3-24-3371/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

V.D HALDUSKOHUS

V.D kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3371

Määruse kuupäev

3. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks seoses tema kirjade kinnipidamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse V.D Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 13. detsembril 2024 V.D Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla on süstemaatiliselt

tema kirju kinni pidanud. Sisekontrolli 19. septembri, 7. novembri, 28. novembri ja 10.

detsembri 2024. a kirjad anti kaebajale kätte vastavalt 20. septembril, 18. novembril, 2.

detsembril ja 11. detsembril 2024. Riigiprokuratuurist saabusid kaebajale kirjad 30.

septembril ja 7. oktoobril 2024, kätte anti need kaebajale alles vastavalt 1. oktoobril ja 8.

oktoobril 2024. Eesti Töötukassa ja Andmekaitse Inspektsiooni kirjad saabusid vanglasse 30.

septembril 2024, kuid anti kaebajale kätte 2. oktoobril 2024. Andmekaitse Inspektsiooni kiri

sisaldas nõuet kõrvaldada puudused hiljemalt 4. oktoobril 2024, mida kaebajal ei olnud

võimalik niivõrd lühikese aja jooksul teha. Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla 5. detsembri

2024. a kiri anti kaebajale 11. detsembril 2024. Meditsiiniosakonna 26. novembri 2024. a kiri

anti kaebajale 27. novembril 2024. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 7. oktoobri 2024. a kiri anti

kaebajale kätte 8. oktoobril 2024. Kaebaja vaidlustas vanglas ametnike tegevust, kuid vangla

asus 31. oktoobri 2024. a vastuses nr 6-14/24/15408-2 seisukohale, et ametnike toimingud on

õiguspärased. Kaebaja esitas vanglale 10 novembril 2024 vaide, kuid ei ole vastust saanud.

3-24-3371

Kaebaja taotleb vanglalt tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ning

avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga asendamist.

2. Viru Vangla esitas 30. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid, s.o kaebaja 21. septembri, 2. oktoobri, 3. oktoobri ja 8. oktoobri 2024. a

avaldused, Viru Vangla 31. oktoobri 2024. a vastuse nr 6-14/24/15408-2, kaebaja 10.

novembri 2024. a vaidena pealkirjastatud avalduse ja Viru Vangla 16. detsembri 2024. a

vastuse nr 6-12/24/195-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemist seoses kaebaja kirjade kinnipidamisega.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kaebaja selgitustest nähtuvalt on ta vaidlusalused kirjad kätte saanud kõige rohkem seitse

tööpäeva pärast kirja saabumist. Sellisel viisil kirjade kättesaamine ei saanud kaebaja õigusi

intensiivselt riivata ja põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi. Kuigi kaebaja väitel

jäi tal vangla tegevuse tõttu Andmekaitse Inspektsioonile puuduste kõrvaldamise avalduse

esitamiseks ebapiisav aeg, siis nähtub kohtule, et kaebajal jäi selleks siiski aega kaks päeva,

mida ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks ajaks. Vangla tegevus sai põhjustada kaebajale

pelgalt ebamugavusi, mis ei saanud kaebajale kaasa tuua ülemääraseid kannatusi.

6. Ühtlasi ei saa Viru Vangla tegevust pidada õigusvastaseks. Justiitsministri 30. novembri

2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse

kinnipeetavale kiri allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul.

VSkE § 50 lg 2 järgi antakse vangistusseaduse § 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja

ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte

suletud ümbrikus. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud

„Viru Vangla kodukorra“ p 15.1.3 kohaselt antakse kirjad kätte üldjuhul esmaspäevast reedeni

kell 15.00 – 20.00 ning p 15.1.4 kohaselt antakse kinnipeetavale kiri kätte üldjuhul samal

tööpäeval, mil see saabus. Kohtule ei ilmne, et vangla tegevus oleks eelnimetatud normidega

vastuolus ning et vangla oleks kaebaja kirju õigusvastaselt kinni hoidnud, vaid on väljastanud

need kaebajale mõistliku aja jooksul. Arvestades vanglasse saabuvate kirjade hulka, ei ole

põhjendatud eeldada, et vangla toimetab kirjad igakordselt kätte nende saabumisega samal või

isegi järgmisel päeval. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja õigust kirjavahetusele

ebamõistlikult piiranud ning kirjade kätteandmisega õigusvastaselt ja põhjendamatult

viivitanud. Seega ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-24-3371

9. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub

kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus

isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh

menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi

menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid

kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust

(HKMS § 111 lg-d 1 ja 4). Kuigi kaebajal võivad puududa rahalised vahendid tõlketeenuse

eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust

ning menetlusabi saamise vajadust.

9.1. Kohus nendib, et kohtule teadaolevalt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin

ning kaebajale on halduskohtus varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud, kuid

käesolevas haldusasjas ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste

kaitseks vajalik. Kohtule ei ilmne, et kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks

takistatud ning et ta pole võimeline mõistma ega esitama kohtule eestikeelseid

menetlusdokumente. Kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning ta on ka teistes

haldusasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi,

määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-164, 3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-2585, 3-

23-2433, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060, 3-24-3360 jne). Seega ei ole kohtu hinnangul

kaebajale tõlkeabi andmine praegu vajalik.

9.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider