3-24-2747/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (ning selle täiendused), milles vaidlustab Tallinna Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2024 määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal
Legislator headnote
AI generated3-24-2747/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (ning selle täiendused), milles vaidlustab Tallinna Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2024 määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal
Full text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
3. jaanuar 2025. a, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2747
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus.
2. Tõlkida käesolev määrus inglise keelde.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates.
1. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (ning selle täiendused), milles vaidlustab Tallinna
Vangla ametnike erinevaid tegevusi.
2. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2024 määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal
täpsustada kaebuse faktilist alust, nõudeid ning tasuda nõutav riigilõiv või taotleda sellest
vabastamist.
Kaebaja saatis vastuseks kohtule mitmeid avaldusi, milles kirjeldab vangla võimalikku õigusvastast
tegevust tema suhtes.
3. Kohus jättis kaebuse 27.11.2024 määrusega uuesti käiguta. Kohus sõnastas kaebaja iga vangla
suhtes tehtud etteheite kohta nõude ning küsis, kas kaebaja soovib sellist nõuet esitada ja kas
kaebaja on selles küsimuses vangla poole pöördunud. Samuti selgitas kohus riigilõivu tasumise
kohustust või võimalust taotleda riigi õigusabi. Kohus arvestas kaebuse käiguta jätmisel ka kaebaja
poolt Tallinna Ringkonnakohtule 18.11.2024 esitatud määruskaebuses toodud selgitusi (vt määruse
p 5, dtl 183).
Määrus tõlgiti kaebajale inglise keelde ning tõlge koos määrusega edastati kaebajale 02.12.2024 (dtl
218). Kaebaja keeldus 04.12.2024 menetlusdokumente vastu võtmast ning dokumendid jäeti
kambrisse (KISis alamleht „Saadetised“, 09.12.2024 väljastusteade).
4. Kaebaja esitas 02.12.2024, enne kohtu 27.11.2024 määruse saamist uue avalduse (dtl 194jj), kus
tal on uusi etteheiteid vanglaametnike vastu ning küsimus, miks kohus neid ei uuri ega tee midagi.
Kaebaja esitas 03.12.2024, enne kohtu 27.11.2024 määruse saamist uue avalduse (dtl 205jj), kus
kordab seniseid etteheiteid.
5. Kaebaja esitas 19.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse (dtl 225jj), kus avaldab, et ei saa
aru, miks halduskohus küsib talt lisaselgitusi. Avaldus sisaldab ka uusi väiteid ja uute olukordade
kirjeldusi.
1(2)
Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.12.2024 kirjas kaebajale, et selleks, et halduskohus saaks
kaebaja kaebuse menetlemisega edasi minna, tuleb kaebajal vastata halduskohtu 27.11.2024
määrusele, s.o esitada konkreetsed vastused halduskohtu selgitustele ning tasuda täiendav riigilõiv
või esitada menetlusabi taotlus (dtl 235).
6. Halduskohus tagastab kaebuse, kuna selle puudused on jätkuvalt kõrvaldamata (HKMS § 121 lg
1 p 2). Kaebuse nõuded määrab kaebaja ning kohus ei saa kaebaja etteheidete alusel ise nõudeid
menetlema asuda, kui selleks ei ole kaebaja selget nõusolekut (HKMS § 2 lg 3). Kohus on
proovinud kaebaja etteheidete alusel sõnastada võimalikud nõuded, kuid kaebaja ei ole
halduskohtule vastanud, kas ja milliseid nõudeid ta esitada soovib. Kaebaja ei ole täitnud ka
ringkonnakohtu suunist, st ei ole esitanud oma vastuseid halduskohtule. Kaebaja on küll 19.12.2024
vastuses (dtl 230-231) avaldanud, et ta soovib saada raha ehk võimalikku kahju hüvitamist, kuid
kaebaja ei ole täpsustanud, millega on kahju tekitatud. 27.11.2024 määruses (alapunktid (c), (e), (f)
ja (i)) on kohus välja toonud erinevad võimalikud kahjunõuded, kuid kaebaja avaldus
ringkonnakohtule ei ole ühegagi neist kokku viidav ega piisavalt täpne. Kaebaja on samas ka
kinnitanud, et ta ei soovi kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega, mistõttu on ebaselge,
millist õigushüve kahjustamisega seotud kahju hüvitamist kaebaja soovib.
Kohus on andnud kaebajale kahel korral võimaluse esitada selge nõue, sh sõnastades võimalikud
selged nõuded ise. Kohus on ka taganud määruste tõlke samasse keelde, milles kaebaja kohtuga
suhtleb. Sellega on kohus proovinud tasandada kaebaja võimaliku nõrgema positsiooni nii tema
staatusest kinnipeetavana kui ka välismaalasena. Kolmandat korda käiguta jätmist olukorras, kus
kaebaja on esitanud üldise tahteavalduse, et ta sooviks saada raha (dtl 230), ei pea kohus
põhjendatuks olukorras, kus kohus on korduvalt selgete nõuete esitamist selgitanud.
Samas ei saa kohus asuda kaebajat esindama ega oletama tema tahet teistest kohtumenetlustest.
Kaebajale on juba ka korduvalt lisaks käesolevale kohtuasjale selgitatud tema kohustust esitada
kohtule selged nõuded (kohtuasjad nr 3-24-2058 ja 3-24-2541). Eeltooduga on kohus ammendavalt
täitnud enda selgitamiskohustust ning kaebuses on jätkuvalt puudused ehk puuduvad nõuded, mida
kohtul oleks võimalik menetleda. Seetõttu tagastab kohus kaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Sullin
2(2)