4-11-2839/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2839

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2839 (2376,11,003322) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi G.K kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 21.06.2011 otsusele nr 2376,11,003322

G.K karistamises LS § 74 22

lg 3 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Menetlusalune isik: G.K, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta G.K kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 21.06.2011 otsusele nr 2376,11,003322 G.K

karistamises LS § 74 22

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja

Hannes Küünarpuu 21.06.2011 otsus nr 2376,11,003322 G.K karistamises LS

§ 7422

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.

3. Määratud karistuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb otsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul loovutada

juhiluba Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

2

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu G.K kohtumaja kantseleis G.K 24

tutvumiseks kättesaadav alates 28.09.2011. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise korral on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 28.10.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes

Küünarpuu 21.06.2011 otsusega nr 2376,11,003322 karistati G.K LS § 74 22

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles,

et menetlusalune isik 29.05.2011 kell 16.51 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 18. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 135 +/- 5 km/h, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 60 km/h võrra kui lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 70 km/h, millega rikkus LE § 126 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles leiti, et määratud karistus ei ole

proportsionaalne ja mõistlik väärteo ulatuse ja määratud karistuse vahel. Karistus paneb

kaebuse esitaja ebamõistlikult kauaks raskesse majanduslikku olukorda. Kaebuse esitajal puudub stabiilne töökoht ja sissetulekuks on juhuslikest töödest saadavad tasud. Peamiselt on

kaebuse esitaja senised tööülesanded seotud auto juhtimisega ja kaebuse esitaja on saanud kaebuse esitamise ajaks positiivse vastuse autojuhi kohale kandideerimisel ettevõttes RP OÜ.

Stabiilse töökoha saamiseks ja hoidmiseks on kaebuse esitajale äärmiselt oluline juhtimisõiguse kehtima jäämine, samuti on stabiilse töökoha saamisel võimalik võtta ka laen trahvide tasumiseks. Kaebuse esitaja mõistab oma teo raskust, kahetseb puhtsüdamlikult ning kinnitab, et hoidub edaspidi samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemisest. Kaebuse esitaja

on teadlik, et vastava olukorra on põhjustanud kaebuse esitaja toimepandud liiklusalased

rikkumised ning avaldab siirast kahetsust kõikide rikkumiste toimepanemise eest. Kaebuse

esitaja kinnitab, et ei ole õiguserikkumiste toimepanemise osas ükskõikne, on edaspidi liikluses hoolas ja hoidub nõuete rikkumisest. Õigusrikkumiste toimepanemisega on kaebuse

esitaja põhjustanud oma perele majanduslikult keerulise olukorra ning soovib siiralt asjade

käiku mõjutada paremuse poole. Kogumis on rikkumiste toimepanemine ning nende eest

määratud karistused mõjutanud kaebuse esitajat sedavõrd, et soov hoiduda liiklusnõuete rikkumisest on siiras ja puhtsüdamlik. Liiklusalaste õigusrikkumiste eest eelnevalt määratud rahatrahvid plaanib kaebuse esitaja tasuda käesoleva aasta jooksul. Stabiilse töökoha saamisel on võimalik võtta trahvide tasumiseks krediidiasutusest laen. Kaebuse esitaja hinnangul on antud juhul võimalik põhikaristuse muutmine ning määrata karistuseks rahatrahv või karistuse kergendamine.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et sõitis kodust Tallinna poole. Sõidab seda teed kaudu harva ja seal oli tee remont. Kiiruse piirangut ei märganud, enne seda

oli suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h, tema liikus kiirusega 140 km/h. Lootis kiiremini kohale jõuda, kuid lõpptulemusena kaotas kaks tundi. Juhtimisõigus on alates 16. eluaastast.

Sel momendil spidomeetrit ei jälginud. Käesoleval ajal on saanud tööle kalluri peale. Kui tööle läks, ei olnud otsust kätte saanud. Teadis põhimõtteliselt, milline on tagajärg. Taotleb otsuse tühistamist põhikaristuse liigi osas ja karistusena rahatrahvi määramist.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuse esitaja ei pannud ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka teisi liiklejaid ning võõrast vara. Juhiloa saanud isikuna on kaebuse esitaja teadlik liiklusseaduses ettenähtud sanktsioonidest, teda on korduvalt liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest karistatud. Seega oli teada ka see, et uue väärteo toimepanemisega kaasneb ka uus rahatrahv või pikemaajaline juhtimisõiguse äravõtmine. Käesoleval juhul on karistus määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Enne uude töökohta minemist

teadis, et ei saa seal töötada. Kohtuväline menetleja ei näe põhjust karistuse määra vähendamiseks. Kaebus tuleks jätta rahuldamata ja otsus muutmata ja tühistamata.

3

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani ning sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 3

sätestatud süüteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

ühest kuust kuni kuue kuuni. Kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60

kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni ning sama paragrahvi lõike 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kolmest kuust kuni kuue kuuni. Seega on käesoleval ajal kehtiva Liiklusseaduse kohaselt

lisakaristuse alammäär kõrgem ja sellest tulenevalt süüdlase olukorda raskendav, mistõttu

tuleks karistuse määramisel kohaldada kergemat seadusesesätet, so väärteo toimepanemise

ajal kehtinud Liiklusseaduse sätteid. Samas ei kohaldatud kaebuse esitanud isiku suhtes lisakaristust ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohaldati põhikaristusena.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud alla LS § 7422 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Esitatud kaebuses on taotletud lisakaristuse osas otsuse tühistamist ja põhikaristuse asendamist teiseliigilise põhikaristusega, so rahatrahviga või põhikaristuse vähendamist ning

asutud seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on kaebuse esitanud isiku jaoks liialt koormav, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on vajalik, et saada tööd temale lubatud töökohal ja senini oli see vajalik juhutööde tegemiseks.

Kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukil mõõdeti sõidukiiruseks 135 +/- 5 km/h teelõigul, kus

suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 70 km/h. Seega oli lubatud suurimat sõidukiirust

ületatud 60 km/h, mis on käesoleval ajal kehtiva LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise ülemmääraks, mille eest on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks.

Väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse kohaselt ei olnud aga LS § 7422

lg 3

sätestatud rikkumise ülemmäära kehtestatud, mistõttu oli karistatav sama sätte järgi ka

oluliselt suuremas ulatuses toime pandud rikkumine, mis muudab käesoleval ajal kehtiva

liiklusseaduse redaktsiooni süüdlase jaoks raskemaks seadusesätteks. Samas on

menetlusalune isik juhtinud sõidukit kiirusega, mis peaaegu kaks korda ületas lubatud sõidukiirust ning tegemist ei ole maantee lõiguga, kus on suurem lubatud sõidukiirus, vaid on kehtestatud kiiruse piirang. Teadupärast ei kehtestata kiiruse piirangut põhjuseta, vaid selleks, et tagada kiiruse vähendamisega liiklusohutus. Menetlusaluse isiku poolt kehtestatud piirangu

nii suur ületamine viitab sellele, et menetlusalune isik suhtus liiklusohutusse üleolevalt. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra on süü suurust arvestades põhjendamatult leebe ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel andnud kahetsusele kui karistust kergendavale asjaolule liialt suure osakaalu, jättes kõrvale olulisima karistamise aluse, so süü suuruse. Seetõttu leiab kohus, et karistuse kergendamiseks puudub alus ning vaatamata kahetsuskirjale toimikus ja kaebuses

avaldatud kahetsusele, ei saa otsuse koostaja lõputult kahetsusele tuginedes vähendada määratud karistust.

Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et juhtimisõiguse olemasolu on

kaebuse esitanud isikule vajalik seniste juhutööde tegemisel ja tulevasel töökohal

töötamiseks, siis juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja

pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid

juhutööde iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada ka inkrimineeritud

4

väärteo toimepanemise ajal. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et ta ei olnud tööle

asumise ajaks kohtuvälise menetleja otsust kätte saanud. Ometigi nähtub väärteokaebusele lisatud tööandja kirjast, milline on koostatud 12.06.2011, et kaebuse esitaja asub tööle alates 01.08.2011. Samas nähtub väärteotoimikus olevast vaidlustatud otsusest, et otsuse on kaebuse

esitaja kätte saanud 29.06.2011, so kuu aega varem kui saabus tööle asumise päev. Seega otsuse kättesaamise järgselt oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et ta ei saa otsuse jõustumisel sõiduki juhina töötada. Sellele vaatamata asus ta sõiduki juhina tööle. Kohus leiab ka seda, et menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus ja keda on varem suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest korduvalt nii rahatrahvide kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega

karistatud, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et

tema olukord ei halveneks. Kaebuse esitanud isiku selgitustest nähtuvalt oli liiklusnõuete

rikkumise põhjuseks asjaolu, et ta kiirustas. Seega lähtub kaebuse esitanud isik oma

vajadustest ega pea kehtestatud kiiruse piiranguid oluliseks. Seejuures nähtub kaebuse esitanud isiku karistusandmetest, et taoline suhtumine on tema jaoks liikluses muutunud regulaarseks. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ning võõrale varale, sh sõiduki omaniku varale äärmiselt ohtlik. Kuivõrd

kaebuse esitanud isik jätkuvalt ise ei ole suutnud temast tulenevat ohtu tajuda siis kohtu

arvates tuleb selline isik liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse

vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja

menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitaja on

alternatiivina taotlenud ka temale määratud põhikaristuse liigi muutmist, et teda karistataks

rahatrahviga. Kohus lähtub selle taotluse lahendamisel kaebuse esitanud isiku

karistusandmetest, millistest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut ainuüksi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud viimase kuue aasta jooksul 14 korda rahatrahvidega

ja kahel korral on tema suhtes kohaldatud ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist. Vaatamata sellele, et osa trahvidest on olnud tasutud, siis on osa trahvidest asendatud trahvide tasumata jätmise tõttu arestidega. Seega ei ole rahatrahv kui karistusliik

saavutanud oodatud eesmärki, so sundinud isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest

ning kaebuse esitanud isik on järjekindlalt jätkanud ohtlike liiklusalaste väärtegude

toimepanemist. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et kohtuväline menetleja on

põhikaristuse liigi valikul teinud õigesti järelduse, et rahatrahv kui karistusliik on end

ammendanud ja kohaldada tuleb teisi seaduses ette nähtud karistusliike, millega saaks

kaebuse esitanud isikut sundida loobuma uutest liiklusalastest süütegudest ja tagada

liiklusohutus, kõrvaldades kaebuse esitanud isiku kui ohuallika liiklusest. Seetõttu leiab

kohus, et puudub alus kohaldada kaebuse esitanud isiku suhtes karistusliigina rahatrahvi.

Kohus asub seisukohale, et arvestades kaebuse esitanud isiku süü suurust ja teo

toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud põhikaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest karistusliigi osas.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik