3-22-2097/40 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2097

Otsuse kuupäev

31.12.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebajale eriarstide

määratud ravimi väljastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud, mille kandmisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud,

Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.01.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 29.09.2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille

kohus võttis 26.10.2022. a määrusega menetlusse nõudes kohustada Viru Vanglat väljastama

kaebajale eriarstide määratud ravimit (pregabaliin). Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse

taotlus, mille kohus jättis 26.10.2022. a määrusega rahuldamata.

2. Viru Vangla palus 28.11.2022. a vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.

3-22-2097

3. Tartu Halduskohus otsustas 05.12.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses, andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning

teavitas pooli kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajast.

4. Viru Vangla esitas 13.12.2024 kohtule taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

5. Kaebaja esitas 17.12.2024 enda vastuväited vastustaja seisukohtadele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

6.1. Viru Vanglas ei anta kaebajale alates 23.09.2022 enam eriarstide, neuroloogi ja

psühhiaatri määratud ravimit pregabaliin, ilma milleta ei saa kaebaja magada ja piinleb

tugevate seljavalude tõttu. Tugevate valude tõttu tulevad kaebajal suitsiidimõtted. Kaebaja

kohta 19.09.2022 koostatud raportis märgitu ei vasta tõele ning kaebaja ei ole ravimiga

mingeid manipulatsioone teinud. Arst H. Silvet ja medõde K. Venela osutavad kaebajale

meditsiiniabi, mis ei vasta kaebaja terviseseisundile. Vangla, olles probleemist teadlik, on

tegevusetu ega reageeri kaebaja korduvatele pöördumistele ning kaebajale ei ole õigeaegselt

meditsiiniabi osutatud. Arst H. Silvet ja medõde K. Venela on omavoliliselt ja põhjendamatult

tühistanud neuroloogi ja psühhiaatri määratud ravi ehk lõpetanud psühhiaatri ja neuroloogi

pandud diagnoosile vastavalt määratud ravimite kaebajale andmise. Perearstil ei ole õigust

ainult valvurite oletuste alusel kaebajale ravi osutamisest ära öelda, kuna kaebajale ravimite

väljastamise keeld põhjustab talle piinu unetuse ja tugevate valude näol. Kirjeldatud

toimingutel on süstemaatiline iseloom ja need ohustavad kaebaja tervist pikemas

perspektiivis.

6.2. Kaebaja palub 17.12.2024. a avalduses kohustada Viru Vanglat suunama kaebaja

psühhiaatri juurde, kes tema ravimisega tegeles.

7. Viru Vangla palub jätta kaebuse järgmistel põhjustel rahuldamata või läbi vaatamata.

7.1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige

diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab

tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks

vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks

tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Ravi vastuvõtmine patsiendi poolt on

vabatahtlik (VÕS § 766 lg 3 esimene lause). Ravimite väljastamist ja manustamist vanglas

reguleerivad veel lisaks avalik-õiguslikud normid. Nii näeb justiitsministri 05.09.2011. a

määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus nr 44) § 38 lg 3 ette

vanglateenistuse kohustuse kontrollida ravimi manustamist. Viru Vangla kodukorra p 20.7

näeb ette tervishoiutöötajate teavitamise selleks, et otsustada ravikuuri edasise jätkamise

vajadus juhul, kui kinnipeetav manipuleerib ravimite manustamisel või jätab need võtmata.

Manustamata ravimid, kui need on vanglas kontrollimatult liikvel, ohustavad vangla

julgeolekut, sh isikute tervist ja elu.

7.2. Kaebaja on kahjuks patsient, kes ei ole ravimite manustamise korda järginud, nagu nähtub

ka kohtule esitatud ettekannetest. Kuna kõnesolev ravim toimeainega pregabaliin on eeskätt

valu vaigistava toimega, oli vangla arsti hinnangul võimalik see patsiendi ravimipinalist

eemaldada. Valuravi võimalus jäi alles käsimüügi valuvaigistitega (ibuprofeen,

paratsetamool), mida on kaebajal võimalik küsida vajadusel valvemeeskonnalt. Patsient ei ole

seega jäänud ka abita. Vangla sellises tegevuses ei ole näinud arstiteaduse nõuete rikkumist ka

Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon. Kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid, et

vangla selline otsus oleks tervishoiuteenuse osutamise seisukohalt ilmselgelt ebaõige.

7.3. Kaebus tuleks jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna

kaebuse esitamise järgselt on ravimite ordinatsiooni tervishoiutöötajate poolt muudetud (mh

on kaebajale vahepealsel ajal ka pregabaliini väljastatud) ning muutunud on ka vanglas

3-22-2097

tervishoiuteenuse osutamist reguleerivad seadusesätted. Vangla ei ole enam kinnipeetavatele

tervishoiuteenuse osutajaks, sh puudub vanglal vastav tegevusluba ning vangla ei väljasta

enam tervishoiutöötajate ordineeritud ravimeid (st ei komplekteeri patsientide ravimipinaleid).

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta

rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 2 võib kohus jätta kaebuse

määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on kohtu

kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega. Vangla poolt kohtule 13.12.2024 esitatud teabe

järgi ei ole välistatud, et kaebajale on pregabaliini sisaldav ravim tervishoiutöötajate poolt

praegu siiski ordineeritud või võidakse see kaebajale ordineerida tulevikus. Kui kohus peaks

kaebust põhjendatuks ja vangla vaidlustatud tegevust õigusvastaseks, tuleks kohtul see ning

muud asjassepuutuvad ja muutunud asjaolud välja selgitada. Kaebuse rahuldamist ei muudaks

võimatuks ka asjaolu, et vangla ei väljasta enam kinnipeetavatele ravimeid. Kuna vaidlustatud

on vangla tegevust, ei pea kohus põhjendatuks kaaluda vastustaja asendamise üle ning

kaebuse rahuldamise korral oleks kohtu hinnangul praeguse vaidluse asjaoludel teoreetiliselt

võimalik kohustada kaebaja soovitud tegevuse sooritamiseks ka vanglat, kel tuleks enda

kohustuse täitmiseks anda vastavad juhised edasi kaebajale tervishoiuteenuse osutajale. Muu

hulgas on vanglal võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajal suunata kaebaja vastava eriarsti

vastuvõtule, kes saab kaebajale vaidlusaluseid ravimeid välja kirjutada.

Kuna vanglal oleks algselt esitatud kohustamiskaebuse rahuldamise korral olemas võimalused

kohtuotsuse täitmiseks, sh võimalus korraldada kaebajale eriarsti vastuvõtt, ei käsita kohus

täiendava nõudena kaebaja 17.12.2024. a vastuväites esitatud taotlust kohustada vanglat

suunama teda psühhiaatri vastuvõtule, kes tema ravimisega tegeles.

9. Kaebaja on kaebuses palunud kohustada Viru Vanglat osutama talle tema soovitud

tervishoiuteenust ehk väljastama talle eriarstide poolt määratud pregabaliini sisaldavat

ravimit.

10. Kuni 30.06.2024 kehtinud vangistusseaduse (edaspidi VangS v.r) § 49 lg 1 sätestas, et

tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tervishoiuteenuseid osutab vanglas

tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist

reguleerivatele sätetele (VangS v.r § 52 lg 1 esimene lause). Arst on kohustatud pidevalt

jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ning ravima neid vanglas olevate võimaluste piires (vt

VangS v.r. § 52 lg 2). Kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamisele saab kohaldada

VÕS tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid (Riigikohtu üldkogu 28.06.2021. a määrus

asjas nr 3-21-30, p-d 24–26).

11. VÕS § 758 lg1 kohaselt tuleneb tervishoiuteenuse osutamise lepingust tervishoiuteenuse

osutajale kohustus osutada oma kutsetegevuses patsiendile tervishoiuteenust, sh ravida

patsienti, samuti teavitada patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest.

Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal

ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega (VÕS § 762 lg 1

esimene lause). Vabariigi Valitsuse 19.12.2003. a määruse nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel

osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste

abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 sätestab

järgmist: „Tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse otsustab vangla

või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle

osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest

ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest“.

3-22-2097

12. Praegusel juhul heidab kaebaja vangla meditsiiniosakonnale ette seda, et alates

23.09.2022 ei väljastatud talle enam eriarstide määratud ravimit, mis sisaldas pregabaliini. Ka

varem samal aastal oli lõpetatud kaebajale pregabaliini sisaldavate ravimite väljastamine ning

vangla on lahendanud 29.09.2022. a vaideotsusega nr 6-12/352-4 (dtl 17–18) kaebaja vaide

(tõlge eesti keelde dtl 24) vangla meditsiiniosakonna vastavale otsusele. Nimetatud

vaideotsusest nähtub, et kui 12.08.2022 lisati pregabaliin taas kaebaja raviskeemi, siis

21.09.2022 eemaldati pregabaliini sisaldav ravim Lyrica uuesti kaebaja raviskeemist selle

ebakorrektse tarvitamise tõttu. Kaebaja tervisekaarti on tehtud 21.09.2022 järgmine kanne:

„Üksusest tulnud info, et kp ei tarbi ravimit Lyrica korrektselt. Kuna kp ei tarbi antud ravimit

korrektselt, siis arstlikust vaatest ta ei vaja seda. Ravim Lyrica raviskeemist eemaldada. Valu

vastu vajadusel paratsetamool 1 gt kuni 3 x päevas/ibuprofeen 400 mg kuni 3 x päevas,

vajadusel küsib ise valvuri käest“ (haigusjuht A19800, dtl 131). Seega on ka arsti 21.09.2022.

a otsuse tinginud kaebajale etteheidetav ebakorrektne käitumine ravimite manustamisel.

13. Tulenevalt justiitsministri määruse nr 44 § 38 lg-st 3 on vanglateenistuse ametnik kinnises

vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Viru Vangla kodukorra p

20.7 esimese lause kohaselt tuleb kinnipeetaval manustada ravim koheselt vanglaametniku

juuresolekul ja juua vett peale, seejärel avada suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja

vajaduse korral liigutada keelt. Kui kinnipeetav keeldub ravimit võtmast, edastab valvur info

meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse ning teeb sellekohase märke

tervisekaarti (Viru Vangla kodukorra p 20.7 teine lause).

14. Viru Vangla kinnitusel on viinud 21.09.2022 kaebaja raviskeemist ravimi eemaldamise

otsuse tegemiseni järgmised kaebaja kohta koostatud ettekanded: Viru Vangla valvuri

18.09.2022. a ettekanne nr 3-22-8074 (dtl 132), Viru Vangla vanemvalvuri 18.09.2022. a

ettekanne nr 3-22-8085 (dtl 84–85) ning 19.09.2022. a ettekanne nr 3-22-8130 (dtl 83).

Ettekandes nr 3-22-8074 on märgitud, et valvuri nägi õhtuse loenduse ajal kell 20.13

kaebajale ravimeid jagades, et peale veetopsi ja suu avamise/näitamise läks kaebaja telefoni

juurde ja võttis ravimi suust välja. Kaebaja allus valvuri korduvatele korraldustele näidata

paremat kätt ja manustas valget värvi Lyrica ravimi korrektselt.

Ettekande nr 3-22-8085 kohaselt leidsid valvurid 18.09.2022 kella 15.06 paiku kaebaja

kambrist nurgariiuli pealt muu hulgas väikese kotikese 5 kollast värvi kapseltabletiga

(meditsiiniosakonnas kontrollitud ning tabletiks osutus Gabapentin) ja 1 pooliku roosa

tabletiga (meditsiiniosakonnas kontrollitud ning tabletiks osutus Kvetiapin).

Ettekande nr 3-22-8130 kohaselt andis vanemvalvur kaebajale 19.09.2022 kella 19.43 paiku

S5 sektori vahekoridoris tema tabletid, seejärel kontrollis ka kaebaja suud ja topsi ning tabletti

ei olnud suus näha. Valveruumis nägi valvur, et kaebaja pani midagi lühikeste pükste vöö

kummi vahele. Kui valvurid soovisid kaebajat läbi otsida, siis kaebaja seda ei lubanud.

Kaebaja tegi kapseltableti katki ning üritas seda suhu panna. Videosalvestiselt selgus, et kella

19.45 paiku oli kinnipeetav seljaga kaamera poole ja pani parema käe suu juurde ning kella

19.46 paiku pani ta midagi lühikeste pükste kummi vahele.

15. Nagu kohus eespool märkis, oli kaebaja ka varem jätnud talle ette nähtud ravimeid

korrektselt manustamata ning tema raviskeemist olid need ka varem eemaldatud. Kaebaja

tervisekaarti 06.01.2022 tehtud sissekandest (haigusjuht nr A326; dtl 120) nähtub, et

kaebajale räägiti sel päeval toimunud vastuvõtul vanglas ravimite tarbimisest ja

turvalisusnõuetest. Kaebaja tunnistas, et oli ravimeid keele alla peitnud ning lubas pärast

vestlust korrektselt ravimeid tarbida. Arst H. Silvet on märkinud samas sissekandes, et kui

kaebaja järgmisel korral manipuleerib suu avamise ja ravimite tarbimise ette näitamisega, siis

arstlikust vaatest kaebaja ka ravimeid ei soovi ja ravimeid ei vaja. Seega oli kaebaja teadlik

sellest, et ravimite ebakorrektse manustamise või peitmise korral ta neid edaspidi ei saa.

3-22-2097

16. Kohus leiab, et vangla meditsiiniosakonna 21.09.2022. a otsust ravimi Lyrica kaebaja

raviskeemist eemaldamise kohta tuleb pidada põhjendatuks ning meditsiini heade tavadega

kooskõlas olevaks. Ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on kinnitanud, et

olukorras, kus kinnipeetav ei saa talle ordineeritud ravimeid vanglas kehtestatud ravimite

võtmise korra mittejärgimise tõttu, saab pidada tervishoiuteenust kaasaja meditsiini headele

tavadele ja vanglas ette nähtud korrale vastavaks (vt Tervishoiuteenuse kvaliteedi

ekspertkomisjoni 26.05.2022. a koosoleku protokoll nr 84, dtl 91–92). Kaebaja väidab küll

kaebuses, et ta ei ole ravimitega mingeid manipulatsioone teinud, kuid valvurite ettekannetest

nr 3-22-8074, nr 3-22-8085 ja nr 3-22-8130 nähtub vastupidine. Kaebaja oli proovinud jätta

ravimi manustamata, tema kambrist oli leitud 6 manustamata tabletti ning samuti oli ta

peitnud ravimi selle manustamise matkimise ajal enda pükste vöö vahele. Kaebusest ei nähtu

ühtki sellist väidet või viidet tõenditele, mis annaksid kohtule aluse arvata, et kaebaja

tegelikult ei käitunud ettekannetes märgitud viisil. Lyrica ravimiomaduste kokkuvõtte1

kohaselt võib selle toimeaine pregabaliini raviannuste kasutamisel tekkida ravimisõltuvus.

Samuti tuleneb samast dokumendist, et teatatud on väärkasutuse ja kuritarvitamise juhtudest

ning pregabaliiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida pregabaliini väärkasutuse,

kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse

eskaleerimise ja ravimi sõltuvuskäitumise tekkimise suhtes. Ka selle teabe valguses oli

meditsiiniosakonna 21.09.2022. a otsus põhjendatud.

17. Kohtu hinnangul ei saanud ravimi Lyrica kaebaja raviskeemist eemaldamine tekitada

kaebajale üleliigseid kannatusi. Nii kaebaja tervisekaardist kui ka Viru Vangla

meditsiiniosakonna 12.10.2022. a seisukohast (dtl 33) ja SA Ahtme Haigla 17.10.2022. a

vastusest kohtu päringule (tõend 1118, dtl 47) nähtub, et kaebajal oli võimalik saada

seljavalude leevendamiseks muud valuravi, näiteks paratsetamool, ibuprofeen ja Diclopram.

Kohus nõustub vangla meditsiiniosakonna seisukohaga, et kui kaebaja ise ravimeid ei tarbi,

siis tuleb järeldada, et ta neid ka ei vaja.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla meditsiiniosakonna poolt kaebaja

raviskeemist ravimi Lyrica eemaldamine ei toimunud meelevaldselt ega õigusvastaselt ning

kaebus Viru Vangla kohustamiseks kaebajale ravimi Lyrica väljastamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud, mille tasumisest oli kaebaja menetlusabi

korras vabastatud (40 eurot), Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja on kohtule

kinnitanud, et tal ei ole tekkinud menetluses kulusid, mille väljanõudmist ta kaebajalt taotleks.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Kättesaadav aadressil: https://www.ema.europa.eu/et/documents/product-information/lyrica-epar-product-

information_et.pdf