3-24-1914/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1914

Määruse kuupäev

2. jaanuar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Oleg Poltraki kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (26.06.2024 ära võetud ümbrikud ja

margid)

Menetlusosalised

Kaebaja – Oleg Poltrak

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1. Kaebaja Oleg Poltrak esitas 28.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

vastu mittevaralise kahju 50 euro hüvitamise nõudes.

Kaebuse kohaselt oli 26.06.2024 Tartu Vangla S-Majas sektoris S5 läbiotsimine, mille käigus

võeti kaebajalt ära ümbrikud ja margid. Kaebajal puudub selle tõttu kirjade saatmise

võimalus. Kaebaja hinnangul on tegemist väga suure inimõiguste rikkumisega ning ta soovib

saada hüvitist.

2. Kaebus edastati 23.07.2024 kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

3. Vastustaja esitas kohtueelse menetluse dokumendid:

- kaebaja 28.06.2024.a kahju hüvitamise taotluse (reg nr 2-24/2-2/7036), mille sisu

kattub kohtule esitatud kaebusega;

- Tartu Vangla 02.09.2024.a otsuse nr 1-13/24/440-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise kohta. Otsuses on välja toodud, et 26.06.2024 toimus kinnipeetavate

ümberpaigutamine, mille käigus kontrolliti kinnipeetavate isiklike asjade kogukaalu.

Kuna kaebaja asjade kogukaal ületas lubatud 30 kg, sai ta võimaluse oma asju sorteerida

ja lattu paigutada. Kaebaja valis, millised dokumendid ta annab ära viskamiseks ja

millised lattu paigutamiseks. Kui dokumentide sorteerimise käigus sattusid vanglale üle

antavate asjade hulka ümbrikud ja margid, ei ole see käsitletav ametnike õigusvastase ja

süülise tegevusena ja asjade äravõtmisena. Kaebajalt markide ja ümbrike äravõtmise

kohta pole koostatud ettekannet, need ei ole vanglas keelatud ning puudub alus ja vajadus

neid ära võtta. Kaebaja on samal päeval taotlenud võimalust asjade sorteerimiseks laos.

Inspektor-kontaktisik tagastas kaebajale 05.07.2024 margid ja ümbrikud. Ametnikud ei

ole hooletusest või tahtlikult kaebajalt ümbrikke ja marke ära võtnud. Vangla ei ole

keeldunud ekslikult üle antud ümbrike ja markide kaebajale tagastamisest. Kuni markide

ja ümbrike tagastamiseni oli kaebajal võimalik suhelda lähedastega telefoni teel, mida ta

on ka teinud. Pärast ümbrike ja markide tagastamist sai kaebaja kirjavahetust jätkata.

Vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane ega süüline.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne

eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb hüvitist 50 eurot, seega

on tegemist väheintensiivse riivega viidatud sätte tähenduses.

Ka sisuliselt ei saa mõne päeva vältel ümbrike ja markide puudumisest tingitud õiguste riivet

pidada intensiivseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 sätestatust oli kaebajal

takistatud vaid isiklike kirjade saatmine. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise

kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on lühiajalise isiklike

kirjade saatmise võimatuse tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

6. Kohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated vähesed. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7

lg 1 ja § 9 lg 1 alusel on mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks

vastustaja õigusvastane ja süüline tegevus.

Kohtuasja asjaoludel on vähe tõenäoline, et kohus teeb kindlaks vastustaja õigusvastase

tegevuse. Toimunud ei ole markide ja ümbrike äravõtmist kaebajalt. Vastustaja nõudis

kaebajalt õiguspäraselt osade isiklike asjade lattu paigutamist. Sellise nõude aluseks on

VangS § 15 lg 3 ja vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 3. Kui kaebaja andis ekslikult lattu

paigutamiseks üle ümbrikud ja margid, mida ta lähiajal vajas, siis oli see kaebaja hooletus,

mitte vastustaja õigusvastane või süüline tegevus. Vastustaja ei ole piiranud VangS § 28 lg 1

sätestatud kaebaja õigust kirjavahetusele. Kui puudub vastustaja õigusvastane süüline tegevus,

ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus täpsustada riigilõivuga

seonduvat.

8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks