3-24-3358/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3358

Määruse kuupäev

02.01.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus süüteomenetlustes tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu

12.11.2024. a määrus asjas nr 1-23-7267 ja 30.10.2024. a

määrus asjas nr 1-21-8862.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4

ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X esitas 12.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Ringkonnakohtu

määrustega asjades nr 1-23-7267 ja nr 1-21-8862. Tartu Ringkonnakohus tõi enda määrustes

välja 11.08.2024 Viru Vanglas toimunud sündmuse ja mõlemas määruses on väidetud, et

kaebaja üritas vangla valvurit rünnata metallist toruga, kuigi see ei vasta tõele ning seda on

kinnitanud ka vangla poolt läbi viidud distsiplinaarmenetlus. Kaebaja leiab, et kohtunikud ei

ole neis asjades väite ebaõigsusele tähelepanu pööranud või on lihtsalt teinud ebakorrektset

tööd. Kaebaja au ja head nime on teotatud ning ta taotleb mõista talle selle eest välja

mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot.

2. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Vastavalt

HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja viidatud kriminaalasjades nr 1-23-7267 ja nr 1-21-

8862 koostas Tartu Ringkonnakohus vaidlusalused määrused vastavalt 12.11.2024 ja

30.10.2024. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses neis kohtumäärustes esitatud ebaõigete andmetega, millega väidetavalt teotati kaebaja

head nime.

3-24-3358

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1

sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses.

4. Kaebaja on kaebuses seisukohal, et Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud on asjades nr 1-23-

7267 ja nr 1-21-8862 koostatud määrustes esitanud tema kohta valeväiteid ja teotanud sellega

tema head nime, ning palub hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju. Kohus võtab Tartu

Ringkonnakohtu kõnealused määrused praeguse asja materjalide juurde.

5. Kohus on seisukohal, et kaebaja esitatud nõude menetlemine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt

menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju

hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju

tekitati. Kui kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on

selgitanud, et viidatud säte ei tähenda seda, et kahju hüvitamise nõude saab esitada

halduskohtule. Kohaldamisele kuulub küll riigivastutuse seadus, kuid kahju hüvitamise nõude

lahendamine toimub SKHS-s sätestatud korras (Riigikohtu erikogu 25.01.2019. a määrus

asjas nr 3-18-1652, p 9; 19.10.2023. a määrus asjas nr 3-23-1995, p 4). SKHS § 11 lg-st 2

tuleneb, et SKHS § 7 alusel saab nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, kui isikult on

süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud,

kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või

teotatud tema au või head nime. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse

esitamise kord ja nõude esitamise tähtajad on sätestatud SKHS §-des 14–21.

6. Kohtu hinnangul kehtib eelkirjeldatud menetluskord ka olukorras, kus kahju on tekitatud

kriminaalasju lahendava kohtu poolt kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste, sh isiku

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel. Kuigi kaebaja

viidatud kriminaalasjas nr 1-21-8862 ei ole olnud tegemist kaebaja enda suhtes läbi viidud

menetlusega, ei muuda see seda, et halduskohus ei ole pädev sellist hüvitamiskaebust

lahendama.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

8. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)