alternatiivselt RJ INKASSO UÜ hagi

H.D ja EBND EHITUS OÜ vahelise tehingu kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RJ INKASSO UÜ ja EBND EHITUS OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I EBND EHITUS OÜ (registrikood 12075782),

lepinguline esindaja Priit Janu

Hageja II RJ INKASSO UÜ (registrikood 16935551),

lepinguline esindaja Priit Janu

Kostja I H.D (isikukood XXX)

Kostja II EBND EHITUS OÜ (registrikood 12075782),

seaduslik esindaja F.O

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2024 määrus osas, millega maakohus keeldus

menetlusse võtmast EBND EHITUS OÜ hagi H.D vastu 50 000 euro saamiseks ning

jättis menetluskulud EBND EHITUS OÜ kanda. Saata tsiviilasi tühistatud osas

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 18.11.2024 määrus muutmata osas, millega maakohus

keeldus menetlusse võtmast RJ INKASSO UÜ hagi H.D-lt 50 000 euro saamiseks

ning H.D ja EBND EHITUS OÜ vahelise tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja jättis

menetluskulud RJ INKASSO UÜ kanda.

3. EBND EHITUS OÜ määruskaebus rahuldada.

4. RJ INKASSO UÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

2-24-130719

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EBND EHITUS OÜ (hageja I) esitas 27.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse H.D-lt (kostja I) 7700 euro saamiseks. Kostja I vastuväite tõttu

lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

Maakohus määras hagejale I tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis, ning täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja I esitas 03.10.2024 hagi, milles märkis hagejaks oma õigusjärglase RJ INKASSO

UÜ (õigusjärglane/hageja II). Hagiavalduse kohaselt loovutas hageja I 01.10.2024 oma

rahalised nõuded kostja I vastu hagejale II. Hagiavalduses oli kostjateks märgitud EBND

EHITUS OÜ ja H.D . Hageja II palus mõista tema kasuks kostjalt I välja 50 000 eurot.

Alternatiivselt palus hageja I mõista tema kasuks välja kostjalt I 50 000 eurot. Teise

alternatiivina palus hageja II tunnistada kehtetuks tehingu, millega hageja I osanikud

otsustasid maksta dividendi kostjale I ning kohustada kostjat I andma kehtetuks tunnistatud

tehingute alusel saadu 207 708,98 eurot üle hageja I suhtes täitemenetlust läbi viivale

kohtutäiturile. Maakohus jättis hagi käiguta ja määras tähtaja menetlusosaliste täpsustamiseks.

3. Hageja I ja tema õigusjärglane esitasid 15.10.2024 täpsustatud hagi, milles märkisid

hagejateks EBND EHITUS OÜ ja RJ INKASSO UÜ ning kostjateks EBND EHITUS OÜ ja

H.D. Hageja I taotles enda asendamist õigusjärglasega. Esitatud nõuded jäid samaks.

Maakohus jättis hagi käiguta ja määras veelkord tähtaja menetlusosaliste täpsustamiseks.

4. Hageja I ja tema õigusjärglane esitasid 15.11.2024 täpsustatud hagi, milles märkisid

hagejaks RJ INKASSO UÜ ning kostjateks EBND EHITUS OÜ ja H.D . Esitatud nõuded jäid

samaks. Hageja I taotles hageja asendamist õigusjärglasega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 18.11.2024 hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud

solidaarselt hagejate I ja II kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja I tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) nõuetele vastavat hagi kostja I vastu, mis vastaks TsMS peatükis 38

menetlusdokumendile sätestatud vorminõuetele ning TsMS §-s 363 sätestatud sisunõuetele.

Hageja I oli menetlusdokumendis märgitud kord hagejaks ja kord kostjaks. Hageja ei saanud

hagi esitades tõsta ennast vastavalt kohtu poolt antud selgitustele ja esitatud küsimustele

menetlusosalisele sobivalt, kas hagejaks või kostjaks. Hagi esitaja ei saanud – samaaegselt

end ka kostjaks märkides – taotleda hageja asendamist ja esitada enda vastu nõudeid. TsMS §

2-24-130719

487 lg 3 kohaselt, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega

hagi menetlusse võtmast.

5.2. Samuti jättis maakohus menetlusse võtmata hageja II hagi raha saamiseks ja tehingu

kehtetuks tunnistamiseks TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna hagiavaldus polnud

menetluskõlbulik. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks

alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Menetlus maakohtus sai jätkuda

maksekäsu kiirmenetluses menetlusosalisteks olnud poolte vahel. Viimasena esitatud

hagiavalduses oli hagejaks märgitud isik, kes polnud maksekäsu kiirmenetluse osaline.

Vaidlusaluse eseme võõrandamisel (nõude loovutamisel) menetluse ajal tuli mh arvestada

TsMS §-ga 210 lg-ga 3, mille kohaselt võis õigusjärglane menetlusse astuda vaid vastaspoole

ja õiguseelneja nõusolekul. Hagist ei olnud võimalik aru saada, keda tehingu kehtetuks

tunnistamise nõue puudutas – st kes oli selle nõude puhul hagejaks ja kostjaks, ning kes on

see kohtutäitur, kellele tuleks tehingute alusel saadu üle kanda. Hageja II ei saa siinse

tsiviilasja raames esitada hagi enda õiguste kaitseks, vaid tal on soovi korral võimalik esitada

hagi eraldi menetluses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hagejad I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata

asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus sisaldab taotlust riigilõivu

tagastamiseks.

7. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli olukorras, kus maakohus leidis, et hagejate

alternatiivseid nõudeid ei saanud või menetlusökonoomiliselt ei olnud mõistlik neid ühe

asjana menetleda, vajalik nõuded eraldada iseseisvaks menetluseks. Hagejate hinnangul ei ole

välistatud, et hageja I ajas menetluses hageja II asja. Seega puudusid viimati täpsustatud

hagiavalduses sellised puudused, mis takistanuks nõuete menetlusse võtmist või nende

menetlusse võtmist eraldi menetlustes.

8. Kostja I ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja I nõuet kostja I vastu 50 000 euro

saamiseks ning jättis menetluskulud hageja I kanda. Nimetatud nõude osas tuleb saata asi

samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata osas, millega maakohus keeldus menetlusse

võtmast hageja II hagi kostjalt I 50 000 euro saamiseks ning kostja I ja hageja I vahelise

tehingu kehtetuks tunnistamiseks, ning jättis menetluskulud hageja II kanda. Hageja II

määruskaebus tuleb rahuldada ja hageja I määruskaebus jätta rahuldamata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ennatlikult hageja I rahalise nõude kostja I

vastu menetlusse võtmata.

11.1. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et pooled peavad olema menetluses selged, vastasel

juhul pole hagi menetlemine võimalik. TsMS § 205 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et

tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja

on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Hageja õiguste kaitse hagimenetluse korras ei ole

2-24-130719

võimalik, kui puudub teine pool või teda pole võimalik identifitseerida, st kostja isik peab

olema teada menetluse algusest peale. Samuti leidis maakohus õigesti, et ühes nõudes ei saa

hageja olla samal ajal ka kostjaks. Samas nähtub hagi asjaoludest ja nõuetest, et hagejate I ja

II rahaline nõue oli suunatud vaid kostja I vastu (tehingu kehtetuks tunnistamise nõude soovis

hageja II esitada aga hageja I vastu). Seega eksis maakohus, kui leidis, et hageja I nõue oli

suunatud ka tema enda vastu.

11.2. TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt peab kohus eelmenetluses mh selgitama välja, kes on

menetlusosalised ja millised nõudeid soovitakse esitada. Kuigi hagejad on maakohtu

küsimustest lähtudes püüdnud hagi mitmel moel vormistada, püüdes muu hulgas arvestada

hageja õigusjärglusega, on hagiavalduste erinevatest täpsustustest selge, et hageja I soovis

esitada rahalise nõude kostja I vastu. Seetõttu puudus maakohtul alus keelduda hageja I

rahalise nõude menetlusse võtmisest kostja I vastu.

