1-08-10659/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-10659

MÄÄRUS

27.septembril 2011.a Tartu kohtumajas,

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse erakorralise ettekande Z.U suhtes,

l e i d i s:

Tartu Maakohtu 02.detsembri 2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10659 tunnistati Z.U käskmenetluses süüdi KarS § 215 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline

karistus 165 päevamäära, s.o 8250 krooni. KarS § 68 alusel loeti Z.U

eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.septembril 2007.a, s.o 2 päeva, mis vastab rahalisele

karistusele 6 päevamäära, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 159 päevamäära, s.o 7950 krooni. KrMS § 202 lg 6 alusel arvati

mõistetud karistusest maha Z.U poolt eelnevalt äratasutud 250 krooni ning

lõplikuks rahaliseks karistuseks mõisteti 7700 krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati, et Z.U on õigus tasuda rahaline karistus ositi, tasudes 04.jaanuariks 2009.a 1925

krooni, 04.aprilliks 2009.a 1925 krooni, 04.juuliks 2009.a 1925 krooni ja 04.septembriks 2009.a 1925 krooni, kuna temale mõistetud karistuse täieliku tasumiseni.

Z.U sai kohtuotsuse kätte 05.detsembril 2008.a ning kohtuotsus jõustus 16.detsembril 2008.a.

13.mail 2011.a esitas Kohtute Raamatupidamiskeskus kohtule taotluse Z.U-le

Tartu Maakohtu 02.detsembri 2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10659 mõistetud rahalise karistuse asendamiseks, kuna rahaline karistus on täielikult tasumata ja isiku suhtes ei ole võimalik teostada ka sundtäitmist.

Tartu Maakohtu 22.juuni 2011.a määrusega rahuldas kohus Kohtute Raamatupidamiskeskuse taotluse ning asendas Z.U-le kriminaalasjas nr 1-08-10659 mõistetud ja tasumata

154 päevamäära suuruse rahalise karistuse 51 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 25 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2

kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määras kohus Z.U Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Z.U sai kohtumääruse isikulikult kätte määruse kuulutamisel 22.juunil 2011.a ning kohtumäärus jõustus 04.juulil 2011.a. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda edastati kohtumäärus täitmiseks 03.augustil 2011.a.

Tartu Maakohtu 30.juuni 2011.a määrusega parandas kohus Tartu Maakohtu 22.juuni 2011.a määrust kriminaalasjas nr 1-08-10659, kuna ekslikult oli eelnimetatud määruse resolutiivossa

märgitud, et rahalise karistuse asendamisel Z.U-le mõistetud 51-päevane

vangistus tuleb asendada 25 tunni üldkasuliku tööga, kuigi tegelikult tulnuks 51-päevane

vangistus asendada 102 tunni üldkasuliku tööga. Seega määras kohus, et Tartu Maakohtu

22.juuni 2011.a määruses tuleb õigeks lugeda, et Z.U-le rahalise karistuse asendamisel mõistetud vangistus tuleb asendada 102 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 kuu jooksul.

Z.U-le saadeti Tartu Maakohtu 30.juuni 2011.a parandusmäärus tähitud kirjaga

aadressile XXX 04.juulil 2011.a, kuid kiri tagastati kohtumajale 15 päeva möödudes põhjendusega, et isik ei ela antud aadressil. Z.U poolt 22.juunil 2011.a toimunud kohtuistungil avaldatud aadressile XXX kohtumäärust kohtu kantselei poolt edastatud ei ole.

06.septembril 2011.a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

Tartu maakonna talituse erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik palub Z.U-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamist ja uue tähtaja määramist 03.oktoobriks 2011.a. Ettekande kohaselt pöördus Z.U 27.juunil 2011.a kriminaalhooldusosakonda ja avaldas soovi temale määratud 25 tundi üldkasulikku tööd võimalikult kiiresti ära teha. Nimetatud üldkasuliku töö tunnid tegi Z.U ära 01.-

15.juulini 2011.a Eesti Rahva Muuseumi Raadi territooriumil ning tööandja kiitis tema

korrektset ajakavast kinnipidamist ja tööoskusi. Alles pärast korraliselt puhkuselt naasmist

01.septembril 2011.a märkas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtu 30.juuni 2011.a

parandusmäärust, millega määrati, et Z.U on kohustatud tegema 102 tundi üldkasulikku tööd. Kuna Z.U on käesolevaks ajaks määratud 102 üldkasuliku töö tunnist 77 tundi tegemata, siis palubki kriminaalhooldusametnik Z.U-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamist.

Kohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek Z.U-le määratud

üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata ja Z.U käesolevaks ajaks tegemata jäänud üldkasuliku töö tegemisest vabastada.

KarS § 69 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Z.U puhul esineks mõni KarS § 69 lg 3

tulenev asjaolu, mis oleks aluseks üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks.

Z.U on nõuetekohaselt ära teinud 25 üldkasuliku töö tundi, mis on talle Tartu

Maakohtu 22.juuni 2011.a määrusega määratud. Kohus on 30.juunil 2011.a eelnimetatud määrust parandanud ning määranud, et Z.U tuleb teha 102 üldkasuliku töö tundi. Toimiku materjalidest nähtub, et Z.U ei ole Tartu Maakohtu määrust kätte saanud

ja seega ei olnud teadlik tegelike täitmisele kuuluvate üldkasuliku töö tundide arvust. Tartu

Maakohtu 22.juuni 2011.a määruses vangistuse üldkasuliku tööga ümberarvestamisel on

viidatud KarS § 69 lg 1, kuid on ilmne, et kohus on vangistuse üldkasulikuks tööks

ümberarvestamisel teinud arvutusvea. Süüdimõistetul ei lasu kohustust kontrollida kohtu

arvutuskäike üle ja seega veenduks nende õigsuses. Samuti ei saanud süüdimõistetu kohtu eksimusest teadlikuks üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja vahendusel. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et süüdimõistetu ei olnud teadlik sellest, et tegelikult tulnuks tal teha rohkem üldkasuliku töö tunde ning nende tegemata jätmine ei saa tuua süüdimõistetule kaasa temale ebasoodsaid õiguslikke tagajärgi, milleks oleks üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamine ja

täiendava tähtaja andmine, mille jooksul peab süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutatuna tegema ära ka ülejäänud üldkasuliku töö tunnid. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on temale määratud 25 tundi üldkasulikku tööd nõuetekohaselt ja aegsasti ära

teinud, leiab kohus, et kantud karistus on süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täitnud ning ta tuleb ülejäänud üldkasuliku töö tegemise kohustusest vabastada.

Juhindudes KrMS § 431, § 432 lg 1, kohtunik

m ä ä r a s:

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne (IK: Z.U-le

XXX) kriminaalasjas nr 1-08-10659 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks.

Vabastada temale määratud ja käesolevaks ajaks tegemata jäänud Z.U üldkasuliku töö tegemise kohustusest.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik