3-24-3184/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3184

Haldusasi

Autoettevõtete Liidu kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse

kohustamiseks viima riigihanke viitenumbriga 280254

alusdokumentide

koosseisus

kehtestatud

dokument

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tervikuna, sh

kriteeriumide nr 2, 3, 4 ja nr 6 hindepunktide arv ja kriteeriumi

nr 6 hindepunktide omistamise metoodika; dokumendi

„Hankelepingu projekt“ p-d 2.31 ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.31

(täiendav piirang kaasata halduslepingu täitmisesse vedajate

juures töötavaid isikuid lisaks töölepingutele ka muu lepingu

alusel) ning dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“ kriteeriumi nr 4 tingimus MTR-i või ERRU

registreeringu kohta (koostoimes); dokumendi „Hankelepingu

projekt“ p-d 3.4 ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 (hankelepingu

maksumuse muutmine ja vedaja äririsk seoses teenuse

pakkumisega väljaspool Tallinna ja Tartut) õigusaktidega

kehtestatud nõuetega vastavusse

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Autoettevõtete Liit, volitatud esindaja vandeadvokaat

Jaana Nõgisto

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad

Mihkel Rääk ja Riina Loorpuu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja taotlus kaebuse läivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.01.2025.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

3-24-3184

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija, vastustaja) on Kliimaministeeriumi (KLIM) volitusel

eriteenuse erimenetluses läbi viimas riigihanget nr 280254 „Autoveoalaste dokumentide

andmine“. Riigihankes on esimene hanketeade EL teatajas avaldatud 05.06.2024. Pakkumuste

esitamise tähtaega on mitmel korral pikendatud seoses kohtuvaidlustega ja muudel põhjustel.

Ühtlasi avaldas hankija riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärgiks on välja

selgitada, kellega KLIM sõlmib hankelepingu riigiülesande täitmiseks. RHAD-ist tulenevalt on

hanke esemeks autoveoalaste dokumentide andmine.

2. Mittetulundusühing Autoettevõtete Liit (kaebaja) vaidlustas 04.07.2024 riigihanke tingimused

kohtuasjas nr 3-24-1978. Nimetatud haldusasjas on jõustunud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu otsused, millega kohtud rahuldasid kaebaja kaebuse osaliselt ning kohustasid

vastustajat viima Riigihanke alusdokumentide (RHAD) koosseisus olev dokument

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega.

Kohtud leidsid kokkuvõtvalt, et kaebus oli põhjendatud osas, milles vastustaja kaotas

hindamiskriteeriumite hulgast regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi. Kohtud leidsid, et kuna

kaebus nimetatud hindamiskriteeriumi osas oli põhjendatud ja kuna eri kriteeriumitele omistatud

osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad, siis toob ühe hindamiskriteeriumi

(või selle ärajätmise) põhjendamatus kaasa selle, et kohustamisnõue RHAD

Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (HK) osas tuleb tervikuna rahuldada. Muus osas

jätsid kohtud kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.10.2024 otsusega

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsuse muutmata. Tallinna

Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.11.2024, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja poolt esitatud

kassatsioonkaebust menetlusse.

3. Kaebaja esitas 19.06.2024 VAKO-le vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele. VAKO jättis

02.07.2024 otsusega vaidlustuse läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 7 alusel,

sest tal puudub pädevus vaidlustuse lahendamiseks.

4. Enne kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-24-1978 on vastustaja avaldanud 22.10.2024

riigihanke alusdokumentide muudatused ning on sellest kaebajat teavitanud. Halduskohtu otsuse

põhjendustest lähtuvalt lisas vastustaja pakkumuste hindamiskriteeriumite juurde tagasi 6.

hindamiskriteeriumina regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumi, mille vastustaja oli

sätestanud kehtetuks tunnistatud hankes 270582. Hankija muutis sellest tulenevalt ka

väärtuspunktide jaotust. 21.10.2024 muutis vastustaja RHAD-i koosseisu kuuluvat hankelepingu

projekti punkti 2.31 ja esitas Tehnilise kirjelduse punkti 1.31 täienduse. Haldusasjas nr 3-24-1978

jõustunud kohtuotsuse resolutsioon kohustas vastustajat viima riigihanke nr 280254

alusdokumentide kossesus olev dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“

vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Vastustaja tegi vastavad muudatused 22.10.2024

ja avaldas muudatused RHR-is. Vastustaja pikendas ka pakkumuste esitamise aega.

5. Kaebaja esitas 20.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse

kohustamiseks viima riigihanke viitenumbriga 280254 alusdokumentide koosseisus kehtestatud

dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ tervikuna, sh kriteeriumide nr 2, 3, 4 ja

nr 6 hindepunktide arv ja kriteeriumi nr 6 hindepunktide omistamise metoodika; dokumendi

„Hankelepingu projekt“ p-d 2.31 ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.31 (täiendav piirang kaasata

halduslepingu täitmisesse vedajate juures töötavaid isikuid lisaks töölepingutele ka muu lepingu

alusel) ning dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kriteeriumi nr 4 tingimus

MTR-i või ERRU registreeringu kohta (koostoimes); dokumendi „Hankelepingu projekt“ p-d 3.4

ja „Tehniline kirjeldus“ p 1.45 (hankelepingu maksumuse muutmine ja vedaja äririsk seoses

teenuse pakkumisega väljaspool Tallinna ja Tartut) õigusaktidega kehtestatud nõuetega

vastavusse.

6. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 20.11.2024 määrusega menetlusse. Kaebuse

menetlusse võtmise järgselt esitas vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata.

2(14)

3-24-3184

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Kaebaja on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

7.1 Kaebaja vaidlustab koostoimes kogu riigihanke dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ (HK), kuna eri kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ja

kriteeriumid on seetõttu teineteisest sõltuvad. Hindamsikriteeriumid on kaebuses esitatud

põhjendustel riigihanke esemega mitteseotud ning nende kehtestamise viis viitab senise

teenuseosutaja eelistamisele.

7.2 „Regionaalse kättesaadavuse kriteerium nr 6 ja selle osakaal maksimaalselt 4 p, sh 1 p

omistamine igal juhul üksnes 1 lisa tegutsemiskoha pakkunud pakkumusele; nii eraldi kui

koostoimes HL p-ga 3.4 ja TK p-ga 1.45.

Kaebaja tugines juba kohtuasjas nr 3-24-1978 asjaolule, et hankija on asunud tugevalt suunama

uut riigihanget Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) kasuks ning

piirama kaebaja eduvõimalusi just nende kriteeriumite juures, mis oleksid toonud kaebajale

eelmisel riigihankel edu ja kus ERAA-l ei õnnestunud oma eeliseid maksma panna. Kaebaja

kinnitas ja tõendas eelmisel hankel suutlikkust osutada teenust kõigis maakonnakesksustes, v.a

Kärdlas. Eelmisel hankel sai regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi eest parim pakkumus 6

kvaliteedipunkti. Halduskohus tuvastas otsuse p-s 82, et regionaalse kättesaadavuse

kriteeriumist loobumine on põhjendamatu ning kaebaja õigusi rikkuv. Halduskohtu otsuse

põhjendused on endiselt kohaldatavad olukorrale, kus vastustaja on formaalselt regionaalse

kättesaadavuse kriteeriumi hindamiskriteeriumitesse tagasi lülitanud, kuid oluliselt väiksema

osakaaluga, samas kui eelmise riigihankega võrreldes ei ole hangitavat teenust sisuliselt

mõjutavaid muudatusi toiminud. Teenuse kättesaadavuse kriteerium on oluline ning selle

hindamine kõigest 4 punktiga on põhjendamatu. MTR statistika kohaselt asuvad keskmiselt

pooled asjaomase teenuse tarbijad väljaspool Harju- ja Tartumaad. Ka sõitjateveo statistika ei

erine palju. Hankija on aga seadnud kättesaadavusele formaalse 4 p osatähtsuse, mis antud

kvaliteedinäitajaga sisuliselt ei korreleeru. Lisaks on hankija asunud sätestama lisatingimusi, et

kärpida vastava kriteeriumi raames esitatud parima pakkuja edu. Kaebaja pakkus eelmisel

hankel teenuse kättesaadavust 12 maakonnakeskuses lisaks Tallinnale ja Tartule. Konkurent

ERAA oleks saanud nimetatud kriteeriumi lõikes proportsionaalselt vähem punkte. Nüüd on

hankija kehtestanud lisatingimuse, mis juba ühe tegutsemiskoha pakkumisel annab 4-st p-st 1

punkti, hälbides seeläbi proportsionaalsuse põhimõttest ühegi mõistliku põhjenduseta.

Proportsionaalne oleks hindepunktide omistamine, kui parimas pakkumuses pakutakse

maksimaalselt 4 lisa maakonnakeskust. Seega hindamiskriteerium töötab vastava lisatingimuse

mõjul vastu teenuse kättesaadavuse kaudu kvaliteedi parema kättesaadavuse huvile ning

soositud on taas ERAA-d, kellel on lisa tegutsemiskoht Pärnus ja mille eest ta saaks 1 punkti

võrreldes 4 punktiga, mida on võimalik saada 13 maakondliku teenuse osutamise koha eest.

Hankija pole pakkunud mitte ühtegi seletust sellele, milles seisneb hankija eriline huvi anda

täisarvuline 1 punkt just 1 lisa tegutsemiskohta pakkuvale pakkujale, eelistades sellist pakkujat.

Lisaks eeltoodule on hankija asunud piirama teenuse maakondliku kättesaadavuse mõju sellega,

et maakondliku teenuseosutamise kuluriskid (erinevalt Tallinnast ja Tartust) on jäetud täielikult

pakkuja kanda. Hankija on sätestanud hankelepingu (HL) p-s 3.4 ja Tehnilise kirjelduse (TK) p-

s 1.45 hankelepingu maksumuse korrigeerimise võimaluse tulenevalt kulumuutustest, kuid

vastav võimalus on välistatud seoses kulumuutustega maakonnakeskustes teenuse osutamisel.

Selliseks eristuseks ei ole põhjendust. Ei ole loogiline, et Tallinna ja Tartu tegutsemiskohatade

kuluriske peaks hankelepingus kohtlema erinevalt teiste maakonnakeskuste teenuse osutamise

kohtade kuluriskidest.

3(14)

3-24-3184

7.3 Rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse, haldusülesande täitmise kogemuse ja vastutavate

isikute kriteeriumide ülemäärane osakaal.

Hankija on 22.10.2024 avaldanud RHAD muudatusega kehtestanud hindamiskriteeriumidele

uued osakaalud. Seoses sellega, et hankija on hindamiskriteeriumitesse regionaalse

kättesaadavuse kriteeriumi lisanud, on hankija muutnud ka teiste hindamiskriteeriumite

proportsioone, mille tulemusel on ka kriteeriumite 1, 3 ja vastutavate isikute pädevuse

kriteeriumi punktid põhjendamatult kõrge osakaaluga.

Hankija on rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse osakaaluks 22.10.2024 määranud 11 p ja

see on selgelt üle paisutatud. 60-st kvaliteedipunkist on see 18% ja 11% hindamisel jagatavatest

maksimumpunktidest. Selline osakaal ei ole seotud hankelepingu esemega. Funktsioon on

võrreldes riigihanke esemeks oleva põhifunktsiooniga, ehk lubade väljastamisega, marginaalne,

ca alla 1% ning väheneb veelgi. Kaebaja hinnangul ei ole võimalik HL-st, TK-st ja muudest

dokumentidest järeldada, et vastav rahvusvahelise organisatsiooni tegevusega seotud mõõde

ületaks 3% hankelepingu mahust. Seega ka rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse kriteerium

peaks olema märkimisväärselt madalam, ega tohiks ületada 2 punkti. Rahvusvahelise kogemuse

hindamiskriteeriumi ebaproportsionaalselt suur osakaal on selgelt suunatud ERAA-le, sest

kaebajale teada olevalt ei ole Eestis veokorralduse sektoris tegutsevat MTÜ-d kes omaks

vastavat kogemust ja vastaks samal ajal halduslepingu tingimustele.

7.4 Vastutava isiku hindamiskriteeriumi nõue seoses MTR või ERRU kandega koostoimes TK p

1.31 ja HL p 2.31 piiranguga, et vedaja juures töötavaid isikuid ei tohi mistahes alustel kasutada

halduslepingu täitmisel.

Hankija on 22.10.2024 avaldanud uutes RHAD tingimustes lisapiirangu HL p-s 2.31 ja TK p-s

1.31. Need kitsendavad kriteeriumi nr 4 täitmise võimalikkust, mis tähendab, et kaebaja esitab

kaebuse kriteeriumi nr 4 osas uuel alusel. HL uue redaktsiooni järgi ei saa MTÜ hankelepingu

täitmisesse kaasata vedajatega kaasatud isikuid ka siis kui nende kaasamine ei toimu töölepingu

alusel, vaid mistahes lepingulisel alusel. HL uue redaktsiooni ja hindamiskriteeriumites

sätestatud MTR-i kande koostoime on nüüd muutunud kitsendavaks määral, et vastavat

hindamiskriteeriumit pole võimalik täita. Kuna hindamiskriteeriumite kriteeriumis nr 4

sisalduva MTR kande tingimuse ning HL p 2.31 ja samasisulise TK p 1.31 koostoime muudab

kriteeriumi nr 4 täitmise võimatuks, on kriteerium nr 4 vastuolus RHS § 85 lg-ga 1, sest see ei

ole seotud hankelepingu esemega ning pärsib konkurentsi ärakasutamist. Kaebajal ei ole

õnnestunud oma liikmete seast leida hindamiskriteeriumile nr 4 vastavat MTR registreeringuga

veokorraldajat/veokorraldusjuhti, keda oleks võimalik HL täitmisesse kaasata. Vastavat isikut ei

ole leitud ka personaliotsingute kaudu. Seega ei ole hanketingimused vastavate isikute osas

täidetavad, eriti aga arvestades uut lisatingimust.

7.5 Kaebuse läbi vaatamata jätmise alused puuduvad, sest kaebaja ei ole esitanud korduvat

kaebust, vaid on vaidlustanud uued, vastustaja poolt 22.10.2024 avaldatud hanketingimused. Nii

kaebuse alus kui ese võrreldes kohtuasjaga nr 3-24-1978 on erinevad. Kaebaja on RHAD

vaidlustanud üksnes 22.10.2024 muudetud osas. Tinglikult on erandiks üksnes TK p 1.31 ja HL

p 2.31, kuid ka siin on vaidluse esemeks viidatud sätete koostoime ja aluseks 22.10.2024

toimunud RHAD muudatused ja nendest lähtuv kabaja õigusi täiendavalt piirav mõju. Vaidlust

ei ole, et vahetult enne kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumist avaldas hankija

22.10.2024 uued hindamiskriteeriumid. Kaebaja ei saanud uusi hindamiskriteeriume vaidlustada

eelmises asjas nr 3-24-1978. Kohtuasja esemeks on uue sisuga hindamiskriteeriumid ning muud

vaidlustatud RHAD sätted. Kuni 21.10.2024 kehtinud hindamiskriteeriumites puudus kriteerium

nr 6 ja selle hindepunktide arv ja punktide omistamise metoodika. Alates 22.10.2024 kehtib

kriteeriumide 2, 3 ja 4 osas uus hindepunktide arv. Kaebaja ei ole vastavaid hindepunkte varem

vaidlustanud ega saanudki seda teha, sest vastustaja avaldas need alles 22.10.2024. Kuni

21.10.2024 puudus HL p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 maakondlike tegutsemiskohtade kulumuutustele

4(14)

3-24-3184

kehtestatud välistus, st kaebuse ese on muutunud. Kohtuasjas nr 3-24-1978 oli vailduse all

hankelepingu muutmise tingimuste ebaselgus. Kaebaja ei ole ka varem saanud vaidlustada HL p

2.31 ja TK p 1.31 osas, millega hankija kehtestas 22.10.2024 uue piirangu hankelepingu

täitmisele kaasatavale personalile. Sellega seoses ahenes oluliselt ka eluline võimalus täita

hindamiskriteeriumit 4. Vastavad sätted on vaidlustatud koostoimes, st võrreldes asjaga 3-24-

1978 on muutunud nii kaebuse ese kui alus. Kaebaja tugineb asjaolule, et kriteeriumi nr 4

täitmine on muutunud eluliselt raskemaks, sest hankija on kehtestanud täiendavalt HL p 2.31 ja

TK p 1.31 piirangu. Kaebust vastaval alusel kriteeriumi 4 üle ei ole kohtud menetlenud. Samuti

ei ole kohtud menetlenud kaebust hindamiskriteeriumi nr 4 ja HL p 2.31 ja TK p 1.31

22.10.2024 muudatuste koostoimes. Isegi kui kohus leiab, et kaebuse ese on kohustamisnõudest

tulenevalt sama, siis kaebuse alused on vältimatult 22.10.2024 RHAD muudatustega seotud, mis

ei saanud olla kohtuasja nr 3-24-1978 aluseks.

7.6 Vastustaja vastuse p-st 1.26 tuleneb, et vastustaja peab kaebust tähtaega ületanuks. Kaebaja

on RHAD-s vaildlustanud 22.10.2024 avaldatud muudatused, st kaebus on tähtaegne.

7.7 Kaebusele antud vastuses vastustaja ei vaidle tegelikult regionaalse kättesaadavuse

kriteeriumit puudutavas osas kaebusele vastu. Vastustaja selge soov on teenuse regionaalset

kättesaadavust üldse mitte hankida. Asjaolu, et regionaalse kättesaadavuse kriteerium annab

hankel punkte tähendab, et teenuse järele on vajadus. Vastustaja on vastuses ka väljastanud

hulgaliselt numbrilist teavet ja statistikat, mille paikapidamises puudub kaebajal ja kohtul

võimalus veenduda. Samas, isegi eeldades andmete õigsust, on vastustaja tõlgendused

ebaratsionaalsed. Tänase statistika põhjal ei saa võrdlusi tuua, sest ERAA ei osuta tänaseks

maakondades teenust. Kuna maakondades pole teenus kättesaadav ja tegevuslube väljastatakse

vaid Tallinnas, siis see seletabki, miks on teenuse mahud Tallinnas äratuntavas ülekaalus.

Kaebaja on uurinud vedajate soove ja saanud tagasiside, et peaaegu kõikidel juhtudel eelistavad

vedajad saada teenust nende tegutsemise maakonna keskuslinnas. Maakondliku kättesaadavuse

puhul langeks hangitava teenuse maht Tallinnas 37% peale. Tegelikku nõudlust ei ole vastustaja

välja selgitanud. Teenuse kulurisk on maandatud 40%-lise hinnakriteeriumiga. Teenuse

põhjendamatu kulu kartus on seega kaalutlusena selgelt ülepaisutatud.

7.8 Hankija viidatud 2022. a aset leidnud asjaolud olid 2023. a teises pooles ammu teada.

Vastustaja väited seoses Venemaa suunaliste lubade vähenemisega ei ole kontrollitavad. Vene

suunaliste veolubade väljastamine on avalikel andmetel taastatud alates oktoobrist 2024.

7.9 Vastuses toodud põhjendused riigile ebamõistliku kulutuse võtmise ohu kohta on utreeritud,

kuna hankelepingu maksumus riigi jaoks on sisuliselt ette antud. Kaebajale ei ole aru saadav

hankija põhjendus, kuidas pakkumuses esitatud finantsplaani alusel ei ole lepingu

jätkusuutlikkust võimalik tagada maakondades, kuid on võimalik tagada Tartus ja Tallinnas, sh

miks hankija arvates on kohtadel osutatava teenuse kulude riskid suuremad. Liiatigi ei tähenda

HL p-s 3.4 sätestatud hinnakalkulatsiooni üldiselt sõnastatud ning hankijale laia kaalutlusruumi

andev reeglistik, et iga üürihinna kasv peaks peaks tähendama hankelepingu maksumuse

muutust. Ka Tallinnas ja Tartus on hankijal HL p 3.4 kontekstis äririsk seoses kulude

suurenemisega. HL p 3.4 on eelkõige seotud teenuse osutamist reguleerivate õigusaktided

mahtude ja menetluskordade muutustega ning üldise majanduskeskkonna muutustega, mis

mõjutavad lepingu finantstasakaalu. On põhjendamatu, et vastavad erandlikud ja pakkuja

tavapärasest äririskist hälbivad majanduslikud olukorrad ei ole maakondlike tegutsemiskohtade

puhul kaetud. Hankija seatud piirang ei ole ka kontrollitav, sest RHAD vastav vorm ei erista

kulusid ega tulusid teenuse osutamise asukohtade lõikes.

Vastustaja seisukohad

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna haldusajaga nr 3-24-3184 sisult ja

mõttelt samas haldusasjas number 3-24-1978 on juba varem jõustunud Riigikohtu 20.11.2024

määrus, millega Riigikohus ei võtnud kaebaja poolt esitatud kassatsioonkaebust menetlusse.

5(14)

3-24-3184

Samuti ei ole kaebus riigihanke alusdokumentidele haldusasjas nr 3-24-3184 esitatud

tähtaegselt. Kaebuse läbivaatamisel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

Taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

8.1 Kaebaja esitas 04.07.2024 haldusasjas nr 3-24-1978 halduskohtule kaebuse vastustaja

kohustamiseks viia riigihanke 280254 alusdokumendid õigusaktidega kehtestatud nõuetega

vastavusse. Haldusasjad numbritega 3-24-3184 ja 3-24-1978 on sisult ja mõttelt samad

haldusasjad.

8.2 Haldusasjas nr 3-24-1978 olid muu hulgas vaidluse all riigihanke 280254

hindamiskriteeriumid ning kaebaja taotles kohtult vastustaja kohustamist viima vastavusse

õigusaktidega kehtestatud nõuetega tervikuna riigihanke 280254 alusdokumentide koosseisus

kehtestatud dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Ka käesolevas

haldusasjas on vaidlusobjektiks needsamad pakkumuste hindamiskriteeriumid, sealhulgas on

vaidlusobjektiks hindamiskriteeriumid numbritega 2, 3, 4 ja 6. Muuhulgas oli kaebaja

haldusasjas nr 3-24-1978 vaildusaluse objektiks tehnilise kirjelduse punkt 1.45 ja haldusleingu

projekti punkt 3.4, mis hõlmavad õigust sõlmitava halduslepingu tasud üle vaadata, neid

suurendada või vähendada või jätta tasud muutmata. Ka käesolevas haldusasjas palub kaebaja

vastustaja kohustamist viima õigusaktides kehtestatud nõuetega vastavusse halduslepingu

projekti punkt 3.4 ja tehnilise kirjelduse punkt 1.45 osas, mis puudutab halduslepingu

maksumuse muutmist ja vedaja äririski seoses teenuse pakkumisega väljaspool Tallinna ja

Tartut. Haldusasjas nr 3-24-1978 jäi kaebus rahuldamata halduslepingu projekti punkti 3.4 ja

tehnilise kirjelduse punkti 1.45 osas. Vastustaja on seisukohal, et halduslepingu projekti punkt

3.4 ja tehnilise kirjelduse punkt 1.45 on sisult samad sätted ning neid ei saa enam vaidlustada

osas ja ulatuses, mille osas on RHAD vaildustamise aeg möödunud ja jõustunud kohtuotsus.

Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise korral on lubatav vaidlustada üksnes neid RHAD

muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse

või kohtuotsustega.

8.3 Vastavalt Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsusele pidi vastustaja lisama pakkumuste

hindamiskriteeriumite hulka tagasi 6. hindamiskriteeriumina regionaalse kättesaadavuse

kriteeriumi, mille vastustaja oli sätestanud kehtetuks tunnistatud riigihankes nr 270582.

Vastustaja lisas sätte sisuliselt samas sõnastuses, nagu see oli sätestatud kehtetuks tunnistatud

riigihankes nr 270582. Varasemalt ei ole säte olnud menetlusosaliste jaoks ebaselge.

8.4 Kaebaja esitas 26.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, vaidlustades

otsuse põhjendused, resolutsiooni vaidlustamata. Haldusasjas number 3-24-1978 ei ole kaebaja

apellatsioonkaebuses kaevelnud halduslepingu projekti punkti 3.4 ja tehnilise kirjelduse punkti

1.45 üle ning nimetatud osas on jõustunud kohtuotsus. Kassatsioonkaebuses vaidlustas kaebaja

muuhulgas hindamiskriteeriumite 2, 3 ja 4 osakaalu osad. Ka haldusasjas nr 3-24-3184 on

vailduse all need samad pakkumuste hindamiskriteeriumid. Kaebaja täiendas kaebuse

põhjendusi kassatsioonastmes tulenevalt vastustaja poolt RHAD-i 21.10.2024 tehtud

muudatustega punkti 2.31 osas. Sisuliselt hankija nimetatud sätet muutnud ei ole ega ole ka

intensiivistanud kaebaja õiguste riivet. On iseenesestmõistetav, et kui vastustaja lisab juurde ühe

täiendava hindamiskriteeriumi, siis tuleb muuta olemasolevate hindamiskriteeriumite

osakaalusid.

Sisulised vastuväited

8.5 Vastustaja lähtus regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumi ja selle väärtuspunktide

andmisel RHAD-is järgmistest kaalutlustest. Haldusteenuse regionaalse kättesaadavuse järele

kõikides maakondades või sellele lisanduvates linnades/asulates puudub nii sisuline nõudlus kui

vajadus. Mitmed dokumendid on pikaajalise kehtivusega ning nt tegevuslubadega seotud

menetlus toimub vaid Tallinnas. Kaasnevalt jaotuvad haldusteenuste tänased mahud vastavalt

6(14)

3-24-3184

Tallinn 70%, Tartu 20%, Pärnu 10%. Kahepoolsete veolubade väljastamisel on Tallinna osakaal

90%, sh tegevusload 100%. Seejuures ei anna dokumentide väljastus- või menetluskohtade arv

olulist mõju teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele ka seetõttu, et taotlused laekuvad valdavalt

elektroonselt ja saadakse kätte postiteenuse kaudu, mille kulud katab menetleja. Avaliku teenuse

osutamisel ei lähtuta eeldusest, et seda tuleb osutada maksimaalselt paljudes kohtades ja

sõltumata nõudlusest ja ka kuludest, mis kaasnevad teenuse osutamisega nii riigile kui ka

teenuse saajale. See ei ole realistlik ka eelarveliste vahendite piiratuse tõttu. Ei saa ka

mõistlikuks pidada, et vastustaja võtaks kohustuse tagada pakkuja erinevates piirkondades

asuvate ning vastustaja kontrollile mittealluvate kümnete kontorite ülalpidamiskulude katmise

riigileelarvest juhul, kui ilmnevad halduslepingus ette nähtud asjaolud. Vastustaja ei saa tagada

pakkuja poolt sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kohustusi. Sellest tulenevalt on ka

halduslepingus sätestatud p 3.4. Seega peavad ka riigihankes osalejad teenuse osutamise

kohtade arvu pakkumisel lähtuma hoolsuskohustusest ja mõistlikkusest, sh hindama tegelikku

nõudlust, võimalikku käivet, tulusust ja äririske.

8.6 Vastustaja ei ole regionaakse kättesaadavuse kriteeriumi alusel omistatavat punktisummat

põhjendamatult alahinnanud. Mida aasta edasi, seda enam taotlevad vedajad autoveoalaseid

dokumente elektroonselt. MTR-i statistika viimase 3 aasta jooksul on 90% vedajatest esitanud

tegevusloa ja ligi 65% vedajatest esitanud tegevusloa kinnitatud ärakirja/koopia taotluse

elektroonselt. See tähendab, et suurem enamus vedajaid eelistab autoveoalaseid tegevuslubasid

taotleda läbi portaali eesti.ee, MTR-i kaudu või e-posti teel. Eesti riik on tegevuslubade

taotlemiseks loonud mugavad elektroonsed võimalused. Nii toimus see ka Covid perioodil.

8.7 Vastustaja ei ole kindel, kas kaebaja on aru saanud, millised tööjõu, kontoripinna ja muud

kulud kaasnevad teenuse osutamisega kaebaja poolt lubatud maakondades koha peal ja kas

dokumentide andmisest saadavad tulud võimaldavad neid kontoreid ka ülal pidada. 2022 aasta

oli autoveoalaste dokumentide andmisega seoses erandlik aasta, sest rakendusid mitmed

liikuvuspaketist tulenevad muudatused, mistõttu dokumentide väljastamise maht suurenes. Kuid

2023 aastal, kui Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas rakendas EL Venemaa suhtes üha

piiravamaid sanktsioonipakette, hakkasid ilmnema mõjud ka Eesti transporditurul. Vähenes

Venemaa veolubade väljastamine ja ka nende veolubade kasutus Eesti vedajate poolt, kuhu

jõudmiseks on vajalik transiidina läbida Venemaa territoorium. Kaebaja on regionaalse

kättesaadavuse kriteeriumit üle tähtsustanud.

7(14)

3-24-3184

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kaebuse läbivaatamata jätmise taotluse lahendamine

9. Vastustaja leiab, et kaebus haldusasjas number 3-24-3184 tuleb jätta läbi vaatamata

vaildusaluste nõuete osas, mille osas on jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-24-1978.

10. HKMS § 43 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama

isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on

jõustunud kohtuotsus. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum,

millega seoses nõue esitatakse. Kaebuste samasusega on tegemist siis, kui sama isiku hilisema

kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõuete ja alustega. Samal alusel esitatava

kaebusega ei ole tegemist näiteks juhul, kui esitatakse üksnes uued argumendid.

11. Haldusasjas nr 3-24-1978 olid muu hulgas vaildusobjektiks riigihanke 280254 pakkumuste

hindamiskriteeriumid ning kaebaja taotles vastustaja kohustamist viima vastavusse

õigusaktidega kehtestatud nõuetega tervikuna riigihanke 280254 alusdokumentide koosseisus

esitatud „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, sealhulgas hindamiskriteeriumid 2, 3, 4

ja 6. Tallinna Halduskohus rahuldas oma 15.08.2024 otsusega kaebuse nimetatud osas ja

kohustas vastustajat viima „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse

õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kohus leidis, et HK on õigusvastane nn regionaalse

kättesaadavuse kriteeriumist loobumise osas. Kuna sellest kriteeriumist õigusvastane loobumine

mõjutab aga HK hindepunktide osakaalu tervikuna, siis leidis kohus, et õigusvastaseks tuleb

tunnistada HK tervikuna.

12. Kohus jagab kohtute seisukohta eelnevas haldusasjas, et eri kriteeriumidele omistatud

hindepunktide osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad. Seega toob ühe

hindamiskriteeriumi (või selle ärajätmise) põhjendamatus kaasa selle, et õigusvastaseks osutus

HK tervikuna. Vastustaja on praegusel juhul vastavalt jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr

3-24-1978 täiendanud hindamiskriteeriume punktiga 6, määrates ühtlasi kriteeriumile

omistatava hindepunktide arvu ja hindepunktide omistamise metoodika. Seoses sellega kehtib

alates 22.10.2024 ühtlasi kriteeriumite 2, 3 ja 4 osas uus hindepunktide arv, st vastustaja on

määranud nimetatud kriteeriumite eest omistatavate hindepunktide arvu teisiti, kui need olid

määratud HK-s, mis oli vailduse objektiks haldusasjas nr 3-24-1978. Kaebaja saab seega

käesolevas haldusasjas vaidlustada uued hindamiskriteeriumite hindepunktid, kuna need on

muutunud. Kaebaja ei saa vaidlustada kriteeriumite kehtestamise põhjendatust (v.a kriteerium

6). Kaebaja ei saanud vastavaid hindepunkte varem vaidlustada, sest vastustaja avaldas need

alles 22.10.2024. Kaebaja ongi kaebuses vaidlustanud uued hindamiskriteeriumite

hindepunktid, sh kriteeriumi nr 6 alusel antavad hindepunktid. Seega kaebuse ese ei ole antud

juhul HK puudutavas osas sama, mis haldusasjas nr 3-24-1978, kuna hankija on alusdokumente

muutnud ning kaebaja on vaidlustanud alusdokumentide muudatused. Ka küsimus sellest, kas

kriteerium 4 on õigusvastane tulenevalt TK p 1.31 ja HL 2.31 muudatustest on uus asjaolu,

mille osas kohus ei ole varasemalt otsust teinud, kuivõrd nimetatud muudatused ei olnud

vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-24-1978.

13. Kuni 21.10.2023 kehtinud HL p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 puudus maakondlike

tegutsemiskohtade kulumuutustele kehtestatud välistus, millega maakondlike

tegutsemiskohtadega seotud kulumuutuste äririsk jäeti tervikuna pakkuja kanda. Seega on

kaebuse ese ka nimetatud osas muutunud ning tegemist ei ole korduva kaebusega. Kaebajal on

õigus ka selles, et varasemas vaidluses ei saanud kaebaja vaidlustada HL p 2.31 ja TK p 1.31

osas, millega hankija kehtestas 22.10.2024 uue nõude hankelepingu täitmisel kasutatavale

personalile.

8(14)

3-24-3184

14. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja esitanud HKMS § 43 lg 1 p 1 tähenduses korduvat

kaebust. Kuivõrd muudetud hanketingimused avaldati 22.10.2024 ning kaebus on esitatud

20.11.2024, siis on kaebus ühtlasi tähtaegne. Seega jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse

jätta kaebus läbi vaatamata. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

Kaebuse sisuline lahendamine

15. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

16. Vastustaja korraldab riigihanget eesmärgiga leida isik, keda volitada halduslepinguga

haldusülesande täitmiseks (HKTS § 13 lg 1). Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lõike 1 kohaselt

võib Kliimaministeerium (KLIM) volitada halduslepinguga mittetulundusühingule (MTÜ)

tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse

peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks

tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja

tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Vastavalt

ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lõikele 2 võib KLIM volitada hankelepinguga MTÜ-le

ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi

andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldaja

(veokorraldusjuhi) hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal

tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise.

17. Vaildust ei ole selles, et haldusasjas nr 3-24-1978 jõustunud kohtulahendite kohaselt oli

vastustajal kohustus viia riigihanke nr 280254 alusdokumentide koosseisus olev dokument

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetega.

Kohus leidis kokkuvõtvalt, et regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumist loobumine oli

õigusvastane. Kohus tunnistas HK tervikuna õigusvastaseks põhjusel, et eri kriteeriumitele

omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on üksteisest sõltuvad. Kaebaja poolt

vaidlustatud kriteeriume 1, 2, 3, 4 ja 5 kohtud eraldi võetuna õigusvastasteks ei pidanud. Samuti

leidsid kohtud, et kaebus ei ole põhjendatud osas, milles kaebaja vaidlustas RHAD dokumendi

„Tehniline kirjeldus“ p 1.51, 1.45 ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1 ja p.3.4 ning RHAD

dokumendi „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029

saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja

hankija poolt RHAD-i tehtud ja RHR-is 22.10.2024 avaldatud muudatused ning muudatuste

mõjul eri kriteeriumite täitmisel omistatavad punktisummad.

18. Kohus nõustub kaebaja ja kohtute seisukohaga haldusasjas nr 3-24-1978, et eri

kriteeriumitele omistatud osakaalud moodustavad terviku ning on seetõttu teineteisest sõltuvad.

Juhul kui üks hindamiskriteerium on põhjendamatu või sellele antud osakaal ilmselgelt

ebaproportsionaalne, ei ole hindamiskriteeriumite kohaldamine tervikuna võimalik. RHS § 85 lg

1 kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse

väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste

hindamise kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võtab hankija majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet.

Regionaalse kättesaadavuse kriteerium ja selle osakaal maksimaalselt 4 p (kriteerium 6).

9(14)

3-24-3184

19. Lähtuvalt Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditest haldusasjas nr 3-24-

1978 on hankija sätestanud hindamiskriteeriumites kriteeriumina 6 regionaalse kättesaadavuse

kriteeriumi ning sõnastanud selle järgmiselt: „Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada

halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes

Eesti maakonnakeskustes“. Hankija määras kriteeriumile omistatavate punktide osakaaluks 4

punkti ja sätestas hindamismetoodikas, et maksimaalse arvu, ehk 4 väärtuspunkti, saab pakkuja,

kes on suuteline osutama halduslepingust tulenevaid teenuseid (v.a tegevusloa andmine) enima

arvuga maakonnakeskustes Eestis lisaks Tallinnale ja Tartule. Suuruselt järgmise

maakonnakeskuste arvuga pakkuja saab proportsionaalselt vähem väärtuspunkte, samas

vähemalt 1 väärtuspunkti annab üks täiendav maakonnakeskus lisaks Tallinnale ja Tartule.

20. Hankelepingu tingimuste sisustamine on juhtumi põhine. Kehtib üksnes üldine eeldus, et

tingimuste sisustamisel järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3). Seadus

muus osas hankijale ettekirjutusi ei tee. Seejuures ei näe seadus ette, kuidas sisustada

hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema hankelepingu poolte vaeline riskijaotus.

Hindamiskriteeriumite eesmärk ongi eristada erineva kvaliteediga pakkumusi ning kriteeriumite

kehtestamise eesmärgiks ei ole see, et kõik pakkumused saaksid kvaliteedinäitajate eest sama

palju punkte ja otsustavaks osutuks lõpuks madalaim hind. Kohus saab tingimuste üle peetavas

vaidluses kontrollida, kas hankelepingu tingimused vastavad seadusele. Tallinna Halduskohus

on oma 14.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-2380 selgitanud, et hindamismetoodika valik -

kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. Samuti

on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid, mille alusel anda teenusele koondhinne või

jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta anda osahinded, mille liitmisel saadakse

koondhinne (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1189, p 19).

21. RHS § 3 punktist 2 tuleneb hankijale kohustus kohelda kõiki isikuid võrdselt ning järgida, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hindamiskriteeriumid ei tohi olla sätestatud

selliselt, et need eelistavad põhjendamatult üht pakkujat.

22. Kaebaja väidete kohaselt on vastustaja hindamiskriteeriumi nr 6 sätestamisel, kriteeriumi

osakaalu ja väärtuspunktide arvestamisel jätkuvalt eelistanud ERAA huve ning on asunud

piirama kaebaja eduvõimalusi just nende kriteeriumite juures, mis oleksid toonud kaebajale edu.

Kaebaja on kinnitanud suutlikkust osutada teenust kõigis maakondades, v.a Kärdlas.ERAA-l on

kehtiv teenuse osutamise koht lisaks Tallinnale ja Tartule Pärnus, mida ta ilmselt muuta ei

kavatse. Hankija kehtestatud tingimuste kohaselt annab lisa tegevuskoht ERAA-le ühe punkti 4-

st, mis ei ole proportsionaalne. Proportsionaalne oleks punktide omistamine juhul, kui parimas

pakkumuses pakutaks maksimaalselt 4 tegutsemiskohta.

23. Kohus leiab, et vastustaja on praegusel juhul nõutaval määral põhjendanud sätestatud

hindamiskriteeriumi proportsionaalsust, selle seost hangitava teenusega ning kriteeriumile

omistatud osakaalu asjakohasust. Kohus nõustub, et 6. hindamiskiteeriumi alusel omistatavate

punktide arvutamise metoodika on aru saadav ja selge. Hindepunktide arvutamise aluseks on

matemaatiline valem: pakkuja poolt pakutud keskuste arv lisaks Tallinnale ja Tartule x

maksimaalsed väärtuspunktid / enim pakutud keskuste arv lisaks Tallinnale ja Tartule.

Nimetatud arvutuskäik on hindamismetoodika kirjelduse põhjal aru saadav. On aru saadav, et

kui arvutuskäigu tulemisel omistatav punkti summa on alla ühe, siis hindamismetoodikat

kasutades saab pakkuja ikkagi vähemalt 1 punkti.

10(14)

3-24-3184

24. Kaebaja märgib õigesti, et hankija poolt avaldatud valemi alusel omistatav punktisumma ei

ole otseses proportsioonis pakkuja poolt pakutavate keskuste arvuga, kus pakkuja teenust

osutab. Ilmselgelt saab kaebaja, kes osutab teenust 12 keskuses väljaspool Tallinnat ja Tartut

kriteeriumi alusel 4 punkti samas, kui isik, kes osutab teenust vaid ühes väljaspool Tallinnat ja

Tartut asuvad keskuses, saab selle eest igal juhul ühe punkti. Kohus leiab, et antud juhul ei ole

vastustaja väärtuspunktide määramisel toiminud meelevaldselt. Kohus nõustub hankijaga, et

ühegi riigi poolt osutatava avaliku teenuse osutamisel ei lähtuta eeldusest, et haldusteenust tuleb

osutada maksimaalselt paljused kohtades sõltumata nõudlusest ja kuludest, mis teenuse

osutamisega kaasnevad. On üldteada asjaolu, et tulenevalt viimastel aastatel eesmärgiks seatud

eelarveliste vahendite kokkuhoiu poliitikast ei ole kõigis piirkondades riigi avaliku teenuse

füüsilise kohapealse kättesaadavuse ootus enam realistlik. Riik on asunud mitmetes avaliku

teenuse valdkondades sulgema piirkondlikke üksusi ning vähema harukontorite arvu suuremates

haldusüksustes. Muu hulgas on näiteks suletud ka mitmed kohtumajad. Seega ei saa praegusel

juhul tõepoolest eeldada, et teenuse regionaalne kättesaadavus peaks olema tagatud kõigis

maakondades, kus kaebajal praegusel juhul esindused on. Riigi selge poliitika on suunatud

teenuste digitaalse kättesaadavuse tagamisele ning füüsiliste kontorite arvu piiramisele. Sellises

olukorras ei saa eeldada, et riik peaks toimima hanke objektiks olevate teenuste kättesaadavuse

tagamisel teisiti, ning soosima võimalikult suure arvu kohapealsete teenidnudskohtade

olemasolu. Vastustaja on oma 20.12.2024 menetlusdokumendis esitanud põhjendused ja

dokumendile lisatud tõenditega tõendanud, et tegevuslubade arv on olnud aastete lõikes

vähenenud. Muu hulgas on vastustaja välja toonud, et seonduvalt Venemaa täiemahulise sõja

alustamisega Ukraina vastu, millega kaasnevalt on EL kehtestanud Venemaa suhtes tänaseks nn

15 sanktsioonipaketti, on õigusaktidest tulenevalt sätestatud erinevad piirangud seonduvalt

erinevate kaupade veoga ühenduses Venemaaga jms. Maksu- ja Tolliameti poolt on rakendatud

täielik tollikontroll Eesti-Vene piiripunktides, mis on oluliselt vähendanud piiripunktide

läbilaskevõimet piiripunktidele. Vastustaja on esitanud tõendid, mille kohaselt eraldas enne

2022. aasta veebruari alanud sõda Venemaa Eestile üle 34000 veoloa kaubavedudeks ning

26.11.2024 Venemaa Transpordiameti kirjast nähtub, et Eesti vedajatele eraldatakse 2025

aastaks vaid 9500 veoluba. Usutav on, et sellega seonduvalt väheneb ka kolmandate riikide

veolubade kasutamise võimalus riikidesse, kuhu jõudmine eeldab Venemaa läbimist transiidina,

kuna ka sinna jõudmiseks on vaja Venemaa veoluba. Lisaks ei vahetata veolubasid Valgevenega.

Vastustaja on ka edastanud dokumendid, millest nähtuvalt Ukraina ja Moldova vedajad on

vabastuatud veoloa nõudest EL territooriumil. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud vastusustaja

väidet, mille kohaselt laekuvad ettevõtjate taotlused vastustajale eelkõige elektroonselt ning

vedajad eelistavad sellist lahendust. Vastustaja on koos viidetega hankedkumentidele ka

selgitanud et RHAD-ist tulenevalt katab dokumentide väljastamisega kaasnevad postikulud

hankija. Nii nagu teisteski avaliku teenuse valdkondades, on riik ka veolubadega ja autovdudega

seonduvalt loonud võimaluse esitada dokumente elektroonselt (ka kohtumenetlused

dokumentide esitamine toimub peamiselt elektroonselt), mis vähensdab oluliselt dokumentide

taotlemise ajakulu. Digilahendustele üleminek on olnud Eesti peamine prioriteet. Kohtu jaoks

on usutav vastustaja tähelepanek, et kui inimestelt küsida, kas nad eelistavad kohapealse

esinduse olemasolu, on ilmselgelt vastus jaatav. Selliselt vastaksid inimesed samale küsimusele

mistahes teenuse osas. Samas ei ole riigi praegustes kärbete tingimustes võimalik sellist teenust

tagada ning mõistlikuks on peetud digilahenduste parema kättesaadavuse tagamist. Kohtu

hinnangul ei saa sellises olukorras vastustajale ette heita, et ta regionaalse kättesaadavuse

kriteeriumit sätestades ja vastava kriteeriumi eest hindepunktide andmisel ei pidanud

võimalikuks pidada kõige määravamaks olukorda, kus pakkujal on võimalikult palju esindusi

maakondades. Vastustaja on punktide määramisel arvestanud mõistlikult tegliku vajadusega

teenuse järele, tagades seejuures teenuse kvaliteedi. Digiajastul ei ole teenuse kvaliteedi

peamiseks näitajaks võimalikult paljude teeninduskohtade olemasolu. Seega ei ole vastustaja

toiminud meelevaldselt, kui on omistanud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumi eest

11(14)

3-24-3184

maksimaalselt 4 hindepinkti ning hinnates kriteeriumi täidetavust hindamismetoodika punktis 6

toodud arvutusmetoodikat kasutades. Kohtu arvates ei ole see toonud kaasa kaebaja õiguste

piiramist võrrelduna ERAA huvudega. Kaebaja enda otsustada on, mitmes haldusüksuses ta

esindust omada soovib. Nimetatu ei tähenda aga, et vastustaja peaks sellist olukorda soosima,

omistades vastava kriteeriumi eest maksimaalselt väärtuspunkte.

25. Kaebaja leiab lisaks eelnevale, et vastustaja on kaebaja õigusi piiranud seeläbi et on

sätestanud hankelepingu p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 hankelepingu maksumuse korrigeerimise

võimaluse tulenevalt kulumuutustest, kuid vastav võimalus on välistatud seoses

maakonnakeskustes teenuse osutamisega. Käesoleva otsuse eelmistes alapunktudes toodust

tulenevalt on erisus mõistlikult põhjendatud. Vastustajal ei ole hanketingimuste kehtestamisel

kohustust eelistada lahendust, mille kohaselt oleksid tagatud eelkõige kaebaja huvi omada

võimalikult palju maakondlikke esindusi olukorras, kus nimetatud lahendus ei vasta avalikule

huvile kasutada avalikke vahendeid võimalikult säästlikult ja mõistlikult. Kohtu hinnangul ei

saa mõistlikuks pidada, et vastustaja võtaks kohustuse tagada pakkuja erivenates piirkondades

asuvate kümnete kontorite ülalpidamiskulude katmine juhul, kui imnevad sättes toodud

asjaolud. Lisaks ei ole nimetatud kontorite ülalpidamiskulud vastustaja mõjualas, kuna vastavad

lepingud sõlmib kaebaja ise. Vastustaja on halduslepingu punktidega 3.3 ja 3.4 võtnud rahalise

kohustuse tagada halduslepingu poole finantstasakaal ja seda võimalusel riigieelarveliste

toetustena. Vastustaja selgitas, et nimetatud sätete kehtestamisel lähtuti kaalutlusest, et teenuse

osutajalt ei saa eeldada haldusteenuse osutamist pakkumuses esitatud finantsplaani alusel, kui

lepingu perioodil pakkujast sõltumatutel asjaoludel eeldatud tulud jäävad väiksemaks (nt Eesti

riik ei vaheta Venemaaga enam veolubasid jms). Kuivõrd regionaalse kättesaadavuse tagamine

võimalikult paljudes eri piirkondades ei ole teenuse iseloomu arvestades ilmselgelt teenuse

kvaliteedi peamiseks näitajaks, ei saa vastustajale ette heita, et ta otsustas jätta

maakonnakeskustes osutatavate majandutegevuse näitajate negatiivsetest mõjudest tulenevad

riskid teenuse osutaja kanda. Kohus märgib täiendavalt, et olukorras, kus kaebaja peaks

osutuma hanke võitjaks, on tal võimalik oma tegevus ümber korraldada selliselt, et vastava riski

realiseerumine oleks minimaalne (nt sulgeda mõned esindused). Seega leiab kohus, et ka

nimetatud sätted ei ole ebaproportsionaalsed ega õigusvastased.

Rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse (kriteerium 3), haldusülesande täitmise kogemuse

(kriteerium 2) ja vastutavate isikute kriteeriumide (kriteerium 4) ülemäärane osakaal.

26. Hankija on seonduvalt 22.10.2024 avaldatud RHAD muudatustega kehtestanud

hindamiskriteeriumitele uued osakaalud. Kuna muudatuste eelselt kuuendat kriteeriumit ei

olnud ja väärtuspunktide arv kokku peab olema 100 punkti, siis hankija teisiti toimida ei

saanudki, vaid pidigi muutma teiste kriteeriumite väärtuspunktide proportsioone. Muu hulgas

vähenes rahvusvahelise kogemuse (kriteerium 3) hindepunktide arv 12-lt 11-le, haldusülesande

täitmise kogemuse (kriteerium 2) hindepunktide arv vähenes 18-lt 17-le, vastutavate isikute

haridus- ja töökogemise (kriteerium 4) hindepunktide arv vähenes 21-lt 20-le. Kohus leidis

eelnevalt, et vastustaja on omistanud regionaalse kättesaadavuse kriteeriumile põhjendatult 4

väärtuspunkti, mistõttu ei ole nimetatud hindamiskriteeriumite alusel omistatud punktisummad

nimetatud põhjusel põhjendamatult kõrge osakaaluga.

12(14)

3-24-3184

27. Kaebaja tugineb kaebuses väitele, et rahvusvahelise organisatsiooni kogemuse kriteeriumi

osakaaluks 22.10.2024 määratud 11 punkti on üle paisutatud ning ei ole seotud hankelepingu

esemega. Kaebaja hinnangul ei tohiks kriteeriumi osakaal ületada 2 punkti. Kaebaja teada

vastab kriteeriumile üksnes ERAA. Kaebaja vaidlustas nimetatud kriteeriumu alusel omistatud

hindepinktide arvu ka haldusasjas nr 3-24-1978. Ka nimetatud vaidluses leidis kaebaja, et

kriteeriumile on omistatud põhjendamatult suur osakaal. Seejuures on kaebaja väited praeguses

asjas jäänud samaks.Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et kriteerium on

asjakohane. Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et hindamismetoodika kohaselt saab samapalju

väärtuspunkte nii siis, kui pakkuja on kuulunud veonduse korralduse valdkonnaga seotud

rahvusvahelise organisatsiooni liikmeskonda, kui ka siis, kui pakkuja on üksnes osalenud

rahvusvahelise organisatsiooni veonduse korralduse valdkonnaga seotud töös. Arvestades et

haldusülesanne, milleks mittetulundusühingut volitatakse, nõuab nii ühenduse õiguse tundmist

kui ka veondusalast rahvusvahelist suhtlust, aitab varasema kogemuse kriteerium tagada, et

volitatud isik saab vahetult hankelepingu sõlmimise järgselt ülesannete täitmisega hakkama.

Loa- ja kontrollimenetlusi tuleb hakata korraldama kohe, Kliimaministeerium ülesande

volitajana ei saa jääda ootama, et isik alles hakkab vajalikke kogemusi koguma. Kriteeriumi

osakaal (12%) ei ole ilmselgelt ülemäärane. Tallinna Halduskohus selgitas, et kohtu hinnangul

ei saa väita, et vastav kriteerium oleks olmselgelt põhjendamatu või diskrimineeriv. Vastustajal

on hindamiskriteeriumite seadmisel avar otsustusruum. Kohus ei saa kontrollida, kas vastav

kriteerium on otstarbekas. Kohus leiab käesolevat haldusasja lahendades, et nimetatud

põhjendused on asjakohased ka käesoleva vaidluse puhul olukorras, kus kriteeriuimi alusel

omistatav punktisumma on 11% kõigist hindamisel jagatavatest punktidest.

13(14)

3-24-3184

28. Kaebaja leiab, et vastustava isiku hindamiskriteeriumi nõue (kriteerium 4) seoses MTR või

ERRU kandega koostoimes TK p 1.31 ja HL 2.31 piiranguga on õigusvastane. HL p 2.31 ja TK

p 1.31 uues sõnstuses sätestavad, et : „Vedajate ärisaladuse kaitse eesmärgil ei tohi MTÜ

töötajad ega MTÜ lepingulised haldusteenuse osutajad (täpsustatud 21.10.2024), kes

vastutavad ja/või tegelevad Lepingust tulenevate dokumentide andmise või sellealaste

aruannete koostamisega, olla lepinguliselt seotud või täita tööülesandeid mis tahes vedaja või

ekpedeerija (autovedude vahendaja) juures.“. Kaebajal on õigus selles, et HL ja TK uue

redaktsiooni järgi ei saa MTÜ hankelepingu täitmisesse kaasata vedajatega seotud isikuid ka

siis, kui nende kaasamine ei toimu töölepingu alusel, vaid mistahes lepingulisel alusel.

Vastustaja on haldusasjas nr 3-24-1978 selgitanud, et vastutava isiku puhul on nõutud

registrikande olemasolu, et vastustajal oleks võimalik veenduda isiku vastavuses seatud

hanketingimustele. Kui isik täidab mingis osas veokorraldusjuhi nõudeid, kuid teda ei lisata

asjakohasesse registrisse vastutava isikuna, siis ei ole tema nõuetele vastavust ka kontrollitud.

Tallinna Halduskohus pidas vastustaja põhjendust asjakohaseks. Tallinna Ringkonnakohus

leidis, et kriteerium „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“

tagab haldusülesande täitmise kvaliteeti. Riigihankega ei hangita veoteenust, kuid hangitakse

veoalaste dokumentide väljastamisega seotud teenust. Veokorraldusjuhile esitatud nõuded

(AutoVS § 8 ja ÜTS § 44) tagavad, et haldusülesannet teostama hakkaval isikul on vajalikud

teadmised ja usaldus olemas. MTR-i või ERRU süsteemi kande tingimus ei ole ülemäärane.

Kaebaja ei ole väitnud, et seda tingimust pole võimalik täita või et see oleks mingil viisil

diskrimineeriv või konkurentsi pärssiv. Kaebaja on käesolevas haldusasjas tuginenud väitele, et

täiendavalt lisatud kriteeriumit ei ole võimalik täita. Vastustaja on kaebaja väite lükanud ümber

20.12.2024 vastusele lisatud tõenditega (lisad 8, 9 ja 10). Vastustaja selgitas asjakohaselt, et

hindamismetoodika kirjelduse kohaselt ei pea isik hetkel tingimata töötama veokorraldusjuhina,

vaid ta peab seda olema teinud viimase 10 aasta jooksul vähemalt ühe aasta. Kohus leiab, et

nõue, mille kohaselt ei tohi juhul, kui kaebajaga sõlmitakse haldusleping, isik, kes asub kaebaja

juures tööle või asub osutama teenust lepingulisel alusel, lõpetama töö- või teenuselepingulise

suhte senise vedajaga, on põhjendatud. Nimetatud nõue on kooskõlas huvide konflikti ja

toimingupiirangu rikkumise vältimise vajadusega, mis vältimatult kaasneks, kui halduslepingu

alusel töötav ja samal ajal veoettevõtja juures tegutsev veokorraldusjuht menetleb endaga seotud

tööandja-vedaja esitatud taotlusi ning lisaks saaks veoettevõtja juures tegutsev veokorraldusjuht

haldusmenetluse raames ligipääsu veotorul tegutsevate konkurentide ärialastele andmetele.

Seega on kohus seisukohal, et kõnealune piirang on igati põhjendatud ja mõistlik.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et RHAD on vaidlustatud osas õiguspärane. Kaebus jääb

kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

14(14)