12. Hagejad I ja II taotlesid maakohtult ka hageja asendamist.

12.1. TsMS § 210 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole

õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme

omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette,

et õigusjärglane võib vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole

õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda

menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Hageja I hagis

kostja I vastu tuleb maakohtul hagi menetlusse võtmisel teha asjaomased menetluslikud

otsustused. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 2 tuleb menetluse alguseks lugeda hageja I poolt

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine Pärnu Maakohtule. Hagiavalduse täpsustuse

kohaselt loovutas hageja I oma rahalised nõuded kostja I vastu hagejale II pärast maksekäsu

kiirmenetluses avalduse esitamist.

12.2. Seni kuni maakohus pole lahendanud taotlust hageja asendamiseks, saab rahalist nõuet

kostja I vastu esitada hageja I. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene hagejale

võimalust muuta hagiavalduses hagejana märgitud isikut omaalgatuslikult. Hageja saab

asendada kohus, kui selleks esinevad seaduses toodud alused. Seega saab rahalist nõuet kostja

I vastu praegu esitada vaid hageja I. Alles pärast õigusjärglase hagejana menetlusse astumist

saab hagejaks RJ INKASSO UÜ (s.o hageja II), kes saab vajadusel ka enda nimel nõudeid

esitada. Juhul kui hageja II ei saa menetlusse õiguseelneja asemel astuda (TsMS § 210 lg 3

esimene lause), siis võib hageja II astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda

isikuna õiguseelneja poolel (TsMS § 210 lg 3).

12.3. Eelnevast tulenevalt toimis maakohus õigesti, kui jättis hageja II nõude kostja I vastu

rahalises nõudes menetlusse võtmata. See oleks aga olnud menetluslikult tarbetu, kui

maakohus oleks menetlenud hageja I rahalist nõuet kostja I vastu, ning lahendanud taotluse

hageja asendamiseks.

13. Hagiavaldus sisaldas ka hageja II nõuet tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtupoolne hagi menetlusse võtmisest keeldumine ka

selles osas õiguspärane. Vastuseks määruskaebuse asjaomastele väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

13.1. Hagiavalduse kohaselt on põhinõudeks rahaline nõue ja alternatiivseks nõudeks tehingu

kehtetuks tunnistamine. Hagejal on TsMS § 370 alusel õigus esitada alternatiivseid nõudeid.

Seni kuni hagejaks on hageja I, pole aga võimalik tehingu kehtetuks tunnistamise nõuet

lugeda alternatiivseks. Hagis esiletoodud asjaolude kohaselt on nõude esitamise õigus hageja I

võlausaldajal, kelleks on hagiavalduse kohaselt hageja II (kostja II). Selleks, et hageja II saaks

2-24-130719

esitada siinses asjas nõudeid, peab tal menetluses olema hageja positsioon (vt kohtumääruse

eelmised punktid õigusjärglase menetlusse astumise ja kaasamise kohta), mida tal aga hetkel

pole. Seni kuni RJ INKASSO UÜ ei ole menetluses hagejaks, pole sellist nõuet võimalik

menetleda alternatiivsena. Sellisel kujul (st alternatiivsena) esitatud nõuet ei ole seetõttu

võimalik menetleda ka eraldi menetluses. Juhul, kui hagejal II on soov esitada tehingu

kehtetuks tunnistamise nõue, siis tuleb esitada uus hagi enda nimel või esitada asjaomane

nõue pärast siinsesse menetlusse hagejana astumist.

14. Seoses maakohtu määruse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu määrus

menetluskulude jaotuse kohta. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. Menetluskulud jaotab maakohus asja tervikuna lahendamisel.

Menetluskulude osaline jagamine tekitaks segadust ega teeniks menetlusökonoomiat (vt

RKTKm 11.06.2020, 2-18-17703, p-d 11–12.2).

15. Riigilõivu tagastamiseks puudub TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt alus.

(allkirjastatud digitaalselt)