2-23-125976/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-125976

}

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.01.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-125976

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S.F vastu krediidilepingust tuleneva

põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

2213,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova

Kostja: S.F (isikukood XXX; aadress XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi S.F vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja S.F-ilt B2 Impact OÜ kasuks 1433,46 eurot, millest põhivõlg on

1142,98 eurot, intress 8,34 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 15.03.2023–03.01.2025

eest 247,14 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.F vastu suuremas ulatuses põhivõla,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude osas.

4. Jätta menetluskulud S.F kanda.

5. Mõista välja S.F-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 350 eurot.

6. Mõista välja S.F-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt 350 eurolt viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

2-23-125976

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtule

(Juhan Liivi 4, Tartu). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Veski

32, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse S.F (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus

kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 02.11.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1601,94 eurot, intressi 194,53 eurot, sissnõutavaks

muutunud viivise 381,85 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 25.02.2022 krediidikontolepingu nr

5355008 krediidilimiidiga 1640 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama

kasutusele võetud krediidi 60 kuu jooksul aastase intressimääraga 41,04%. Krediidi kulukuse

määr oli 50,55%. IPF Digital AS on väljastanud kostjale perioodil 25.02.2022–11.05.2022

krediiti kokku summas 1668 eurot. Kostja ei tasunud 11.01.2023, 13.02.2023 ja 13.03.2023

tähtaegadega osamakseid, mistõttu saatis IPF Digital AS kostjale 14.03.2023 lepingu

ülesütlemise teate, kus andis kostjale täiendava tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 03.04.2023.

Koos ülesütlemise teatega saatis IPF Digital AS kostjale teate võlgnevuse loovutamisest

hagejale alates lepingu ülesütlemise hetkest. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, luges IPF

Digital AS lepingu üles öelduks 04.04.2023. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal IPF Digital

AS-ile võlgnevuse katteks kokku 525,02 eurot. Hageja saatis kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja 18.04.2023, 09.05.2023 ja 18.05.2023. Hageja hinnangul järgis IPF Digital

AS vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis krediidikonto avamise taotluse

esitamisel oma sissetulekuks 1350 eurot ning igakuisteks kohustusteks 548 eurot, millest

majapidamiskulud on 280 eurot. Kostjal oli 1 ülalpeetav. IPF Digital AS tegi kindlaks, et

kostjal puudusid aktiivsed maksehäired ning Eesti pensionikeskuse järgi oli kostja sissetulek

1126,95 eurot. Taotletud krediidilimiit oli vaid 1640 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi

kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa 45,00 eurot, mistõttu

oli IPF Digital AS veendunud, et kostja oli krediidivõimeline.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.11.2023 määrusega.

2-23-125976

4. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude kohtumäärusega kätte

kättetoimetamisportaali vahendusel 18.11.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel). Kohus kohustas

kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

09.12.2024. Kostja hagile ei vastanud.

5. Kohus määras hagejale 11.12.2024 kirjaga täiendava tähtaja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise selgitamiseks ning vajadusel alternatiivse nõude esitamiseks.

6. Hageja esitas 19.12.2024 hagiavalduse täpsustuse. Hageja palus alternatiivselt mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1142,98 eurot, intress 8,34 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 241,50 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

Hageja hinnangul järgis IPF Digital AS vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kogus

vahetult enne laenulepingu sõlmimist kostja sissetulekute kohta andmeid. IPF Digital AS

pidas kostja kohta kogutud infot piisavaks tema krediidivõimelisuse hindamiseks ja ei küsinud

kostja pangakonto väljavõtet. Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et IPF

Digital AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja nõuab alternatiivselt

kostjalt tasumata põhivõlgnevust, millest on maha arvestatud kostja tehtud maksed summas

525,02 eurot, seadusjärgset viivist ja intressi ning sissenõudmiskulusid võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1131 lg 1 alusel, kuna hageja on teinud pingutusi kostjalt võlgnevuse

sissenõudmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

7.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 25.02.2022

tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu kokku 1668 eurot, intressiga

41,04% aastas.

Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on

tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust

ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

2-23-125976

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034

lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa

toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja seda hinnata, kuivõrd krediidiandjal on kohustus välja

selgitada ka tarbija igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud. Hageja on hagis

märkinud, et IPF Digital AS on lähtunud kostja kohustuste kindlakstegemisel kostja esitatud

andmetest ning ei ole küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, põhjendades eelnevat

osamaksete väiksusega. Kohus märgib, et laenusumma ja osamaksete väiksus ei vabasta

krediidiandjat tarbija krediidivõimelisuste kontrollimisest ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimisest. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kuidas on kostja igakuiste kohustuste

summa 548 eurot kujunenud, sh kas selles summas on arvesse võetud kostja teisi

laenukohustusi ning alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

toonud välja hagis asjaolusid, millest saaks järeldada, et IPF Digital AS oleks piisavalt

kontrollinud kostja maksevõimet ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud hagi alternatiivnõue üksnes tagasi maksmata laenu põhiosa ja

seadusjärgses määras intressi ja viivise nõude ning sissenõudmiskulude osas.

7.2. Kohus leiab, et asjaoludega õiguslikult põhjendatud ei ole hageja alternatiivne

sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot.

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kohus märgib, et eelviidatud sätte alusel saab nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist

majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Kui võlgnikuks on tarbija, kohaldub VÕS §-

s 1132 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitamise regulatsioon. Kuivõrd kostja on tarbija, siis

2-23-125976

ei kohaldu antud juhul VÕS § 1131 lg 1, mis näeb ette fikseeritud kahju hüvitise summa ning

mille eelduseks ei ole meeldetuletuskirjade saatmine.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist kolm tasulist

meeldetuletuskirja: 18.04.2023 maksumusega 25 eurot, 09.05.2023 maksumusega 5 eurot ja

18.05.2023 maksumusega 5 eurot, kokku 35 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud

hageja sissenõudmiskulude nõue kokku summas 35 eurot ning seega tuleb hageja

sissenõudmiskulude nõue 5 euro ulatuses jätta rahuldamata.

7.3. Kohus leiab, et muus osas on hageja alternatiivne nõue asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ja võimalik rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 1142,98 eurot, seadusjärgses määras intressi perioodi 11.03.2022–14.03.2023 eest

summas 8,34 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise perioodi

15.03.2023–03.01.2025 eest summas 247,14 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Antud juhul rahuldab kohus hageja alternatiivnõude osaliselt. Kohtuotsuse tegemise aja

seisuga oleks hageja alternatiivnõue nõue kokku summas 1438,46 eurot. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 1433,46 eurot. Seega rahuldab

kohus hagi 99% ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust on põhjendatud

menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

10. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.

Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Kohus

kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot, sh maksekäsu

kiirmenetluses 74,61 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 275,39 eurot. Hageja on hagilt

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS §

138 lg 2). Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 350 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 350 eurot

kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

2-23-125976

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik