3-24-3414/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

02.01.2025 Tallinn

Haldusasja number

3-24-3414

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Maksu- ja Tolliameti

25.10.2024. a vastutusotsuse nr 13-7/01320-25 täitmise

peatamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Sandra Sepp

Vaiet lahendav haldusorgan Maksu-ja Tolliamet, volitatud

esindaja Andreas Aas

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 19.12.2024 Mihkel Merekivi esialgse õiguskaitse

(EÕK) taotlus vaidemenetluse ajal Maksu- ja Tolliameti 25.10.2024 vastutusotsuse nr 13-

7/01320-25 täitmise peatamiseks. Taotlusest nähtub järgnev:

1.1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 25.11.2024 vastutusotsuse nr 13-7/01320-25,

millega kohustas X tasuma Joolotex TÜ maksuvõlga summas 146 496,43 eurot (põhivõlg 109

998,43 eurot, intress 36 498 eurot). Vastutusotsus on tehtud X suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1¹

ja § 96 alusel. Kokkuvõtvalt asus maksuhaldur seisukohale, et X on MKS § 40 lg 1¹ alusel

käsitletav äriühingu füüsilisest isikust tegeliku juhina, kes vastutab solidaarselt

maksukohustuslase maksuvõla eest.

1.2. X esitas vastutusotsusele vaide koos maksukorralduse seaduse (MKS) § 146 lg 3 kohase

taotlusega haldusakti täitmise peatamiseks. MTA teatas 28.11.2024, et peatab vaidlustatud

haldusakti täitmise kuni vaideotsuse tegemiseni.

1.3. Xl on käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse vajadus. MTA on peatanud vaidlustatud

haldusakti täitmise kuni vaideotsuse tegemiseni. Tegemist on maksimaalse ajaga, milleks

MTA-l seaduse alusel võimalik haldusakti täitmine peatada on. Olukorras, kus vaie jäetakse

3-24-3414

rahuldamata, on enam kui tõenäoline X jaoks negatiivsete tagajärgede saabumine. MTA-l on

kohe pärast vaide rahuldamata jätmist võimalik vastutusotsuse täitmisega alustada, sh arestida

X pangakonto. Samas ei ole kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust, arvestades vaidluse

mahtu ja keerukust, realistlikult võimalik esitada kohe vaideotsuse saamise päeval.

1.4. Vastutusotsuse ehk vaidlustatava haldusaktiga nõutakse Xlt 146 496,43 euro tasumist. X

on selgitanud, et temal ei ole raha ega muud lihtsasti realiseeritavat ja väärtuslikku vara, mille

arvelt seda summat tasuda. Xle ei kuulu kinnisvara, mida müüa ja seeläbi rahalisi vahendeid

saada. Vastutusotsuse täitmisel oleks seega esimene samm MTA poolt X pangakonto

arestimine. X pangakontol olevaid rahalisi vahendeid on tal vaja kasutada enda ja enda

perekonna ülalpidamiseks (sisuliselt elus püsimiseks). X leibkonnas on tema abikaasa ja 2

last, lisaks 2 koera ja kass. X esimene laps on sündinud 01.07.2022 ja teine laps 31.08.2024.

X viibib vanemapuhkusel ning tema igakuine sissetulek on vanemahüvitis. Kuivõrd X

abikaasa tööl ei käi, on X perekonna ainus ülalpidaja. Kui tema pangakonto 146 496,43 euro

ulatuses arestitakse, siis jääb pere lihtsalt nälga.

1.5. X pangakonto arestimisel jääksid täitmata ka perekonna igakuised kohustused. Elukoht,

kus X perekond elab, ei kuulu neile. X kohustus on tasuda kõik eluasemega seotud kulud, st

nii kommunaalmaksed kui ka mistahes korrashoiuga seotud kulud. Kui X kui perekonna ainus

ülalpidaja neid makseid ei tee, siis lõppeb neil õigus elukohta kasutada. See tähendaks, et X ja

tema pereliikmed jääksid ilma kohast, mida on juba mõnda aega saanud enda koduks kutsuda.

2,5-aastase ja 3-kuuse lapsega enda kodust ilma jääda ning kiirkorras uus elukoht otsida oleks

katastroof. Vähemoluline pole ka see, et kui vastutusotsus jääb kehtima, siis uue elukoha

üürimisega lisanduvad kindlasti uued kulud, mis vähendavad X maksevõimelisust oluliselt.

1.6. Taotlusele on lisatud üksnes mõned näited igakuistest kohustustest. Juhul kui kohus leiab,

et HKMS § 252 lg 1 kohaselt on põhjendatud nõuda Xlt (täiendavate) tõendite esitamist, on ta

vajadusel valmis seda tegema. Samas on ilmselt eluliselt usutav, et 4-liikmelise perekonna, 2

koera ja 1 kassi ülalpidamine nõuab mingis ulatuses tavapäraste igakuiste kulutuste tegemist

(elukoht, transport, toit, tervis, sidevahendid, hügieen jmt).

1.7. Eelnevast tulenevalt on X hinnangul selge, et kui vastutusotsuse täitmist ei peatata, on

sellel tema ja tema perekonna jaoks kahjulikud tagajärjed, mis on pöördumatud või ei ole

hiljem heastatavad.

1.8. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus kaaluma ka avalikku huvi. Kohtupraktikas

on selgitatud, et maksude laekumine on iseenesest oluline avalik huvi. Samas ei kaalu selline

huvi enamasti üles taotleja esialgse õiguskaitse vajadust olukorras, kus maksu määramise

haldusakti täitmise peatamise korral ei jääks maksusumma üldse laekumata, vaid lükkuks

üksnes edasi. Füüsilise isiku puhul, kellelt maksuvõla sissenõudmine on võimalik peamiselt

tema saadava töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvelt, tuleb üldjuhul eeldada, et

esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi. Ei ole

mõistlikku alust arvata, et pärast vastutusotsuse üle toimuva kohtumenetluse lõppemist

puuduks isikul tänasega võrreldav sissetulek ning maksusumma jääks seetõttu riigile täielikult

laekumata. Sellises olukorras ei saa põhjendatuks pidada isiku elustandardi olulist

halvendamist juba enne maksusumma sissenõudmise aluseks oleva haldusakti üle toimuva

vaidluse (sh vaidemenetlusele võimalikult järgneva kohtumenetluse) lõppemist.

1.9. Viimasena peab kohus arvestama kaebuse perspektiivi. X on seisukohal, et vaiet ega

võimalikku esitatavat kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. X on oma vaiet

põhjendanud ning nende põhjenduste õigsust tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab vaid

kaebuse ilmne perspektiivitus. Käesoleval juhul X vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust

ilmselgelt perspektiivituks lugeda ei saa.

2(5)

3-24-3414

2. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 23.12.2024 kohtunõudele, teavitas MTA 27.12.2024

kohut, et maksuhaldur tegi 19.12.2024 vaideotsuse. Vastustaja esitas ka seisukoha esialgse

õiguskaitse taotluse kohta ning palus selle rahuldamata jätta:

2.1. MTA leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Avalik

huvi maksulaekumiste tagamiseks kaalub üles taotleja huvi esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

2.2. HKMS § 250 lg 2 kohaselt lasub tõendamiskoormus esialgse õiguskaitse menetluses

kaebajal. Kaebaja peab ära põhistama, et esialgse õiguskaitse andmine on konkreetsel juhul

üleüldse võimalik (HKMS § 249 lg 1), ja juhul kui see on, et esialgset õiguskaitset peaks

konkreetselt juhul kõiki asjaolusid arvestades võimaldama.

2.3. X toob välja, et tema peres kasvab kaks alaealist last. Seega ei kuulu tema pangakonto

tulenevalt MKS § 131 lg-st 3 maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel avatud kontol olev ettevõtlustulu

maksu katteks broneeritud summa ning ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja

tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Taotlejal on õigus konto arestimisest sõltumata

igakuiselt eelnimetatud summasid käsutada. Taotleja ei ole avaldanud, millised on tema

täpsed kulud ja tulud ega tõestanud vajadust suurema summa järele kui seadusandja MKS §

131 lg-s 3 on ette näinud.

2.4. Taotleja on seotud kuue äriühinguga ja ühe mittetulundusühinguga. 2024. a on talle

tehtud väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist (novembris summas 3837,80 eurot) ja NO-

PROB PROPERTY OÜ-st (viimati augustis summas 648,34 eurot), kus ta on juhatuse liige.

Taotlejale kuulub kolme omanikuga ühisomandis kinnisasi nr 15161850 (maatulundusmaa

100%, Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Kooli).

2.5. Juhul, kui kohus leiab, et esialgset õiguskaitset tuleks kohaldada, siis käesolevas

olukorras kaalub MTA hinnangul avalik huvi maksulaekumiste tagamiseks üles taotleja huvi

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Seda põhjusel, et taotleja on vastutusotsuse kohaselt

rikkunud tahtlikult tasumiskohustust. Olukorras, kus isik tegutses teadlikult ja

eesmärgipäraselt äriühingu maksukohustuse täitmise vältimise nimel, on põhjust eeldada, et

soovimatus maksukohustusi täita säilib ka edaspidi.

2.6. MTA hinnangul puudub kaebusel ka märkimisväärne eduperspektiiv. Vastutusotsus on

läbinud vaidemenetluse ja vaide lahendaja on kontrollinud vastutusotsuse tegemise eelduste

täidetust. Vastustaja palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. MTA

selgitab, et Xl on võimalik taotleda maksuvõla ajatamist, et tasuda maksusumma ositi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus võib taotleja põhjendatud taotluse alusel teha määruse tema õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). HKMS § 249 lg-te 2 ja 4 kohaselt võib esialgse

õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 4 ja 251 lg

1 punkti 1 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatava haldusakti

täitmise kuni vastutusotsuse peale halduskohutule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle

tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni selles asjas

tehtava kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Käesoleval juhul on MTA 19.12.2024

vaideotsusega jätnud X vaide rahuldamata. Kaebust X kohtuinfosüsteemi kohaselt esitanud ei

ole, kuid käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole vastutusotsuse osas kaebuse esitamise

tähtaeg veel möödunud (HKMS § 47 lg 2). Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

3(5)

3-24-3414

4. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine

aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või

vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks

võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb

eelkõige juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks taotlejal ka soodsa otsuse korral

vaide või kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Samuti juhul, kui sellist

eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks

taotleja jaoks kaasa tuua koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Esialgse õiguskaitse

vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ja faktilist mõju

inimese olukorrale. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi

ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.

5. Leian, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest taotleja ei ole minu

hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhistanud. Taotluses esitatud väited on

sedavõrd üldised ja tõendamata, et kohtul ei ole võimalik olemasoleva teabe pinnalt anda

kaebaja õiguskaitse vajadusele põhjendatud hinnangut.

5.1. Võib küll eeldada, et vastutusotsusega nõutava summa (146 496,43 eurot) korraga

tasumine ei pruugi eraisikul olla lihtsasti ja kiirelt võimalik, kuid samas ei nähtu taotlusest ka

seda, kas taotlejal on takistatud nõutava summa tasumine osaliselt, vältides selliselt otsuse

sundtäitmise korras arvelduskontode võimalikku arestimist. X viitab küll, et tal ei ole raha ega

muud lihtsasti realiseeritavat ja väärtuslikku vara, mille arvelt maksusummat tasuda, kuid ei

ole kohtule nende väidete tõendamiseks esitanud ühtegi dokumenti (nt enda ja enda leibkonna

liikmete arvelduskontode väljavõtted), mis võimaldaks kontrollida kaebaja väiteid tema

varalise seisu kohta. X väidab, et talle ei kuulu kinnisvara, kuid kinnistusraamatu andmetest

nähtuvalt kuulub talle kolme omanikuga ühisomandis kinnisasi nr 15161850 (suurusega 18

796 m2, maatulundusmaa 100%, Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Kooli). Kinnisasjal

kehtivaid hüpoteegikandeid ei ole. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda ka taotleja kindla

eeldusega, et vastutusotsuse sundtäitmisel oleks maksuhalduri esimene samm X

arvelduskonto arestimine ning tal ei oleks pangakontol olevaid rahalisi vahendeid võimalik

kasutada enda ja enda perekonna ülalpidamiseks.

5.2. Taotlusest nähtub, et X leibkonnas on tema abikaasa ja kaks alaealist 2 last ning X viibib

vanemapuhkusel ning tema igakuine sissetulek on vanemahüvitis. Kuivõrd X abikaasa tööl ei

käi, on X taotluse kohaselt perekonna ainus ülalpidaja. Elukoht, kus X perekond elab, ei kuulu

neile. X kohustus on tasuda kõik eluasemega seotud kulud, st nii kommunaalmaksed kui ka

mistahes korrashoiuga seotud kulud. Samas ei ole X ei kohtule esitanud andmeid, mis

võimaldaksid tema ning tema leibkonna varalist seisukorda kontrollida, samuti ei ole kohtule

esitatud andmeid võimalike eluasemekulude kohta.

5.3. MTA on õigesti viidanud, et kuivõrd taotleja peres kasvab kaks alaealist last, ei kuulu

maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse alusel avatud kontol olev ettevõtlustulu maksu katteks broneeritud

summa ning ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava

perekonnaliikme kohta. Xl on seega õigus võimalikust konto arestimisest sõltumata igakuiselt

eelnimetatud summasid käsutada. Taotleja ei ole avaldanud, millised on tema täpsed kulud ja

tulud ega tõestanud vajadust suurema summa järele kui seadusandja MKS § 131 lg-s 3 on ette

näinud. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on X elukohana registreeritud xxxxxxx, mille

omanik kinnistusraamatu andmete kohaselt on X isa, seega ei ole käesoleval ajahetkel põhjust

eeldada, et kaebaja ja tema perekond jääks võimalike arvelduskontode arestimisel koheselt

elukohata. Märgin veelkord, et kaebajal on arvelduskontode arestimist võimalik ära hoida,

4(5)

3-24-3414

esitades maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks, kasutades ajatamisgraafiku

tagamiseks endale või võimalusel ka lähedastele kuuluvat kinnis- või registervara.

5.4. Äriregistri andmetest nähtuvalt on X seotud kuue äriühinguga ja ühe

mittetulundusühinguga. MTA viitab, et 2024. aastal on talle tehtud väljamakseid

Sotsiaalkindlustusametist (novembris summas 3837,80 eurot) ja NO-PROB PROPERTY OÜ-

st (viimati augustis summas 648,34 eurot), kus kaebaja on juhatuse liige. Ka need andmed

viitavad, et taotleja majanduslik olukord ei pruugi olla sedavõrd kehv, et tal ei ole võimalik

asuda nõutavat maksusummat kasvõi ositi tasuma. X ei ole esitanud andmeid temale

kuuluvate äriühingute majandusliku seisu kohta.

6. Eeltoodust tulenevalt leian, et käesoleval juhul ei ole X taotluses esitanud andmeid, millest

nähtuks tema vältimatu esialgse õiguskaitse vajadus ja sellest tulenevalt ei ole võimalik ka

asuda seisukohale, et X esialgse õiguskaitse vajadus kaalub üles avaliku huvi maksude

tasumiseks. Taotluses viidatakse küll kohtupraktikale, kus on asutud seisukohale, et avalik

huvi on tagatud seeläbi, et esialgse õiguskaitse rakendamine lükkaks maksuvõla tasumist vaid

edasi, kuid käesoleval juhul ei ole teki esitatud andmetest ja vastutusotsuses viidatud

asjaoludest nähtuvalt siiski kindlust, et X ei asu vastutusotsusega nõutava maksuvõla

tasumisest kõrvale hoidma ja kohustust vältima.

7. Viimaks märgin, et kuivõrd kohtule ei ole veel vastutusotsusele kaebust esitatud ning kohus

ei ole tutvunud vastutusmenetluse materjalidega, ei ole kohtul andmeid, et kaebuse

perspektiive põhjalikumalt hinnata. Samas ei saa vastutusotsuse ja vaideotsuse esmase

analüüsi pinnalt pidada kaebuse eduväljavaateid ka ülemäära suureks. Siiski ei ole kaebuse

ilmne perspektiivitus käesoleval juhul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise

aluseks. Kaebuses on Xl võimalik vaidemenetluses esitatud argumente täiendada ning teataval

määral esitada ka tõendeid, mida eelnevas vaide- ja maksumenetluses ei esitatud, kui nende

esitamata jätmine ei olnud objektiivsetel põhjustel eelnevalt võimalik. Samuti on kaebuse

esitamisel võimalik esialgse õiguskaitse vajadust täiendavalt põhistada ja esitada tõendeid,

mis võimaldaks kohtul esialgse õiguskaitse vajadust täpsemalt hinnata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)