2-24-18056/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-18056

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.01.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-18056

Tsiviilasi

A.S. avaldus Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu

juhatuse asendusliikme määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: A.S. (isikukood: XXX; e-post:);

Puudutatud isik: Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu

(registrikood: 80142850; e-post:)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast A.S. avaldust Tallinn, Nisu tn 30 korteriühistu juhatuse

asendusliikme määramiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud A.S.-i kanda.

2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest asjas ei ole

puudutatud isikul tekkinud menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Asjaolud ja menetluse käik

A.S. (avaldaja) esitas 28.11.2024 Tartu Maakohtule avalduse KrtS § 25 lg 1 alusel Tallinn,

Nisu tn 30 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks. Avalduse kohaselt astus

02.10.2024 koosolekul juhatus tagasi klausliga, et nad tööd ei tee. Uut juhatust ei suudetud

valida. Korteriühistu on praeguses olukorras muutunud juhtimisvõimetuks. Ka on endine

juhatuse liige sõlminud pärast ametiaja lõppu lepingu uue haldusfirmaga, milleks tal ei olnud

enam liikmete volitust. Avaldaja palus määrata ennast juhatuse asendusliikmeks, sest ta omab

võimet ja varasemat kogemust selle ühistu juhtimisel (aastatel 2001-2020).

Kohtu põhjendused

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Karts § 25 lg 1 kohaselt võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik

mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu asendusliikme määramist.

Õiguskirjanduse ja kehtiva kohtupraktika kohaselt on juhatuse liikmete määramine eelkõige

korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ning kohus saab sekkuda vaid erandlikel juhtudel kui

selleks esineb mõjuv põhjus ning muud meetmed on ammendunud või puuduvad. Kohus saab

juhatuse asendusliikme määrata, kui korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete

valimine õnnestunud, see ei ole objektiivselt võimalik või juhatuse liikmel on ajutine või kestev

võimetus oma kohustusi täita. Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka

juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud

uusi juhatuse liikmeid valida (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2022.a määrust tsiviilasjas

nr 2-21-16207, mh p-des 5-7 märgitud viited).

Kohus leiab, et käesolevalt ei esine mõjuvat põhjust puudutatud isikule juhatuse asendusliikme

määramiseks. Puudutatud isiku juhatus astus tagasi vähem kui kaks kuud enne kohtule avalduse

esitamist ning avaldusest ei nähtu, mida on püütud teha uue juhatuse valimiseks. Avaldaja ei

ole kirjeldanud, kas ja millal oleks püütud kokku kutsuda uut üldkoosolekut, et valida uusi

juhatuse liikmeid või otsustada nt valitseja määramist. Avaldusest ei nähtu ka nt objektiivseid

põhjuseid, miks üldkoosoleku kokkukutsumine oleks mingil põhjusel võimatu. Kohtu

hinnangul ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks KrtS § 25 lg 1 mõttes olukorda, kus ühel

üldkoosolekul astub juhatus tagasi ja kohe ei suudetud valida uut juhatust. Tegemist on vaid

ajutise tõrkega korteriühistu juhtimises ja ühistu liikmed peavad tegema pingutusi, et seda

olukorda lahendada. Kohus selgitab, et üldkoosoleku võivad kokku kutsuda ka 1/10 liikmetest

(KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 3 ja 4)- puuduvad viited, et liikmed oleks püüdnud uut

koosolekut kokku kutsuda.

Kohus selgitab, et seni kuni pole uut juhatust valitud, esindavad korteriomanikud korteriühistut

ühiselt (KrtS § 24 lg 4). Seega pole korteriühistu juhtimisvõimetu nagu on avaldaja avalduses

märkinud.

Kohus juhib tähelepanu, kui uue juhatuse valimine ei õnnestunud seetõttu, et ükski

korteriomanik ei soovinud juhatuse liikme kohustusi täita, võib juhatuse moodustada ka n.ö

mitteliikmetest- st juhatuse liikmeteks võib nö palgata füüsilisi isikuid (KrtS § 24 lg 1, MTÜS §

26 lg 2). Samuti võib korteriühistust juhtida läbi valitseja valimise (KrtS § 26). Korteriühistul

on seega erinevaid võimalusi juhtimisõigusliku isiku määramiseks. Enne kohtusse pöördumist

tuleb ära kasutada kõik võimalused kohtuväliselt juhatuse valimiseks. Kui kõik nimetatud

võimalused on ammendud ja juhatust pole valitud juba pikema aja jooksul, saab eeldada

mõjuva põhjuse esinemist kohtu kaudu juhatuse asendusliikme määramiseks.

Kuna käesolevalt ei esine kohtu hinnangul KrtS § 25 lg 1 märgitud eelduseid juhatuse

asendusliikmete määramiseks, on avaldaja esitatud avaldus õiguslikult perspektiivitu ning

kohus avaldust menetleda ei saa. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

Kohus selgitab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette,

et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

Kuna kohus keeldub asja menetlemisest, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole puudutatud isikul tekkinud

menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik