4-11-2894/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2894

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2894 (2376,11,003516) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

I.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

28.06.2011 otsusele nr 2376,11,003516 I.N-i

karistamises LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: I.N, XXX, elukoht: xxx maakond. RESOLUTSIOON

1. Jätta I.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.06.2011 otsusele nr 2376,11,003516 I.N-i karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 28.06.2011 otsus nr 2376,11,003516 I.N-i karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb otsuse jõustumise päevast alates viie tööpäeva

2 jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 28.09.2011. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist ettenähtud tähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 28.10.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 28.06.2011 otsusega nr 2376,11,003516 karistati I.N-i LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4

kuuks selles, et menetlusalune isik 04.06.2011 kell 23.10 -Aruküla-Peningi tee 1,9

kilomeetril Rae vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit MB 300D registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tarvitas koos sõbrannadega

lahjat alkoholi kella 16.00st kuni 18.00ni. Kella 21.00 ajal pöördus tema poole abipalvega naaber ja palus sõita Kehrasse tema sõbrannale järele. Tagasi tulle peeti kinni. Tundis ennast hästi. Määratud rahatrahv 800 eurot on tema jaoks liiga suur, sest saab ainult lapsetoetust, mis

on lapsele ja trahvi tasumine jääb tema karistuseks, mitte pere karistuseks. Karistuse eesmärgiks on karistada süüdlast, mitte pereliikmeid. 11.07.2011 asus tööle AS TLvabrikusse

ja parimal juhul järgneb töö katseajaga. Väiksema trahvi puhul saab trahvi tasumisega

hakkama. Trahv on esmase rikkumise kohta liiga suur, teda ei ole varem liiklusalaste

rikkumiste eest karistatud. Tema jaoks oli ootamatu, et indikaatorvahend näitas alkoholi

sisaldust, on arvamusel, et on kerge joobe omapära ohvriks. Puudus tahtlus rikkuda kehtestatud korda, ei tajunud, et on joobes, seega ei olnud tegemist tahtliku teoga. Elukoht

asub XXX alevikus ja laps käib lasteaias XXX alevikus. Abikaasa töötab ASs RS ja töö algab kell 06.00. Asus ise tööle Loo alevikus, seega on autota pereasjade ajamine võimatu. Väidab, et ei olnud ohtlik liikleja, kuivõrd tema ja reisijad olid turvavööga kinnitatud, liiklus oli rahulik, kellaaja tõttu oli oht kaasliiklejatele minimaalne. Seetõttu taotletakse rahatrahvi määra vähendamist ja otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et kuna sai augustis töökoha, siis hakkas määratud trahvi tasuma ning põhimõtteliselt loobub rahatrahvi määra vaidlustamisest

ning saab kaheksa kuu jooksul trahvi tasutud. Küll jääb kaebuse juurde lisakaristuse tühistamise osas. 04.06.2011 tulid õhtul külla tuttavad, tarvitati natuke alkoholi. Kella 21 ajal tuli peretuttav ja palus sõidutada Kehrasse naistuttavale järele. Oli kindel, et oli normaalses

seisundis ja tuli palvele vastu. Sõitsid Kehrasse ja tagasiteel lähedal peeti kinni. Puhul

indikaatorvahendisse ja tulemus oli üllatav. Sõitis korralikult 30 kilomeetrit ja sama palju tagasi. Ei ole kunagi rikkunud liikluseeskirja, mida tõendab ka karistusregistri väljavõte, et ta ei ole karistusregistrisse kantud. Elab alevikus ja seal on probleemid ühistranspordiga, autota ei saa seal elada. Lasteaia kohta otsis 3 aastat ning kui laps kuu aega lasteaias ei käi, siis jääb kohast ilma, sellest tulenevalt aga jääb ilma töökohast, mille sai sellel aastal. Määratud trahv on juba piisavaks õppetunniks. Ei tarvitanud alkoholi nii palju, see ei olnud ka kange alkohol. Ei kavatsenud ka sõita kuhugi kuni tuli peretuttav, kellele ütles, et on tarvitanud alkoholi, kuid

sellest on palju aega möödas. Tundis ennast normaalselt ja puudus ka võimalus ennast

3 kontrollida. Ei olnud enamohtlik liikleja, sest turvavööd olid peal, kiirust ei ületanud ja liiklus oli hõre, vastu tuli ainult üks auto.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuse esitajat on karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Lisakaristus on kohaldatud 4 kuuks, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kaebuse esitaja oli tarvitanud alkoholi ja selle teadmisega asus sõidukit juhtima, hinnates oma enesetunde heaks.

Isik võtab teadlikult riski ja igapäevaelus tegutseb inimene pideval ohufoonil. Oma käitumisega pani kaebuse esitaja ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ning vara.

Kohtuväline menetleja on kahetsust juba arvestanud. Vaidlustatud otsus on õige, määratud

karistus õiglane ja proportsionaalne. Kaebuse esitaja on pikemat aega kasutanud sõidukit,

mistõttu on teadlik ka liiklusseaduse nõuetest ja sanktsioonidest. Seetõttu tuleks otsus jätta muutmata, kohaldatud lisakaristus vastab toimepandud teole ja selle ohtlikkusele, kaebus tuleks jätta rahuldamata. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et ta ei olnud ohtlik liikleja, kuivõrd ta oli turvavööga kinnitatud, et oli hiline kellaaeg, hõre liiklus, siis isikute turvalisuse peab tagama sõiduki juht ja tema seisund.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati

menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,42 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra.

Esitatud kaebuses on taotletud põhikaristuse vähendamist ja lisakaristuse osas otsuse

tühistamist ja asutud seisukohale, et põhikaristuse määr on kaebuse esitanud isikule liialt

koormav ning lisakaristuse kohaldamine põhjendamatu, kuivõrd lisakaristuse kohaldamine

võtab kaebuse esitanud isikult pereasjade ajamise võimaluse. Kaebuse esitaja on ennast hinnanud ka kui kohuseja vastutustundlikuna ning seaduskuuleka autojuhina.

Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,42 mg/l,

seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419

lg 2 sätestatud määra keskmise määra

lähedasena. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus

leiab, et rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü

suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest

tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka

4

teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Kuigi kaebuse esitaja leidis, et ta ei olnud ohtlik liikluses, sest väärteo toimepanemise kellaaeg oli hiline ja liiklus hõre ning reisijad oli turvavööga kinnitatud, leiab kohus, et kaebuse esitanud

isik ei ole senini aru saanud oma süü suurusest. Kohus nõustub kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja repliigiga selles osas, et isikute turvalisust ei taga sõidukis mitte turvavöö, hiline kellaaeg ja hõre liiklus, vaid sõiduki juht ja tema seisund. Kohtu arvates ei hoia sõidukit teel ega peata sõidukit ootamatu ohu tekkimise korral turvavöö või liiklustihedus ja hiline aeg,

vaid juht, kes peab oma terviseseisundist tulenevalt olema võimeline sõiduki liikumist suunama ja mistahes takistuse ilmnemisel sõiduki peatama. Vastavalt liiklusseadusele on iga liikleja kohustatud olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekkimist ning sõiduki juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab

sõidukit juhtida. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt ta selles ei veendunud, vaid lähtus oma

heast enesetundest. Kohus peab süü suuruse juures eriti oluliseks seda, et kaebuse esitaja

juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis ja võttis peale ka kaasreisija, sõitis teise asustatud

punkti ja võttis sealt peale veel ühe kaasreisija, seades ohtu mitte ainult ennast, vaid ka kõrvalised isikud, kellele ta transporditeenust osutama läks ja sisuliselt keda ta teadlikult ohtu

seadma läks. Just taoline vastutustunde puudumine on kohtu arvates oluline asjaolu, mis

õigustab põhikaristuse määramise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Sellele

vastutustunde puudumisele andis ka kohtu arvates kinnitust see, et kaebuse esitaja oli

kohtuistungil endiselt seisukohal, et turvavööde kasutamine ja hõre liiklus tagasid ohutuse ning tema enda seisund oli kõrvalise tähtsusega. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et suure rahatrahviga karistatakse perekonda, ei ole kohtu arvates asjakohane, kuivõrd kaebuse esitaja tegi oma sihikindla süülise käitumisega kõik enesest oleneva, et karistus muutuks vältimatuks, juhtides pikaajaliselt sõidukit juhile keelatud seisundis.

Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu muutub temal pereasjade ajamine võimatuks, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse

taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites

asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale

selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise.

Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti

isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud

otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele

isikule olid elukoha asukoht teada ning kohtuistungil esitatud väidete kohaselt oli kaebuse esitaja olnud lasteaia koha järjekorras kolm aastat. Sellega seonduvalt oli juhtimisõiguse vajalikkus kaebuse esitanud isikule teada ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi mitu tundi enne sõiduki juhtimisele asumist. Seega oli ta teadlik alkoholi tarvitamisest ning

arvestades kaebuse esitanud isiku vanust võib eeldada, et alkoholi mõju organismile ei ole

kaebuse esitanud isikule üllatuslik ja ootamatu. Kaebuse esitaja aga väitis, et tundis ennast hästi. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit normaalseks ja peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks

kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on

juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei

5 osale. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema puhul on tegemist seaduskuuleka autojuhiga ja et

varem ei ole teda liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Karistusregistri

andmetest nähtuvalt on tõepoolest kaebuse esitanud isiku viis karistust liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest kustunud aasta tagasi. Kohus asub seisukohale, et seda on arvestanud ka kohtuväline menetleja otsuse koostamisel, kohaldades lisakaristust ettenähtud

sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus leiab, et arvestades süü suurust, kaebuse esitaja

isikut iseloomustavaid andmeid ja teo toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik