3-25-3/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3

Määruse kuupäev

3. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

J.G kaebus Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 49

„Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“ tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada J.G kaebus haldusasjas nr 3-25-3.

2. Jätta J.G esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. J.G esitas 1. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Räpina Vallavolikogu 18.

detsembri 2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“

tühistamiseks. Kaebaja märgib, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõike 3

kohaselt tuleb volikogu kokkukutsumisel kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja

kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu

istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Esimene

kutse saadeti volikogu liikmetele reedel, 13. detsembril kell 9:15. Esimeses kutses ei avanenud

3. päevakorrapunkti link ja materjalid ei olnud kättesaadavad. Teist korda saadeti kutse

esmaspäeval, 16. detsembril 2024 kell 11:33. Kaebaja arvates suruti 3. päevakorrapunkt

volikogu 18. detsembri 2024. a istungile sisse seadust rikkudes ning on seetõttu õigusvastane.

Kaebaja sai vaidlustatud otsusest teada volikogu istungi käigus. Istungi protokoll saadeti 28.

detsembril 2024 kell 17:09. Räpina valla põhimääruse § 14 lõike 10 kohaselt volikogu istungi

kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Räpina valla veebilehel ja vallakantseleis

hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist, seega oleks see pidanud toimuma 25.

detsembril 2024. Räpina Vallavolikogu 18. detsembri 2024. a otsuse nr 1-3/49 „Räpina valla

kultuuriasutuste ümberkorraldamine” leidis kaebaja 1. jaanuaril 2025 Räpina valla avalikust

dokumendiregistrist.

Kaebaja palub ka kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vastasel korral võib tulevikus tehtava

kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Koondamisteated edastati

3-25-3

kultuurikorraldajatele 19. detsembril 2024 ja peavad nad vastuse andma uue töökoha

vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta 6. jaanuaril 2025.

Kaebaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kaebaja märgib, et halduskohtule on

tasutud riigilõivu tühistamiskaebuse eest 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse eest 20 eurot.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kohus leiab, et J.G kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

tagastada.

3. Kohus mõistab, et kaebaja on halduskohtusse pöördunud oma õiguste kaitseks Räpina valla

volikogu liikmena. HKMS § 44 lõike 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik

üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lõige 2). Kohaliku

omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole

seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse

teise isiku või avalike huvide kaitseks. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kaitstavate

õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja on praegusel

juhul esitanud kaebuse üksnes enda kui volikogu liikme ja volikogu siseõigussuhtest tulenevate

õiguste kaitseks. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse

volikogude sisevaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt

kaebeõigus. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema

subjektiivseid õigusi. Volikogu sisesuhetest tulenevad õigused ei ole subjektiivsed õigused

HKMS § 44 lõike 1 mõttes. Samuti ei ole siseõigussuhtest tulenevad vaidlused hõlmatud Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 kaitsealaga. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel

sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt

ette näeb. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete puhul selline regulatsioon õigusaktides

hetkel puudub (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2019. a määrus asjas nr 3-17-

2784, p-d 78, 11 ja seal viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 22. detsembri 2008. a määrus

asjas nr 3-3-1-74-08, p-d 12–13; samuti Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2023. a

määrus asjas nr 3-22-2094, p-d 910, 15).

4. Kaebaja on vallavolikogu liige, kes on saanud vallaelanike huve kaitsta hääletamise teel

volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide

kohaselt osales kaebaja ka 18. detsembri 2024. a volikogu istungil veebi teel ning otsustas

vaidlusaluse kultuuriasutuste ümberkorraldamist puudutava eelnõu hääletamisel mitte osaleda.

Seega ei ole kaebajal olnud käesoleval juhul takistatud rahvamandaadi teostamine.

5. Arvestades eeltoodut ja väljakujunenud kohtupraktikat leiab kohus, et tegemist ei ole

olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kaebus kuulub

HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.

6. Kaebaja on esitanud kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt,

et kaebaja soovib vaidlustatud otsuse täitmise või kehtivuse peatamist (HKMS § 251 lõike 1

punkt 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lõige 3). Kohus leiab, et kuna kaebus käesolevas haldusasjas kuulub

tagastamisele, siis ei ole sellel eduväljavaateid ning seega tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata jätta.

3-25-3

7. HKMS § 108 lõike 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse

taotluselt tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele

ei kuulu (HKMS § 104 lõike 5 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt)