2-24-10079/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10079

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi A. R. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 440,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Bigbank AS

(registrikood 10183757),

lepinguline esindaja I. T., A. K., L. L.

Kostja: A. R. (isikukood XXX)

kohtuistung 17.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr SL19-01-1614411

tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kokku 720,27 eurot järgmiselt:

25.02.2026 150,72 eurot

25.03.2026 189,85 eurot

27.04.2026 189,85 eurot

25.05.2026 189,85 eurot

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 7166,82 euro ulatuses, intressinõue 574,37

eurot, lepingu haldustasu nõue 13,50 eurot ja viivisenõue.

4. Jätta hageja menetluskulud 6,90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

93,10% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 63,62 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 02.07.2024 hagi kostja vastu ning 23.09.2024 alternatiivse

nõude, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr SL19-01-1614411 tulenevalt tagastamata krediidisumma 7887,09

eurot, intress 574,37 eurot, 13,50 eurot lepingu haldustasu, viivis 711,20 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 02.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivis 15,90% tagastamata krediidisummalt aastas;

1.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr SL19-01-1614411 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kokku 1350,27 eurot vastavalt 23.09.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule järgmiselt:

25.11.2025 159,48 eurot

29.12.2025 198,48 eurot

26.01.2026 198,48 eurot

25.02.2026 198,48 eurot

25.03.2026 198,48 eurot

27.04.2026 198,48 eurot

25.05.2026 198,39 eurot.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-1614411, mille

kohaselt andis hageja kostjale üle 14 070 eurot. Lepingu järgi pidi kostja maksma intressi

15,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 18,02%,

mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 14070 eurot, krediidileping kehtib 72 kuud,

intress on 15,90% aastas, lepingutasu on 211,05 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50

eurot.

29.06.2020 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1, millega krediidiandja andis kostjale maksepuhkust

6 kuud. Maksepuhkuse ajal oli kostja kohustatud tasuma krediidiandjale intressi ja

lepinguhaldustasu. Krediidisumma jääk kuulub tagastamisele uue maksegraafiku alusel.

Lepingu muutmise eest kohustus kostja tasuma krediidiandjale lepingu muutmise tasu 30 eurot.

Lepingu muutmise järgselt on krediidi kulukuse määr 17,51%, mis on arvutatud eeldusel, et

krediidisumma jääk on 13 210,75 eurot, krediidilepingu lisa kehtib 71 kuud, intress on 15,90%

aastas, lepingu muutmise tasu on 30 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot.

2.2. Hageja selgitab, et osa laenust maksti kostja palvel välja ülekannete tegemisega

kolmandatele isikutele: AS-le Inbank 2169.63 eurot, 3934.85 eurot ja 1512.64 eurot (kontole nr

EEXXX) ning 2859,69 eurot Bondora AS-le (kontole nr EEXXX). Laenu arvelt tasaarvestati ka

lepingu sõlmimise tasu 211,05 eurot. Ülejäänud osa laenusummast kanti kostja arvelduskontole

nr EEXXX.

2.3. Kostja jäi viivitusse alates 26.06.2023 osamaksete tasumisega. Hageja hoiatas 27.10.2023.a.

saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava

tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada

läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust

tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste

täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles lepingu üles 07.12.2023.a.

ülesütlemisavaldusega, mis saadeti e-posti teel aadressile xxx ning kostja on nimetatud kirja

hageja e-kirja edastamise infosüsteemi kohaselt kätte saanud.

2.4. Kostjal on tagastamata krediit 7887,09 eurot (krediidisumma 14 070 – tagastatud

krediidisumma 6 182,91 = 7887,09). Lepingu ülesütlemise seisuga on sissenõutavaks muutunud

intressi nõue 574,37 eurot. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt

intressimääraga võrdses määras alates 8.12.2023. Hageja nõuab lepingu haldustasu 13,50 eurot

perioodi 27.03.2023 kuni 27.11.2023 eest.

2.5 Hageja, jäädes algse hagi nõude juurde, esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Välja maksti krediiti 14 488,95 eurot, kostjalt on hagejale laekunud 13 138,68 eurot. Seega

juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1 350,27 eurot (14 488,95 – 13 138,68 = 1

350,27).

Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 123) ning märgib, et arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 07.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Kostja ei ole alates 11.10.2023 täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi, st kostja ei ole lepingu katteks teostanud ühtegi makset juba ligi 1 aasta.

Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

edasiulatuvalt alates 25.11.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks

muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas

1350,27 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud (vastavalt 22.08.2024 ja

14.10.2024). Kostjale oli mõlema määruse kohaselt antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks,

kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuistungist 17.12.2024 võtsid osa hageja ja kostja. Kostja kinnitas, et on hagiga tutvunud,

ent vastust esitada ei soovinud.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse

tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale

lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.

See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega

tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu nr SL19-01-

1614411, millel on kostja 30.10.2019 antud digiallkiri ja hageja digitempel. Digiallkirjastatud

lepingu konteineris on leping, tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht. Samuti on hageja esitanud kostja poolt 20.06.2020 digiallkirjastatud

lepingu lisa nr 1 maksepuhkuse kohta (dtl 93), digiallkirjastatud lepingu konteineris on Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht, lepingu lisa, tarbijakrediidilepingu üldtingimused ja maksegraafik.

Kohtuistungil selgitas hageja, et peale lepingu sõlmimist oli leping kostjale kättesaadav

bigbank.ee iseteeninduskeskkonnas. Kostja võttis hageja sellekohase väite kohtuistungil omaks.

4.3. Hageja on kohtule esitanud maksekorraldused laenu väljamaksmise kohta (dtl alates 26),

mis tõendavad, et hageja on 30.10.2019 AS-le Inbank üle kandnud 2169,63 eurot, 3934,85

eurot, 1512,64 eurot, Bondora AS-le 2859,69 eurot. Kostjale on hageja 31.10.2019 üle kandnud

3382,14 eurot (dtl 25). Hageja väitel 211,05 eurot laenusummast arvestati lepingutasu katteks

ning seda välja ei makstud. Kokku maksti laenu välja seega 13 858,95 eurot. Laenu

kolmandatele isikutele üle kandmine oli kokku lepitud lepingus (dtl 86).

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses)

on välja makstud. Kohus kontrollis lepingus toodud andmete alusel minuraha.ee kalkulaatoriga,

et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra

(2019.a oktoobris 58,11%, 2020. a juunis 61,83%).

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused.

Laenutaotlusel märkis kostja sissetulekuks töötasu 1200 eurot kuus, hageja tuvastas kostja

kontoväljavõtte alusel kostja keskmiseks sissetulekuks 1080 eurot kuus. Kostja arvelduskonto

väljavõttelt nähtus, et kostja saab regulaarselt kord kuus perioodil 01.06.2019 – 27.10.2019

tööandjalt X OÜ-lt väljamakseid selgitusega „palga ülekandmine,“ mis näitab kostja jätkuvat

töösuhet ning stabiilset sissetulekut. Kostja keskmine sissetulek on arvestatud kostja viimase

kolme kuu (juuli-september) keskmise sissetuleku põhjal.

Kostja märkis laenutaotlusel igakuiseid krediidikohustused 200 eurot. Sellele lisandusid

kohustused AS Inbank ning Bondora AS ees kokku 10 476,81 eurot, mis kostja soovis

refinantseerida. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on lisaks

kohustustele AS Inbank ja Bondora AS ees igakuiseid krediidikohustusi summas 288 eurot (150

eurot igakuine kohustus TF Bank AB Eesti filiaali ees ning 138 eurot kuus Coop Finants AS

ees). Kostja esitas hagejale tõendi selle kohta, et kohustused Placet Group OÜ ees kostjal

puuduvad. Krediidilepingust nr SL19-01-1614411 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks

moodustus 305,93 eurot. Krediidikohustused AS Inbank ning Bondora AS refinantseeriti.

Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega arvestades

Kostja sissetulekute keskmist suurust summas 1080 eurot kuus, moodustas Kostja igakuiste

kohustuse osakaal sissetulekutest ca 54,99% ( 593,93 x 100 / 1 080 = 54,99). Kostja märkis

laenutaotluses, et ta tal ei ole ülalpeetavaid. Kostjale oli 2019. aastal igakuiselt enda

ülalpidamiseks, sh majandamiskulude katteks, vabalt kasutada 486,07 eurot.

5.3. Hageja on tõendina esitanud kostja konto väljavõtte 01.06.2019-27.10.2019 perioodi kohta

(dtl alates 44). Konto väljavõte kinnitab hageja väiteid kostja palga kohta. Konto väljavõttelt

nähtub, et veidi vähem kui 5 kuu vältel tegi kostja laenumakseid nelja Inbank AS-i lepingu

katteks, TF Bank AB-le, BB Finance OÜ-le, Bondora AS-le. Lisaks tagasimaksetele võttis

kostja sel perioodil laenu juurde Placet Group OÜ krediidikonto lepingu alusel (juunis 60,

juulis 200, septembris 50 +50), I-Makse OÜ-lt (05.09 saanud 1000 eurot), Coop Finants AS-lt

4900 eurot 17.09.2019. Uute laenude arvelt refinantseeris kostja ka varasemaid laene.

Septembris tihenesid ka alkoholipoekülastused ja lotomängud. Septembris oli 8 päeva, mil

kostja ei külastanud alkoholipoodi või ei ostnud lotopiletit (emba kumba või mõlemit, sh

mitmetel päevadel korduvalt, tegi kostja septembris 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14, 15, 17, 19, 20,

21, 22, 23, 24, 26, 29, 30 kuupäevadel). Kohtule esitatud laenutaotlusest (dtl 37) nähtub, et

hagejale esitas kostja laenutaotluse kell 3:08 öösel. Elukoha tüübiks avaldas üüripinna.

Istungil selgitas hageja, et konto väljavõttelt tuvastati kohustused kahe laenuandja ees, kokku

kuumaksega 288 eurot. Ning et I-Makse OÜ-le tehtud maksete osas helistas hageja 25.10.2019

kostjale ning kostja väitis, et see kohustus on lõppenud. Selle väite tõelevastavust hageja konto

väljavõttelt ei kontrollinud. Istungil väitis kostja, et ei võtnud tihti laenu, et nii üks kord kahe

aasta jooksul. Võttis selleks, et maksta lapsele, et elada ning maksta eelmiste laenude

laenumakseid. Samuti eitas istungil kostja, et ta oleks tihti alkoholipoode külastanud - et

võibolla kord nädalas ehk. Kui kohus palus kostjal istungil tutvuda kostja konto väljavõttega,

möönis kostja, et alkoholipoodide külastamist oli tihti ning et meeldib napsutada. Kostja

avaldas, et üüri tasus ta Tartu üürikorteri eest sel ajal 300 eurot, andis selle sularahas

korterinaabri kätte, kes omakorda andis edasi üürileandjale. Muid kulusid kostja meenutada ei

suutnud, ütles, et see oli ammu, 5 aastat tagasi.

Konto väljavõttelt nähtuvad eluasemega seotud kulud (veearve, elektriarve, sideteenus). Hageja

ei ole esile toonud, et ta oleks kostjalt küsinud majandamiskulude suurust, sh eluasemekulude,

eeskätt üüri suurust. Istungil kinnitas hageja, et seda ei tehtud, lähtuti reeglist, et laenumaksete

summa sissetulekust ei tohi ületada 55%.

Hageja väitel avaldas kostja laenutaotluses, et tal ülalpeetavad puuduvad, ent

rahvastikuregistrist hageja seda kontrollinud ei ole. Istungil avaldas kostja, et tal oli raha vaja

muuhulgas lapsele saatmiseks.

Hageja andis seega kostjale laenu juurde olukorras, kus kostja oli varasemalt võtnud suurel

hulgal tarbimislaene, võttis neid juurde (mh krediidikonto kasutamine), tasus ja refinantseeris

neid uute laenude arvelt. Isegi kui kostja refinantseeris saadud laenu arvelt osad varasemad

laenud, ei saanud hageja olla kindel selles, et kostja laene juurde ei võta (arvestades senist

laenamispraktikat ja kohustuste suurust). Samuti ei saanud krediidiandja tõsiselt võtta kostja

väidet, et kohustused i-Makse OÜ ees on lõppenud, kui konto väljavõttelt nähtus, et kostja võttis

5. septembril I-Makse OÜ-lt juurde 1000 eurot. Hageja väitel lähtus ta sellest, et viimane makse

I-Makse OÜ-le oli olnud juuli. Hageja jättis seega tähelepanuta, et kostja sellelt laenuandjalt

laenu juurde sai. Koos riskikäitumisele viitavate muude teguritega (tihe hasartmängude

mängimine ning alkoholipoekülastused), ei saanud hagejal tekkida mõistlikku usku sellesse, et

kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita. Lühiajalisel suudavad sellised rohkel

tarbimislaene võtvad tarbijad uute laenude arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent varem või

hiljem ei ole laenud kogumis tarbijale enam jõukohased.

Eeltoodut arvestades ei päde hageja tehtud teoreetilised arvestused üle jääva vaba raha kohta.

Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, kohustusi ja

laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Põhivõla nõue

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Hageja toob ümberarvestuses välja, et kostjale maksti krediiti välja 14 488,95 eurot ning et

kostjalt on hagejale laekunud 13 138,68 eurot. Tõenditest nähtub, et laenusumma oli lepingus

14 070 eurot ja kostjale maksti välja 13 858,95 eurot (ülejäänud 211,05 eurot oli lepingutasu,

mille ulatuses laenu välja ei makstud). Kohtuistungil nõustus hageja, et on tagasimaksete uuesti

määramisel eksinud laenusummaga. Nagu märgitud, lepingutasu kostja ei võlgne. Seega tuleb

arvestada kostja poolt tasutud 13 138,68 eurot hageja poolt välja makstud laenu, 13 858,95 euro

katteks.

Kostjal on tagastamata laenu seega 720,27 eurot.

Kuivõrd lepingu muudatuse kohaselt tuleks laen täielikult tagastada 25.05.2026, ei ole laenu

tagastamise tähtaeg saabunud. Hageja määras tagasimaksed uuesti (dtl 123) ning märgib, et

arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 07.12.2023 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.

Tagasimaksed on uuesti määratud lepingujärgsete tagasimaksete arvu ja kuupäevade järgi, sh

arvestades vahepealset põhiosamaksete maksepuhkust. Tagasimaksed on võrdsete maksetena,

198,48 eurot kuus. Algses lepingus (ja muudetud lepingus) olid tagasimaksed annuiteetmaksed,

st igakuine kogu makse oli ühesuurune. Kohus on seisukohal, et seda arvestades võis hageja

tagasimaksed määrata võrdsete maksetena, ent tagasimaksete kogusumma on vale, 14488,95

eurot (peaks olema 13 858,95 eurot). Sellest tulenevalt ei saa kohus rahuldada hageja

alternatiivset nõuet edasiulatuvate tagasimaksete väljamõistmiseks täies ulatuses.

Jagades 13 858,95 eurot 73 makseks, oleks tagasimakse summa 189,848 eurot. Jagades

tagastamata laenusumma 720,27 eurot kuumakseteks summas 189,85 eurot /kuus, selgub, et

kostjal tuleks tagastamata laenu katteks teha 3,79 makset.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja 720,27 eurot edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvate tagasimaksetena järgmiselt:

25.02.2026 150,72 eurot

25.03.2026 189,85 eurot

27.04.2026 189,85 eurot

25.05.2026 189,85 eurot

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt, sest ka kohtuistungil kostja märkis, et tal ei ole

millestki tasuda. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja ka edasised maksed on TsMS §

369 alusel põhjendatud.

7. Intressi- ja haldustasu nõuded

Laenulepingu ja selle muudatuse sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

krediidiandjale muid tasusid ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb intressi ja haldustasu nõue

rahuldamata.

8. Viivisenõue

Hageja nõuab hagiavalduses viivist põhivõlalt intressimääraga võrdses määras alates lepingu

üles ütlemisele järgnevast päevast. Kuivõrd kostja ei ole ümberarvestuse kohaselt võlgnevuses,

jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Edasiulatuvate tagasimaksetega viivitusse jäämise puhuks

hageja alternatiivses nõudes viivisenõuet esitanud ei ole.

9. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja on

menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja see on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega 22.08.2024. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 840 eurot ja hageja poolt

esindajale makstud tasu 100 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 840

eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 10 440,21 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 840 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõiv summas 840 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja lepingulise esindaja kulud on 100 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja

on osutanud hagejale õigusabi tsiviilasja toimiku andmetel järgmiselt: on esitatud hagiavaldus ja

lisad, 23.09.2024 hagiavalduse täiendus ning hageja lepinguline esindaja on osalenud

17.12.2024 kohtuistungil. Protokollist nähtuvalt avaldas esindaja kohtuistungil, et

menetluskulud on esitatud koos hagiga ja kohtuistungi eest täiendavalt menetluskulusid ei

lisandu. Hagiavaldusele lisatud arve nr 9343 järgi on teenuse hind 81,97 eurot, millele lisandub

käibemaks 18,03 eurot.

Hageja ei ole menetluskulude osas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole võimalik hagejale

hüvitada esindajakuludelt arvestatud käibemaksu.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 921,97 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv ja

81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 02.07.2024 esitatud hagi hind oli 10 440,21 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 720,27 eurot. Seega kokku rahuldas kohus

arvestuslikult hagi summas 720,27 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(10 440,21 eurot) 6,90%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 6,90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 93,10%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6,90% hageja põhjendatud menetluskuludest

(921,97 eurot), millele vastab summa 63,62 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik