3-24-3509/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31.12.2024, Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3509

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Alice Kliemesch ja Rika Laaarits

Puudutatud isik – X (Moldova Vabariigi kodanik;

sündinud xx xx xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 31.12.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pidada X kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga

mitte kauemaks kui kaheks kuuks (28.02.2024 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu

põhjendused vene keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust

viivitamatult Xle tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast

selle valmimist.

3. Määruse avaldamisel asendada X nimi, tema endine perekonnanimi ja sünniaeg

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Moldova Vabariigi kodanik X (sünd. xx xx xxxx) saabus Schengeni alale 11.12.2024,

kasutades selleks Moldova rahvuspassi kehtivusega 09.12.2024–09.12.2034.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) politseipatrull sai 29.12.2024 väljakutse Tallinnas,

Pallasti 41 juurde, kus alkoholijoobes isik lamab ja ei ole võimeline ise lahkuma. Isikul

dokumendid puudusid, isik toimetati kainestusmajja. Kainestusmajas isikuandmete

kontrollimisel selgus, et tegemist on X nimelise isikuga, kellel on Eesti Vabariigi poolt

kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks perioodiga 10.10.2024–20.09.2027.

Isik ise nimetas ennast Xks.

Asjaolude kontrollimise käigus selgus, et isikule tehti 08.03.2023 ettekirjutus Eestist

lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 10 päeva ning isikule kohaldati Schengeni

sissesõidukeeld kolmeks aastaks, kuna isik saabudes 03.06.2019 Schengeni alale, viibis

ajavahemikul 01.09.2019–08.03.2023 ebaseaduslikult Schengeni alal, sh Eestis, kokku 1285

päeva. Isik oleks pidanud lahkuma hiljemalt 31.08.2019, kuid isik lahkumisettekirjutust ei

täitnud ning asus end politsei eest varjama. Isik deporteeriti Eestist Moldovasse 20.09.2024. X

on peale Eestist ja Schengenist väljasaatmist 20.09.2024 vahetanud nime ja taotlenud endale

uue Moldova passi, millega sisenes uuesti Schengeni alale. Isik peeti 29.12.2024 kinni ja

toimetati kinnipidamiskeskusesse.

3. PPA esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X

kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks.

Taotluses on tuginetud kokkuvõtvalt järgnevale.

3.1. Isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal tema suhtes kehtiva sissesõidukeelu

ajal viibimiseks. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet kogumis ning koostas isikule

30.12.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052285033 koos sissesõidukeeluga

Schengeni alale viieks aastaks.

3.2. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik

sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest

kõrvale hoidma. Põgenemisoht on põhjendatud VSS § 68 p-dega 6 ja 7. Isik on oma hoiakute

ja käitumisega korduvalt näidanud, et ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta on sisenenud Eestisse

ja keeldunud Schengeni alalt lahkumast, kui tema seadusliku viibimise aeg sai otsa, ning kui tema

suhtes oli juba kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale. Ta on politseinikele kontrolli käigus

esitanud valeandmeid, püüdes varjata oma tegelikku isikut, et politsei ei saaks teadlikuks tema

ebaseaduslikust viibimisest Schengeni territooriumil, võimaldades oma teoga jääda märkamatuks

seaduse rikkumise ees ning lootes omada vääralt seaduslikku alust Eestis viibimiseks. PPA on

arvamusel, et isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt ning soovib jätkata viibimist ja töötamist

ebaseaduslikult Schengeni alal. PPA-l pole täit kindlust välismaalase soovis pöörduda

vabatahtlikult tagasi Moldovasse.

3.3. PPA koostas isikule 08.03.2023 Eesti Vabariigist lahkumisettekirjutuse koos Schengeni

sissesõidukeeluga, mida ta vabatahtlikult ei täitnud, isik deporteeriti 20.09.2024, kuid hoolimata

sellest ning kehtivast sissesõidukeelust, sisenes ta teadlikult sissesõidukeelu ajal Eestisse ning

asus siin ebaseaduslikult tööd otsima. Isikuga 30.12.2024 läbi viidud küsitlusel teatas ta, et ei

olnud teadlik talle määratud sissesõidukeelu kehtivusest ja otsustas tulla Eestisse selleks, et teha

siin ebaseaduslikult tööd. Samas enne Eestisse saabumist vahetas isik oma perekonnanime, taotles

endale uue Moldova passi ja vahetult peale passi kättesaamist lahkus koduriigist ning suundus

Eestisse. Sellest PPA järeldab, et isik on teadlikult ära kasutanud Schengeni viisavabaduse

süsteemi, kasutades erinevaid passe ning oma sellise käitumisega on ta kuritarvitanud Schengenis

viibimise nõudeid.

3.4. Leebemad järelevalvemeetmed ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole tekitanud. Isik on

kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul

selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (Eestisse saabumine kehtiva sissesõidukeelu

ajal). Eluliselt on usutav, et isik võib enda väljasaatmist Moldovasse hakata takistama ega tee

PPA-ga koostööd ning asub end varjama. Isikut ei ole varasemalt takistanud kehtiva seadusliku

aluse puudumine ning on teadlikult töötanud ebaseaduslikult Eestis. PPA hinnangul esineb isiku

puhul põgenemise oht, kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda endale meelepärasesse riiki.

Schengeni alal ei ole liikmesriikide vahel piiripunkte ning Schengenisisene liikumine on vaba.

3.5. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikule vajadusel tagatud toitlustus ja

arstiabi ning võimalus liikuda värskes õhus.

4. Puudutatud isik ei soovinud istungil midagi lisada ega selgitada.

5. PPA selgitas kohtuinstungil, et eeldatavasti õnnestub isik välja saata kahe nädala jooksul,

kuid võib ette tulla ootamatuid olukordi seoses transiidiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)§ 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus

Eestist lahkumiseks. Vastavalt VSS § 72 lg 2 p-le 1 võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita

juhul, kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA koostas 30.12.2024 puudutatud

isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052285033 Eestist lahkumiseks ja koos sellega

sissesõidukeelu Schengeni alale viieks aastaks.

8. VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada

kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke

aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel.

VSS § 15 lg 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi

asjaolusid.

9. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Isiku paigutamine

kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv

välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

10. Kohus nõustub PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, lähtudes

VSS § 68 p-st 6 ja 7. Nimetatud sätete kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita

(VSS § 68 p 6) ning kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud

sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7).

11. PPA selgitas taotluses, et isiku kontrollimisel ilmnes asjaolu, et isik saabus varem

Schengeni alale 03.06.2019 ning isik viibis ajavahemikul 01.09.2019–08.03.2023

ebaseaduslikult Schengeni alal, sh Eestis, kokku 1285 päeva. Isikule koostati 08.03.2023

ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 10 päeva ning isikule

kohaldati Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks. Isik oleks pidanud lahkuma hiljemalt

31.08.2019, kuid isik lahkumisettekirjutust ei täitnud ning asus end politsei eest varjama.

Kohtule nähtuvalt on isikut varasemalt Tallinna Halduskohtu 16.09.2024 määrusega kinni

peetud ja paigutatud kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 16.10.2024 (haldusasi nr 3-24-2596). Kohtule esitatud asjaolude kohaselt

puudutatud isik deporteeriti Eestist Moldovasse 20.09.2024. Isik on pärast Eestist ja

Schengenist väljasaatmist 20.09.2024 vahetanud nime ja taotlenud endale uue Moldova passi,

millega sisenes uuesti Schengeni alale.

12. Kohus märgib, et põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb kõikidel

isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis, hõlmates endas ka võimalust siseriiklikult

menetlusest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et PPA kahtlus, et vabaduses viibides ei hakkaks

isik suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd väljasaatmise võimaldamiseks ning võib

asuda ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil, on põhjendatud.

Kohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku varasem käitumine annab alust

järeldada, et puudutatud isik on teadlikult tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja

jooksul ära kasutanud Schengeni viisavabaduse süsteemi, kasutades erinevaid passe ning seeläbi

on ta kuritarvitanud Schengenis viibimise nõudeid.

13. PPA on kohtu hinnangul põhjendatult arvamusel, et isikul puudub motivatsioon lahkuda

vabatahtlikult Schengeni alalt ning et isik soovib jätkata viibimist Schengeni alal töötamise

eesmärgil. Vabaduses viibides võib isik jätkata oma ebaseadusliku viibimist talle sobivas

Schengeni liikmesriigis. Seda kinnitab asjaolu, et isik on varasemalt jätnud

lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata; ta on varem püüdnud oma isikut PPA eest varjata,

esitledes end valenimega; isik saabus teadlikult sissesõidukeelu ajal Eestisse selleks, et teha

siin ebaseaduslikult tööd; vahetult enne Eestisse saabumist vahetas isik oma perekonnanime ja

taotles endale uue Moldova passi. Samuti ei ole isik astunud samme oma Eestis viibimise

seadustamiseks. Isiku varasemat käitumist ja avaldatut arvestades on kohus sarnaselt PPA-ga

veendunud, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks isikul motivatsiooni Eestist lahkuda,

vaid ta asuks end PPA eest varjama, et väljasaatmist vältida.

14. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib

end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi

lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Ka mitme meetme samaaegne

kohaldamine (nt dokumentide hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse registreerimise

kohustuse panemine jms) ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad välismaalase suhtes

teatavat usaldust. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes

põhjendatult ei ole. Isik ei ole varasemalt lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitnud, ta on

vahetanud enda perekonnanime vahetult enne Eestisse jõudmist, kuritarvitades seeläbi

Schengeni alal viibimise nõudeid ning ilmestades isiku suhtumist õiguskorda. Asja

materjalidest nähtub ka, et isik kuritarvitab alkoholi, mis võib aga seada ohtu väljasaatmise

tulemuslikkuse. Need asjaolud kogumis ei tekita usaldust isiku vastu, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamisel oleks tagatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seetõttu

eelpool kirjeldatud isiku käitumist arvestades saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik

võib hakata enda väljasaatmist Moldovasse takistama ega tee PPA-ga koostööd ning asub

väljasaatmise tõkestamiseks end varjama.

15. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja

proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada

informatsiooni ka käesoleva määruse ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta.

16. Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1¹). Puudutatud isiku

välja saatmine Moldovasse on PPA esindaja 30.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt

võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad rohkem aega kui 48 tundi.

Väljasaatmise asjaajamine võtab üldjuhul umbes kaks kuni kolm nädalat, rahvusvahelises

asjaajamises tuleb arvestada pühadeperioodiga. PPA selgitas, et isiku välja saatmine eeldab

transiitriikide läbimist. Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks, kuna PPA-ga

koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks, ning

puudutatud isikul on kehtiv pass.

17. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (28.02.2025).

18. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh

juhul, kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

19. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb

toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste

tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.

20. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime, tema endise perekonnanime

ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik