2-23-148273/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-148273

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1131,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood

11919806, asukoht XXX-601, XXX-i) lepinguline

esindaja Tarvo Ilves

Kostja: E. K. (ik XXX; elukoht hagiavalduses: XXX

32, XXX-i ; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. vastu.

2. Välja mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja kostja vahel

13.01.2022 sõlmitud krediidilepingust nr 4759781508 võlgnevus 1673,16 eurot

(millest 1388,47 eurot põhivõlgnevus; 249,69 eurot perioodi 17.05.2022 kuni 19.02.2024

eest sissenõutavaks muutunud viivis; sissenõudmiskulud 35,00 eurot).

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. vastu intressi 233,21

euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 617,54 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1388,47 eurot) perioodi eest 20.02.2024 kuni

02.01.2025 summas 148,53 eurot.

5. Välja mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15% aastas)

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1388,47 eurot) alates 03.01.2025 kuni põhinõude

tasumiseni, kuid mitte enam kui 990,25 eurot.

6. Menetluskulud jätta 92,34% ulatuses E. K. kanda ja 7,66% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kanda.

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 623 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 euro, 183 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest

575,29 eurot mõista E. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-23-148273

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Toimetada kostjale E. K. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (RKTKm 31.10.2012, 3-2-1-113-12, p 9; RKTKm

10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult E. K. (kostja) 2181,87 euro saamiseks. Kohus tegi

04.12.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 26.01.2024 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.02.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

1388,47 euro, intressi 233,21 euro, sissenõudekulude 35,00 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 867,23 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.02.2024 kuni põhinõude

täitmiseni määraga 35,40% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui põhinõude ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 420

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja

lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot.

3. Pärnu Maakohus võttis 19.03.2024 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded (teadaande number 2378377). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles

asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 31.10.2024. Seega

dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 16.11.2024

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-148273

4. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

4.1. Hagiavalduse kohaselt ESTO AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 13.01.2022

krediidikonto lepingu nr 4759781508, millega võimaldati kostjale krediidilimiidi 2000,00

euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot ja tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks. Kostja asus krediiti kasutama

(13.01.2022 võttis kostja kasutusse 1000 eurot, 16.01.2022 140 eurot, 20.01.2022 260 eurot,

25.01.2022 400 eurot ja 01.02.2022 200 eurot), kuid rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi

tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi

alates 15.02.2022 ning jättis tasumata intressi kasutusel olnud krediidisummalt 2000 eurot.

Krediidiandja ütles lepingu 17.05.2022 üles ning 17.06.2022 loovutas oma nõuded hagejale.

4.2. Hageja on teinud päringu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimises osas

krediidiandjale selgituste saamiseks, kuid krediidiandja ei olnud hagi esitamise ajaks veel

vastanud, mistõttu hageja lubas esitab tõendid kohe, kui on vastuse saanud.

4.3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 35,4% aastas või 0,10% päevas.

Intressi arvestamisel lähtus krediidiandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-

päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Samuti oli lepingu

põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 0

eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot.

4.4. Vastavalt tingimuste p-le VI 4 ja lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal

lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja

PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm

tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX 32, XXX, 88301,

Eesti Vabariik: 05.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 08.09.2022

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 12.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid

kulusid.

4.5. Vastavalt krediidandja hinnakirjale on viivisemäär võrdses määras intressimääraga. Seega

viivisemäär on 35,4% aastas. Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma x viivitatud

päevade arv 644 x 35,4% aastas = 867,23 eurot.

4.6. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

5. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

5.1. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 02.12.2024 kell 24.00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-148273

peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 13.01.2022 sõlmitud

krediidilepingust nr 4759781508 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on krediidiandja

lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja tagastada

krediit. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg

1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

11. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-148273

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt

RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

12. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem

kohtule selliseid asjaolusid esile toonud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta,

et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja

rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu

sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust

tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus

rahuldamata hageja intressi nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevuse katteks

tasunud hagejale 611,53 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõlgnevuse katteks. Laenu

põhiosa 1388,47 eurot (2000 eurot - 611,53 eurot), mida kostja tagastanud ei ole, mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja.

13. Krediidiandja esitas 17.05.2022 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Selleks ajahetkeks

oli kostja võlgnevuses esimese nelja osamakse tasumisega, seega oli lepingu ülesütlemise

esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1

sätestatut). Täidetud on ka edutu kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõue. Krediidiandja

saatis 02.05.2022 saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tasuda võlgnevus 14 päeva

jooksul. Kuna kostja mitte ühtegi tagasimakset ei teinud, jäädes võlgnevusse 4 järjestikuse

osamaksega, oli krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 tulenev alus leping üles öelda.

14. VÕS § 4034 lg 7 alusel loeb kohus intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära.

Alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni oli nimetatud intressimääraks 0%,

mistõttu jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

15. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

Hagiavalduse kohaselt sissenõudekulud on kokkulepitud lepingu tingimuste p-le VI 4 ja

Tingimuste lisas "Hinnakiri". Kostjale saadeti pärast lepingu lõppemist kolm tasulist

meeldetuletuskirja: 05.07.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 08.09.2022

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 12.10.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 5

eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud

meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35,00 eurot.

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-148273

16. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist võrdselt lepingujärgse intressimääraga, s.o 35,40%

aastas alates lepingu ülesütlemise päevast 17.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni

19.02.2024. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping ning kohus

tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada

VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivisemäära. Viivise arvutamisel tuleb lähtuda viivisekalkulaatori abil

arvutatud viivisest ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (1388,47 eurot) tasumisega

viivitamise eest ajavahemikus 17.05.2022 kuni 19.02.2024 viivis 249,69 eurot.

17. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 20.02.2024 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 148,53 eurot ning alates 03.01.2025 protsendina

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%), kuid

mitte enam kui 990,25 eurot (1388,47 eurot – 249,69 eurot – 148,53 eurot).

18. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja

menetluskulud 20,00 eurot.

19. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindajale tasutud õigusabi kulud on

dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse

koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 77,00

eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 427 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi

hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise

toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842).

Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis

on põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning

ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 183 eurot

(150€+22% käibemaks).

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-148273

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 92,34% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

575,29 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

21. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)