Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-24-3501/5 AI generated

3-24-3501/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-3501/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

X (taotleja) esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Meedik määras taotlejale sõrmeluu murru tõttu röntgenisse mineku ajaks 23.12.2024.

Legislator headnote

AI generated

3-24-3501/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Meedik määras taotlejale sõrmeluu murru tõttu röntgenisse mineku ajaks 23.12.2024.

Keywords

AI generated
outdated medical report substantial change in health failure to prove deterioration further medical assessment changed financial circumstances radiation exposure
AI generated
3-16-2228/2
07.11.2016 saabus Tallinna Halduskohtule L.
3-18-677/8
M. M esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 02.04.2018 riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib selle esitaja riigi õigusabi: 1) esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 2) esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses; 3) kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks; 4) õigusdokumendi koostamiseks; 5) muu nõustamiseks ja esindamiseks. Probleemide kirjelduse kohaselt, mille lahendamiseks taotles M. M riigi õigusabi, on: 1) kuriteoteate esitamine (vahistamise käigus kasutati üleliigset jõudu ja sellega kaasnes luumurd); 2) tervisekaitse haldusmenetluses (ebakohased kinnipidamistingimused – ventilatsioon ja valgustus); 3) tervisekaitse tsiviilkohtumenetluses (vangla arsti otsuse vaidlustamine); 4) haldusasjades, mis jäid pooleli; 5) PS kontrolli menetluses kohtus ja Õiguskantsleri juures.
3-20-197/4
K.Ü. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 2. veebruaril 2020 kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub mõista vanglalt välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel. Kaebaja toob kaebuses välja, et vigastas 18. jaanuaril 2020 spordisaalis jalgpalli mängides vasaku käe küünarnukki. Kaebaja viidi meediku juurde, kes luumurdu ei tuvastanud. Kaebaja juhtis meediku tähelepanu asjaolule, et kätt liigutades on tunda väikest naksu ning miski nagu liiguks seal, mis ei peaks liikuma. Samuti tekib liigeses terav valu. Kaebajale anti jahutavat geeli, elastikside ja käetoestuseks rätik. Kaebajale öeldi, et alles 20. jaanuaril 2020 saab teha röntgeni. Meedik käskis vajadusel valvuritelt valuvaigisteid küsida. Kaebajat ei viidud 20. jaanuaril 2020 arsti juurde ega kontrollitud vigastuse ulatust. Inspektorkontaktisikult ega valvurilt kaebaja soovitud infot ei saanud. Vanglaametnikud ütlesid, et meditsiiniosakonnaga võeti eelmine päev ühendust ja et 21. jaanuaril 2020 oli kaebaja arsti juurde viidavate inimeste nimekirjas, aga teenistuja, kes pidi kaebaja sinna viima, ei teinud seda. Medõe vastuvõtule sai kaebaja alles 22. jaanuaril 2020. Medõde teavitas kaebajat tugevama toimega valuvaigistite väljakirjutamisest, kuid kaebaja neid ei saanud. 29. jaanuaril 2020 kirjutas perearst kaebajale välja tugevamad valuvaigistid. Samuti ütles perearst, et tuleb teha röntgen. 31. jaanuaril 2020 nähtus röntgenipiltidelt pindmine luumurd. Samal päeval käskisid valvurid kaebajal koristada, kuna neile saadetud dokumentide järgi oli kaebaja töö
3-25-174/5
X (kaebaja) esitas 21.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (sõnastatud taotlusena), tulekutoetuse taotlust.
3-19-2077/25
3-19-2077 2(9) 1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 7. augustil 2019. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seonduvalt sellega, et vangla ei ole talle pikema aja jooksul väljastanud paksemat madratsit. Taotluse kohaselt on kaebajal haige selg, reis, põlv ja säär ning tal on väga valus magada. Kaebaja on alates 2015. aastast palunud vanglalt paksema madratsi väljastamist, kuid vangla on selle keelanud. 2015. a ja 2017. a on kirurg kirjutanud kaebaja tervisekaardile, et ta vajab paksemat madratsit, kuid vangla väljastas kaebajale madratsi alles 2019. aastal. Kaebaja soovis kahju hüvitamise taotluses, et vangla heastaks tema kannatused või maksaks hüvitist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

2. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3501

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, §

204 lg 1).

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

ASJAOLUD

1. X (taotleja) esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

Meedik määras taotlejale sõrmeluu murru tõttu röntgenisse mineku ajaks 23.12.2024.

Taotlejat 23.12.2024 röntgenisse ei viidud. Arst määras taotlejale erakorralise aja, kuid

taotlejat 27.12.2024 röntgenisse ei viidud.

2. Taotleja esitas 30.12.2024 Tallinna Vanglale kirjaliku taotluse röntgenisse viimiseks,

kuid see on lahendamata. Taotleja esitas 30.12.2024 vanglale vaide viivitusele.

3. Vangla teavitas 02.01.2025 kohut, et kaebaja käis röntgenis 31.12.2024 (dtl 11) ja palus

jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna selle kohaldamiseks puudub vajadus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3501

4. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul

võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada

halduskohtule ka pärast vaide esitamist. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas taotlejal esineb õiguskaitse vajadus. HKMS §

249 lg 3 ls 2 järgi jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi

vaatamata.

5. Vangla 30.12.2024 e-kirjast (dtl 11) järeldub, et taotleja lubati 31.12.2024 röntgenisse ja

vangla kinnitab, et taotleja seal ka käis. Kuna taotleja eesmärgiks esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel oli saada röntgenisse, siis ei saa selle soovi realiseerumise tõttu taotlejal enam

esialgse õiguskaitse vajadust olla.

6. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja

taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg 3 ls 2 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)