1-11-9702/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

28. septembril 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Marju Vilt juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Toomas Pilt osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

K.B ik. XXX, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, haridus 8 kl., töök.

AS E , eluk. XXX, varem, kriminaalkorras karistatud

1.24.05.2002 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 203 lg. 1 järgi rahatrahviga 1380 krooni

2.16.04.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1; § 424 järgi rahalise karistusega 4500 krooni ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

3.20.09.2004 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 424 järgi 5 kuu vangistusega tingimisi

2 a. katseajaga ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

4.26.03.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu 10 päeva vangistusega, mis

asendatud ÜKT-ga 380 tundi ja täitmise tähtajaga 1 a. 6 k.

4.17.05.2011 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 kuu 10 päeva vangistusega

ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks.

Viibis eelvangistuses 05. augustil 2011 a. süüdistusasja KarS § 275 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

K.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 05.08.2011 a. kella 02.05 ajal Tallinnas Sipelga 1 maja juures pidas kinni politseipatrull K.B seoses avaliku korra rikkumisega. Politseiautos teel Lõuna politseijaoskonda solvas K.B agressiivse käitumise ja ebatsensuurse sõimuga oma ametikohustust täitnud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinikku Alo V`t.

Seega K.B pani toime avalikku korda kaitsva isiku solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega s.o. KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud.

Süüdistatav K.B ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et juhtumist mäletab vähe, sest oli joobes. Kahetseb juhtunut. Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 9702

Kannatanu Alo V poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 05.08 öösel ta oli patrullteenistuses ja sai väljakutse Sipelga 1, kus oli narkojoobe tunnustega mees. Ta pidas isiku kinni ning toimetas jaoskonda. Alates isiku kinnipidamisest käitus antud isik tema suhtes väga

üleolevalt ning solvas teda. See toimus ligi 25 minutit. Sõimas teda ebatsensuursete sõnade, lubades töölt vabal ajal ta üles otsida ning vigaseks peksta. need väljaütlemised solvasid teda väga, tema käitumine selleks põhjust ei andnud. Kinnipeetuks osutus K.B.

Tunnistaja Sergei I poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad kannatanu poolt antud ütlustega. Sel ajal ta oli politseipatrullis koos kannatanuga.

Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist politsei ettekandega K.B kinnipidamise kohta / t.l. 4 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, paari kuu möödumisel pärast mõistetud karistuse kandmist uue tahtliku kuriteo toimepanemist, käesoleval aastal kuuel korral narkootiliste ainete tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta karistamist rahatrahvidega ja tema poolt mõistetud rahatrahvide tasumist, kuriteo toimepanemist politseiniku s.o.

avalikku korda kaitsva võimuesindaja suhtes, puhtsüdamlikku kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada K.B KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 45 ( nelikümmend viis ) päevamäära ( päevamäär 25.67 eurot ) s.o. 1155.15 eurot.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolmkümmend ) päevamäära s.o. 770.10 eurot. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 05. augustil 2011 a. s.o. 1 ( üks ) päev. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 27 päevamäära s.o. 693.09 eurot. KarS § 66 lg. 1 alusel mõistetud karistus tasuda ositi igakuiselt võrdsetes osades, kuid mitte vähem kui 100 eurot kuus ja lõplikult rahaline karistus tasuda 10. aprilliks 2012 a. 2 Välja mõista K.B-lt sundraha 417.03 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista K.B-lt kaitsjatasu 95.88 eurot

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik