2-23-10676/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

06.01.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10676

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi I. B. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk

11542046, asukoht XXX, lepinguline esindaja kuni

08.08.2024 Aap Kulik

KOSTJA I. B., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, tegelik

elukoht teadmata

Hagi hind 10784,70 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks S AS ja I. B. vahel 22.11.2017

sõlmitud krediitkaardilepingust nr xxxx (xxxx) tulenev tasumata põhivõlgnevus summas

2000 eurot, intressid summas 125,43 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised

summas 160 eurot.

3. Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks S AS ja I. B. vahel 18.10.2018

sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 7893,32 eurot,

intressid summas 250,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 320,90 eurot.

4. Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks sissenõudmiskulud summas 35

eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja I. B. kanda ning välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2

Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 840 eurot.

6. Välja mõista kostjalt I. B.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (840

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

S, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas Viru Maakohtule 27.07.2023 hagiavalduse I. B.

vastu võlgnevuse nõudes ning 15.01.2024 uue hagiavalduse tervikteksti vastavalt 13.12.2023 Viru

Maakohtu tehtud määrusele.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I. B. 18.10.2018 S AS-ga (edaspidi krediidiandja)

tähtajalise krediidilepingu nr xxxx, laenusummaga 12000 eurot.

Lepingu põhitingimustes lepiti kokku annuiteetgraafikus algusega 10.12.2018, intressimääraga

10% aastas, krediidikulukuse määraga 10,95% aastas, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummaga 17735,29 eurot. Samuti kaasnes

laenulepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 10% ning päevamääraga laenulepingus

kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas ehk 0,0274% päevas.

19.04.2022 kokkuleppega võimaldati kostjale maksepuhkus põhiosa maksetest.

2.1. 22.11.2017 sõlmis kostja I. B. internetipanka kasutades krediidiandjaga S AS tähtajatu vaba

tagasimaksega krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx), krediidilimiidiga 2450 eurot. Kuigi lepingu

number on ajas muutunud, siis tegemist on ühe ja sama lepinguga. Lepingu numbri muudatus

tuleneb S AS krediidiliini lepingutoote süsteemi eripärast – lepingu ülesütlemisel muutub lepingu

number ning edasine võlamenetlus toimub uue lepingu numbri raames. Kliendi jaoks lepingu

numbri muudatusega teisi muudatusi ei kaasne. Seega tuleb mõlema lepingu numbriga seotud

dokumente käsitleda ühe lepinguna. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega laenulepingu sõlmimisel saab

pank kasutada digitemplit ja ei ole nõutud kirjalik vorm (omakäeline allkiri) ning isik on

tahteavalduse andnud isikustatud kujul ja panga keskkonnas tuvastatuna/turvalise ning isikustatud

vahendi abil.

Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 20% aastas, krediidikulukuse määraga

22,17% aastas, krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogukulu 2709,76 eurot aastas. Krediidikulukuse määra eeldused on selgitatud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud), et krediidilimiit

võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtaeg 1 aasta,

intressimäär 20% aastas. Krediitkaardi kasutamise tasud olid hoolduskulud 1,3 eurot kuus.

Sularaha väljavõtmise tasu oli 1,92 eurot + 2,5% summast ja kaardi avamise tasu 2,50 eurot.

Samuti kaasnes laenulepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 20% ning

päevamääraga laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas

ehk 0,05479% päevas.

Oktoobris 2018 vähendas kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx

limiiti digiallkirjastades 29.10.2018 lepingu limiidiga 1000 eurot, intress 20%. 23.11.2020 esitas

kostja taotluse vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx limiidi

suurendamiseks 1000 euro võrra ehk limiidini 2000 eurot, intress 20%.

3. Enne väikelaenu lepingu nr xxxx sõlmimist on S AS teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist kodu väikelaenu taotluse (dtl 172-173), laenusaaja Xxxx

pangakonto väljavõtte ning telefoninõustamise põhjal. Kliendi krediidivõimelisuse kontroll on

teostatud vastavalt VÕS §-s 4034, krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on

olnud piisavalt selge ning krediidi väljastamisel oli klient maksevõimeline.

Väikelaenu lepingu nr xxxx väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kostja kontole tööandjalt

AS D palk keskmiselt summas 998 eurot kuus. Taotluse analüüsil võeti arvesse kliendi

krediidikohustused AS-s S (ca 40 eurot), väljaspool panka olevad krediidikohustused puudusid.

Creditinfo aktiivsed maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Xxxx olemasoleva

krediidikohustuse kuumakse (ca 40 eurot) koos sõlmitava lepingu kuumaksega (ca 186 eurot),

moodustasid lepingu sõlmimisel kliendi sissetulekust ca 22,65 %. VÕS §-s 4034 sätestatud

kohustuste täitmist kinnitab lisaks ülaltoodule mh asjaolu, et laenusaaja täitis laenulepingust nr.

xxxx tulenevaid kohustusi üle nelja aasta.

3.1. Enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx sõlmimist on S AS

hinnanud krediidisaaja maksevõimelisust kliendi S asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Kui kostja

pangakontole laekub tema igakuine sissetulek, siis teostab laenuandja analüüsi kliendi Xxxx asuva

pangakonto käivete alusel.

Krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kostja Xxxx kontole sissetulek tööandajalt

AS D, keskmine töötasu suurus oli 833 eurot. Taotluse analüüsil võeti arvesse kostja teised

kohustused Xxxx (ca 154 eurot kuus), väljaspool panka olevad kohustused puudusid. Creditinfo

maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu puhul

tasub klient igakuiselt intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi (2450 euro)

kasutusse võtmisel oli maksimaalne intressi makse kuus ca 40 eurot. Olemasolevad

krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava krediitkaardi lepingu kuumaksega moodustasid

kostja sissetulekust ca 23,3%.

S AS on enne limiidi suurendamist (novembris 2020) hinnanud krediidisaaja maksevõimelisust

taotluse, limiidi suurendamisel eelnenud 6 kuu Xxxx pangakonto laekumiste ning

telefoninõustamise põhjal. Krediidilimiidi suurendamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi

Xxxx kontole sissetulek tööandajalt E AS, keskmise töötasu suurus oli ca 1220 eurot. Taotluse

analüüsil võeti arvesse kostja teised krediidikohustused Xxxx (ca 188 eurot kuus), väljaspool

panka olevad krediidikohustused puudusid. Kogu krediidilimiidi (2000 eurot) kasutusse võtmisel

oli maksimaalne intressi makse kuus ca 35 eurot. Olemasolevad krediidikohustuste kuumaksed

koos limiidi suurendamise maksimaalse intressimaksega, moodustasid kliendi sissetulekust ca

23,3%. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal ka puudusid.

4. Kostja poolt on laenulepingu xxxx katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 8342,59 eurot,

millest põhiosa katteks on arvestatud 4106,68 eurot, intressi katteks 4090,55 eurot, lepingutasu

katteks 145 eurot ning viiviste katteks 0,36 eurot (dtl 65-68).

Krediidilepingu xxxx (xxxx) raames on kostja lepingu perioodil krediiti kasutanud summas 31

993,88 eurot ning tagasimakseid on tehtud summas 29993,88 eurot. Intressi on perioodil

27.11.2017- 03.03.2023 arvestatud 1038,75 eurot ning intressi katteks on tasutud 913,32 eurot,

krediidikaskot arvestati 163,17 eurot ning krediidikasko katteks on ka laekunud 163,17 eurot (dtl

69-76).

5. Kostjat hoiatati 13.02.2023 saadetud teatega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu

täiendava tähtaja, 02.03.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Laenuandja on saatnud

ülesütlemise teatise posti ja e-kirja teel kontaktandmetele, mille õigsust pangas on laenusaaja

kinnitanud sh. rahvastikuregistris toodud elukoha aadressile.

Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli lepingu nr xxxx raames viivituses

kolme, millest vähemalt osaliselt 10.12.2022 ning täielikult 10.01.2023 ja 10.02.2023, osamaksete

tasumisega. Samuti oli kostja krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx) raames viivituses täielikult

vähemalt kolme - 11.12.2022, 11.01.2023 ja 11.02.2023 intressimaksete tasumisega.

Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks

lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja luges

13.02.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja lepingu tingimuste punkti 11.1.1 alusel

üles öelduks 03.03.2023, ning nõudis kostjalt lepingu nr xxxx raames sissenõutavaks muutunud

summade tasumist. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete

loovutamisest teavitatud 16.05.2023 nõude loovutamise teatisega (dtl 78). Antud teatise

edastamisega kostjale, saab lugeda kostja suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes.

6. Võttes arvesse eeltoodut, on lepingust nr xxxx tulenev kostja tasumata põhivõlgnevus hageja ees

hagi esitamise seisuga on 7893,32 eurot (saadud laen summas 12000 eurot – tagasimaksed põhiosa

katteks kokku summas 4106,68 eurot).

Lepingu nr xxxx puhul on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga krediitkaardi

krediidilimiidi jääk 2000 eurot (saadud krediit 31993,88 eurot – tagasimaksed krediidi katteks

29993,88 eurot).

7. Lepingu nr xxxx tingimuste punktist 5.1. tulenevalt, lähtub krediidiandja intressi arvestamisel

tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast, alustades intressi arvestamist

laenusumma arvelduskontole kandmise päeval. Laenusaaja kohustub iga kuu tasuma intressi

pangale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära so põhitingimustest

tulenevalt 10% alusel. Lepingu perioodil 18.10.2018-03.03.2023 kohustus kostja tasuma

krediidiandja arvestuse alusel intressi 4340,60 eurot. Intressi katteks on toimunud laekumisi

summas 4090,55 eurot. Seega on intressinõue summas 250,05 eurot (4340,60 – 4090,55) (dtl 113-

115).

Lepingu xxxx (xxxx) kohaselt kohustub laenusaaja iga kuu tasuma intressi pangale tagasi

maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimääraga 20% aastas. Lepingu perioodil

22.11.2017-21.03.2023 kohustus kostja tasuma krediidiandja arvestusel intressi 1038,75 eurot.

Intressi katteks on toimunud laekumisi summas 913,32 eurot. Seega on intressinõue summas

125,43 (1038,75 – 913,32) eurot (dtl 117-123).

8. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 12 kohaselt laenu tagasimaksetega hilinemisel

tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise

ajal 0,022% päevas ja 8% aastas. Viivise määr võib muutuda kaks korda aastas 01.jaanuaril ja

01.juulil (dtl 24). Lepingu nr xxxx ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis oli 5,17

eurot arvestatud perioodil 10.12.2022 – 03.03.2023 seadusjärgse määraga (dtl 116). Laenulepingu

ülesütlemisega kaasneb viivise tasumine aastamääraga 10%. Kostja on jätnud pärast lepingu

ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 7893,32 eurot, seega

arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023

määraga 10% aastas summas 315,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kokku

summas 320,90 eurot.

Kostja on jätnud pärast lepingu nr xxxx (xxxx) ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks

muutunud krediidisumma 2000 eurot, millelt hageja arvutab viivist määraga 20% aastas

krediidisumma tasumisega viivitamisel perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023 summas 160 eurot.

9. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja VÕS § 115 alusel kostjalt välja mõista võla

sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke

pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale nii

e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.05.2023 nõudekiri e-maili ja postiga (25 eurot)

(dtl 81) ning 29.05.2023 pretensioon (5 eurot) ja 28.06.2023 meeldetuletuskiri (5 eurot) (dtl 86-

93), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda

tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud -

olles makseviivituses.

Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Hageja

menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust.

Kostja vastuväited

10. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 31.05.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.05.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama

14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS

§ 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 15.05.2024 ja loeti

kättetoimetatuks 31.05.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 14.06.2024. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata

12. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

13. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja I. B. on S AS-ga

sõlminud 22.11.2017 tähtajatu vaba tagasimaksega krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx),

krediidilimiidiga 2450 eurot, mille limiite kostja muutis iseteeninduses vastavalt 29.10.2018

summani 1000 eurot ning 23.11.2020 summani 2000 eurot. Lepingu intressimäär on 20% aastas,

krediidi kulukuse määr on 22,17% aastas ning laenulepingu ülesütlemisel viivis on määraga 20%

aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 03.03.2023.

Samuti on kostja sõlminud 18.10.2018 AS-ga S laenulepingu nr xxxx laenusummaga 12000 eurot,

intressimääraga 10% aastas, krediidi kulukuse määraga 10,95% aastas ning laenulepingu

ülesütlemisel viivise määraga 10% aastas. Leping on sõlmitud lõpptähtajaga 10.10.2026 ning

laenuandja on lepingu üles öelnud 03.03.2023.

14. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 16.05.2023 hageja teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on S AS 11.05.2023 loovutanud oma nõuded kostja vastu OK Incure OÜ-le (praegune B2

Impact OÜ)(dtl 78).

15. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

16. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb

tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

17. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel

ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu

alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

18. 22.11.2017, so poolte vahel krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx) sõlmise ajal oli viimati Eesti

Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 56,76 % aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 22,17%

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. 18.10.2018, so poolte vahel laenulepingu nr xxxx sõlmise ajal oli

viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97%, seega peaks VÕS §

4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 59,91 % aastas. Lepingu järgne krediidi

kulukuse määr 10,95% jääb isegi alla Eesti Panga avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra. Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

19. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

20. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

21. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3).

22. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

24. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

25. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS S on kontrollinud kostja andmeid

varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavat teavet nii enne

krediitkaardi kasutamise lepingu nr. xxxx sõlmimist ja selle limiidi suurendamist kui ka enne

väikelaenu lepingu nr xxxx sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 6 kuu jooksul,

krediidikohustusi AS-s S ning võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ning kostja

maksekäitumist. Analüüsi tulemusel saadi kostja kuue kuu keskmiseks netosissetulekuks

22.11.2017 seisuga 833 eurot, 18.10.2018 seisuga 998 eurot ning 23.11.2020 seisuga 1220 eurot.

Maksehäired puuduseid. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline. Kostja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt enam kui nelja

aasta jooksul.

26. Hagiavalduse kohaselt on kostja 22.11.2017 krediitkaardilepingu nr xxxx (xxxx) alusel

kasutanud krediiti 31 993,88 eurot ning tagasimakseid on tehtud summas 29993,88 eurot,

tagastamata on krediidilimiidi jääk 2000 eurot. 18.10.2018 lepingu nr xxxx alusel sai kostja laenu

12000 eurot ning tegi tagasimakseid põhiosa katteks 4106,68 eurot, seega tagastamata on laen

7893,32 eurot. Kohus peab hageja põhinõudeid põhjendatuks ning need kuuluvad kostjalt

väljamõistmisele.

27. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu

nr. xxxx (xxxx) intressimäär oli 20% aastas. Lepingu perioodil 22.11.2017-21.03.2023 arvestas

krediidiandja intressi 1038,75 eurot, millest kostja tasus 913,32 eurot. Seega tasumata intressi

suuruseks on 125,43 eurot (vt. hagi p. 3.6). Lepingu nr xxxx intressimääraks oli 10% aastas.

Lepingu perioodil 18.10.2018-03.03.2023 arvestas krediidiandja intressi 4340,60 eurot, millest

kostja tasus 4090,55 eurot. Seega on tasumata intressi suuruseks 250,05 eurot (vt. hagi p. 3.2).

Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

28. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

29. Hageja on arvestanud lepingu nr xxxx (xxxx) põhinõudelt 2000 eurolt lepingujärgset viivist

määraga 20% aastas perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023 summas 160 eurot ning lepingu nr xxxx

sissenõutavaks muutunud viivist perioodil 10.12.2022 – 03.03.2023 seadusjärgse määraga (8%

aastas) summas 5,17 eurot ning peale lepingu lõppemist perioodil 04.03.2023 – 27.07.2023

tagastamata põhinõudelt 7893,32 eurot lepingujärgses määras 10% aastas summas 315,73 eurot

ehk kokku 320,90 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Hageja

viivise nõuded kuuluvad rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele.

30. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis

summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Kohus leiab, et hageja nõue 35 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub samuti

rahuldamisele. Hageja on edastanud kostjale peale lepingute lõppemist 16.05.2023 nõudekirja (25

eurot), 29.05.2023 pretensiooni (5 eurot), 28.06.2023 meeldetuletuskirja (5 eurot).

31. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

33. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 840 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada

34. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

35. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud

menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

36. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik