3-24-3061/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-3061

Otsuse kuupäev

31.12.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Osaühingu PVH EHITUS kaebus Tartu Ülikooli riigihanke

„Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“ (viitenumber

283180) 23.09.2024. a korralduse nr 4-10/HR/74-10 punktide

2 ja 3 ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.10.2024. a

otsuse nr 191-24/283180 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustuse esitaja) – osaühing PVH EHITUS,

esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja (hankija) – Tartu Ülikool, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Kolmas isik (pakkuja) – JAAGOR GRUPP OÜ, esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor

Saluveer

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta JAAGOR GRUPP OÜ taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta osaühingu PVH EHITUS kaebus rahuldamata.

3. Jätta osaühingu PVH EHITUS menetluskulud tema enda kanda.

4. Mõista osaühingult PVH EHITUS Tartu Ülikooli menetluskulude katteks välja 1900

eurot (käibemaksuta).

5. Mõista osaühingult PVH EHITUS JAAGOR GRUPP OÜ menetluskulude katteks

välja 2200 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS §

278 lg 3).

3-24-3061

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ülikool (hankija) avaldas 09.08.2024 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“

(viitenumber 283180) hanketeate. Pakkumused tuli esitada 12.09.2024 ning nimetatud

päevaks esitasid pakkumuse osaühing PVH EHITUS (maksumusega 951 128,26 eurot) ja

JAAGOR GRUPP OÜ (maksumusega 943 604,54 eurot).

2. Hankija edastas pakkujatele sõnumi selle kohta, et maksumuse esitamise tabelis olid

multimeedia seadmete kogumaksumuse valemist mõned read puudu ning hankija parandas

valemi, mille tulemusel muutus multimeediaseadmete kogumaksumus ja pakkumuse

kogumaksumus. Hankija palus anda teada, kas pakkujad nõustuvad arvutusvea

parandamisega. JAAGOR GRUPP OÜ nõustus arvutusvea parandamisega, mille tulemusel

kujunes tema pakkumuse kogumaksumuseks 952 534,16 eurot. Osaühing PVH EHITUS ei

nõustunud arvutusvea parandamisega ja sellega, et tema pakkumuse kogumaksumus on

tegelikkuses 956 528,26 eurot, leides, et võimalik hankija valemiviga ei mõjuta tehtud

pakkumuse maksumust.

3. Tartu Ülikool tunnistas 23.09.2024. a korralduse nr 4-10/HR/74-10 (digitaalse toimiku

lehed (dtl) 10) punktiga 1 vastavaks JAAGOR GRUPP OÜ pakkumuse ning lükkas

korralduse punktiga 2 osaühingu PVH EHITUS pakkumuse tagasi. Hankija tugines osaühingu

PVH EHITUS pakkumuse tagasi lükkamisel riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg-le 3, kuna

osaühing PVH EHITUS ei nõustunud arvutusvea parandamisega. Hankija tunnistas sama

korralduse punktiga 3 edukaks JAAGOR GRUPP OÜ pakkumuse kogumaksumusega 952

534,16 eurot kui majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavaks tunnistatud pakkumuste

hulgast. Otsused on tehtud komisjoni 20.09.2024. a ettepanekute (dtl 11–12) alusel, mis on

kokkuvõtlikult järgmised.

3.1. Hankija koostatud maksumuse esitamise tabelis oli viga – multimeedia seadmete

kogumaksumuse valemist olid kaks kulurida puudu. Hankija parandas valemi ja leidis õige

multimeedia seadmete kogumaksumuse. Arvutusvea parandamise tulemusena on osaühingu

PVH EHITUS pakkumuse õigeks kogumaksumuseks 956 528,26 eurot (käibemaksuta). RHS

§ 117 lg-st 3 tulenevalt paluti pakkujal kinnitada, kas ta nõustub arvutusvea parandamisega.

Pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustunud. RHS § 117 lg 3 kolmas lause näeb ette, et

kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Seega

puudub hankijal selle üle otsustamisel kaalutlusõigus.

3.2. Valemivea esinemine hankija koostatud maksumuse tabelis on üheselt tuvastatav asjaolu

ning seega on olemuslikult tegemist arvutusveaga RHS § 117 lg 3 mõistes, kuna konkreetselt

on tekkinud viga arvutusprotsessis. Seega on tegemist olukorraga, kus kõikide pakkujate

maksumuse tabelis arvutusvea parandamise vajaduse üle ei saa vaidlust olla, kuivõrd on

ilmne, et valem kogumaksumuse lahtris ei ole arvestanud kõiki maksumuse tabelis esitatud

ühikhindasid, kuid seejuures on kõik pakkumuse koosseisu kuuluvad ühikhinnad pakkujatel

asjakohastel ridadel esitatud.

3.3. Seadus ei näe hankijale ette võimalust pakkuja poolt arvutusvea parandamisest

keeldumisel esitatud selgitusi ja põhjendusi sisuliselt analüüsida ega arvestada. Sellegipoolest

ei oleks pakkuja väited ka eluliselt usutavad. Kui pakkuja oleks juba pakkumust koostades

reaalselt aru saanud tabelis sisalduvast valemiveast ning lahter „Seadmed kokku+paigaldus“

sisaldaks pakkuja pakkumuses ka valemist välja jäänud maksumusi, siis oleks olnud pakkuja

poolt loogiline märkida valemist välja jäänud ridade väärtuseks hoopis 0 ning valemist

väljajäävate ühikhindade info eraldiseisvalt ära märkida. Samuti, kui pakkuja tõesti märkas

valemiviga juba enne pakkumuse esitamist, oleks olnud heatahtlik käitumine ka hankijat

3-24-3061

sellest tähelepanekust teavitada, et hankijal oleks olnud võimalik viia maksumuse tabelisse

sisse vajalikud korrektuurid. Pakkuja on kõik need väited aga esitanud alles siis, kui hankija

pöördus arvutusvea parandamise vajadusega pakkuja poole. Kuivõrd selleks hetkeks olid

riigihangete registris konkureerivate pakkujate pakkumuste hinnad näha, siis on pakkuja

selgitused tagantjärele otsitud argumendid, mille abil on pakkuja püüdnud tekitada olukorda,

kus enda pakkumus muutuks konkureerivast pakkumusest soodsamaks.

4. Osaühing PVH EHITUS esitas 02.10.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankija 23.09.2024. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks osas, mis puudutab

osaühingu PVH EHITUS pakkumuse tagasi lükkamist ning JAAGOR GRUPP OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamist (p-d 2 ja 3).

5. VAKO jättis 28.10.2024. a otsusega nr 191-24/283180 vaidlustuse rahuldamata ja

mõistis osaühingult PVH EHITUS JAAGOR GRUPP OÜ kasuks välja lepinguliste esindajate

kulud 3080 eurot (käibemaksuta). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Vastavalt pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE) p-le 8.6.1 pidid pakkujad täitma

maksumuse esitamise tabeli vastavalt riigihanke alusdokumentide (RHAD) lisa 4 vormile

(Tabel), täites kõik tabeli alajaotusele vastavad tühjad lahtrid ja tuues välja nende lahtrite

kokku liitmise tulemusel saadava koondsumma. Tabel sisaldas kolme alalehte: 1)

„Hinnapakkumise tabel“; 2) „Multimeedia seadmed“; 3) „Sisustus ja mööbel“. Alalehe

„Hinnapakkumise tabel“ lahtri F229 valemist (=SUM ´Multimeedia seadmed´! E81) nähtub,

et alalehe „Hinnapakkumise tabel“ lahtrisse F229 tuli kanda Tabeli alalehe „Multimeedia

seadmed“ lahtris E81 esitatud multimeedia seadmete maksumus. PEE p-s 8.6.1 kehtestatud

nõue laieneb kogu tabelile, sh alalehtedele „Multimeedia seadmed“ ja „Sisustus ja mööbel“.

Seega, kui kaebaja pakkumuse alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtris E79 esitatud

multimeedia seadmete maksumus on saadud ebaõige liitmistehte tulemusena (lahtrites E61 ja

E74 toodud tootegruppide kogumaksumusi ei ole arvestatud), ei ole PEE p-ga 8.6.1 kooskõlas

alalehel „Multimeedia seadmed“ olevas lahtris E81 („Seadmed kokku+paigaldus“) esitatud

maksumus, mis tuli arvutada vastavalt valemile „=E79x1,2“. Kaebaja pakkumisest nähtub, et

kaebaja on alalehel „Multimeedia seadmed“ lahtris E81 esitatud multimeedia seadmete

maksumuse arvutanud nimelt seda valemit kasutades. Kui lahtri E81 maksumus baseerub

ebaõige liitmistehte tulemusel saadud maksumusel, on selge, et korrektne ei saa ka olla

koondtabeli lahtris F229 sisalduv summa ja seeläbi ka kaebaja pakkumuse kogumaksumus

summas 951 128,26 eurot. Kui tabelis esitatud koondsummasse pole liidetud kõikides

lahtrites olevaid summasid (antud juhul alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrites E61 ja E74

toodud tootegruppide kogumaksumusi), ei vasta tabel PEE p-le 8.6.1.

5.2. Kaebaja ei ole enda pakkumuses kuidagi välja toonud, et ta oleks pakkumuse esitamisel

vigast valemit arvesse võtnud. Ka vaidlustusmenetluses esitas kaebaja üksnes paljasõnalised

kinnitused selle kohta, et ta arvestas pakkumuse esitamisel eksliku valemiga, mistõttu tema

pakkumuses arvutusviga puudub.

5.3. Tulenevalt hankija veast RHAD koostamisel esineb kaebaja pakkumuses arvutusviga, mis

seisneb selles, et alatabelis „Multimeedia seadmed“ lahtris E79 esitatud maksumus ei ole

saadud kõikide kaebaja pakutud vastavate multimeedia tootegruppide kogumaksumuste

liitmisel. Kui kaebaja oleks pakkumuse esitamisel hankija valemi tabelist välja lülitanud ja

kogumaksumused ise kokku liitnud (arvutusviga tegemata), oleks tulemus olnud see, milleni

jõudis hankija arvutusvea parandamisel. Hankija parandas arvutusvea kooskõlas RHS § 117

lg-ga 3 ning kuna kaebaja ei nõustunud arvutusvea parandamisega, lükkas hankija kaebaja

pakkumuse RHS § 117 lg 3 alusel õiguspäraselt tagasi.

5.4. Kuna hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamiseks on õiguspärane, on

3-24-3061

õiguspärane ka hankija otsus, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus.

5.5. Kaebajalt tuleb välja mõista kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud, mis on

vajalikud ja põhjendatud 14 töötunni ulatuses (20,5 tunnist), seega 3080 eurot.

6. Osaühing PVH EHITUS esitas 07.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palub tühistada eelmainitud hankija 23.09.2024. a otsuse, millega lükati osaühingu PVH

EHITUS pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks pakkujaks JAAGOR GRUPP OÜ, ning

VAKO 28.10.2024. a otsuse. Tallinna Halduskohus andis 08.11.2024. a määrusega haldusasja

kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

7. Tartu Halduskohus võttis 08.11.2024. a määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas

kolmanda isikuna haldusasja menetlusse JAAGOR GRUPP OÜ.

8. Tartu Ülikool esitas kaebusele 15.11.2024 vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

9. JAAGOR GRUPP OÜ esitas kaebusele 18.11.2024 vastuse, paludes jätta kaebuse

rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus otsustas 13.12.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite

esitamiseks.

11. Kaebaja esitas kohtule enda täiendavad seisukohad 18.12.2024 ja 19.12.2024 ning

vastustaja ja kolmas isik esitasid enda seisukohad kaebaja täiendavatele seisukohtadele

20.12.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Osaühing PVH EHITUS palub kaebuse järgmistel põhjustel rahuldada.

12.1.

VAKO on ebaõigesti kohaldanud RHS § 117 lg-t 3, nõustunud hankijaga, et kaebaja

pakkumus sisaldas arvutusviga, ja pidanud hankija otsust kaebaja pakkumuse tagasilükkamise

osas õiguspäraseks.

12.2.

Hankija ja VAKO on jätnud arvestamata asjaolu, et kaebaja täitis RHAD lisas 4

esitatud tabeli vastavalt RHAD-s sätestatule ehk täitis kõik tabeli alajaotusele vastavad tühjad

lahtrid. Kaebaja on kirjutanud RHAD lisa 4 ehk pakkumuse esitamise vormi alatabeli

„Hinnapakkumise tabel“ (ehk põhitabeli) lahtrisse E229 n-ö omakäeliselt (st ilma valemita)

väärtuse „90034,8“, mis tähendas, et kaebaja pakkumuses moodustab multimeedia seadmete

maksumus koos paigaldusega 90 034,80 eurot ilma käibemaksuta. Tegemist ei ole mitte

alatabelis „Multimeedia seadmed“ hankija poolt ebaõigesti eelkoostatud valemi tulemusel

saadud arvutusega, vaid kaebaja on täitnud vastavalt RHAD-le omakäeliselt antud lahtri,

millega on avaldanud selget valmisolekut ja soovi teostada multimeedia seadmete tarne ja

paigaldus täpselt selle summa eest, mille kaebaja lahtrisse kirjutas. Selle tulemusena on

kaebaja pakkumuse kogumaksumus 951 128,26 eurot ilma käibemaksuta. Hankija valemiviga

ei omanud kaebaja esitatud multimeedia seadmete tarne ja paigalduse maksumuse määramisel

mingit rolli.

12.3.

VAKO on jätnud põhjendamata ka seisukoha, nagu oleks igal juhul pidanud

multimeedia seadmete paigalduse maksumus olema arvutatud vastavalt valemile „=E79x1,2“

(mis oli sisestatud alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrisse E81). RHAD-st ei tulene, et

pakkumus tuleb esitada selliselt, et multimeedia seadmete paigaldus peaks igal juhul

moodustama 20% multimeedia seadmete maksumusest. Tulenevalt RHAD osaks oleva tööde

kirjelduse p-st 5.7 oli multimeedia seadmete paigaldus üheselt töövõtu osaks. Seega ei oleks

hankijal olnud kuidagi võimalik pakkujatele multimeedia seadmete paigalduse maksumust

3-24-3061

ette kindlaks määrata. VAKO on lugenud hankija poolt maksumuse esitamise tabelis

valemina ette antud paigalduse maksumuse õiguspäraseks vastuolus RHAD tööde

kirjeldusega. Olukorras, kus RHAD ei näinud ette nõudeid seadmete paigalduse

maksumusele, st ei sidunud paigalduse maksumust seadmete enda maksumusega, pidi olema

multimeedia seadmete maksumus koos paigaldusega iga pakkuja enda määrata.

12.4.

VAKO on täielikult jätnud tähelepanuta ka kaebaja seisukoha ja vastavad tõendid selle

kohta, et kaebaja poolt pakutud multimeedia seadmete tarne ja paigalduse hinnaga (90 034,80

eurot) ning kogumaksumusega 951 128,26 eurot on hanke esemeks vajalike kõigi tööde

teostamine võimalik. VAKO-le esitatud kaebaja alltöövõtja hinnapakkumisest nähtub, et

kaebaja alltöövõtja pakub multimeedia seadmete tarnet koos paigaldusega samas suurusjärgus

maksumusega, mis kaebaja maksumuse esitamise tabelisse omakäeliselt märkis, ning kaebaja

on täitnud pakkumuse maksumuse tabeli, lähtudes talle alltöövõtja poolt esitatud

hinnapakkumisest, lisades sinna juurde 0,76% (684,12 eurot), mis hõlmab endas multimeedia

seadmete tarne ja paigaldusega seotud juhtimiskulusid ja kasumimarginaali.

12.5.

VAKO lähenemine, et kui lahtri E81 maksumus baseerub ebaõige liitmistehte

tulemusel saadud maksumusel, siis ei saa korrektne olla ka koondtabeli lahtris F229 sisalduv

summa ja seeläbi ka kaebaja pakkumuse kogumaksumus summas 951 128,26 eurot, on

vastuolus maksumuse esitamise vormi põhitabeli üldloogikaga. Alatabeli „Hinnapakkumise

tabel“ veeru F „Kokku“ tulemus kujuneb iga rea veeru D „Maht“ ja veeru E „Ühiku hind“

korrutise tulemusena. Alajaotise „Multimeedia seadmed“ koondsumma ei kujune mitte veerus

E „Ühiku hind“, vaid hoopis veerus F „Kokku“. Tegemist on selgelt erineva olukorraga kui

sisustust ja mööblit puudutava alajaotise puhul, kus alajaotise koondsumma kujuneb veerus E

(„Ühiku hind“; rida 193). Multimeedia seadmete ühikhind oli aga pakkuja ehk kaebaja enda

määrata, st kaebaja täitis lahtri E229 omakäeliselt, mitte ei tulnud antud informatsioon

alajaotise vigasest valemist. Olles täitnud lahtri E229 ehk multimeedia seadmete ühikhinna

omakäeliselt enda poolt pakutava maksumusega 90034,8, tuleb veergu F saadav summa

korrutustehte 1x90034,8 tulemusel ehk mahu ja ühikhinna korrutisena. Lahtris F229 sisalduv

väärtus on õige ja korrektne, sest vastab kaebaja poolt pakutud ühikhinna ja tabelis toodud

mahu korrutise väärtusele. Kokkuvõttes, kuna maksumuse esitamise tabeli põhikaardi (mis on

lahtris B2 pealkirjastatud ka kui „Ehitusmaksumuse esitamise tabel“) lahtris F229 sisalduv

väärtus on õige ja korrektne, kuna vastab kaebaja pakutud ühikhinna ja tabelis toodud mahu

korrutise väärtusele, ei sisalda kaebaja esitatud pakkumus arvutusviga RHS § 117 lg 3 mõttes.

12.6.

Riigihanke menetluses tehtavate otsuste järgnevuse põhimõttest ning õigusselguse

tagamiseks tuleb olukorras, kus kohus tühistab ühe hankemenetluses tehtava otsuse (kaebaja

pakkumuse tagasilükkamine), tühistada ka sellele otsusele ajaliselt järgnevad hankija otsused.

Kuna hankija on õigusvastaselt lükanud kaebaja pakkumuse kui hindamiskriteeriumite

kohaselt kõige soodsama tagasi, siis on õigusvastane ka hankija otsus tunnistada kolmanda

isiku pakkumus edukaks.

12.7.

Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud vaidlustusmenetluses ei olnud asja

keerukust ja materjalide mahtu silmas pidades vajalikud ega põhjendatud. Arvestades

kolmanda isiku poolt esitatud dokumentide sisulist mahtu, s.o ca 4 lehekülge ning

menetlusdokumentide ja riigihanke materjalidega tutvumiseks kulutatud aega, saab pidada

põhjendatud ja vajalikuks maksimaalselt 8 töötundi. Kuigi VAKO on nõustunud, et kahe

esindaja kasutamine ei olnud sisuliselt vajalik, on siiski menetluskulu mõistetud kaebajalt

välja mõlema esindaja töötundidest lähtuvalt. Kolmanda isiku lepinguliste esindajate töötunni

hind 220 eurot ei ole asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ega vajalik.

12.8.

Hankijale kohtumenetluses osutatud õigusabi ei ole osutatud mahus vajalik ega

3-24-3061

põhjendatud. Hankija on esitanud kohtumenetluses kokkuvõtlikud vastuväited juba VAKO

menetluses esitatud vastuväidetest, samuti on selgelt ülepaisutatud menetluskulude nimekirja

koostamisele kulutatud aeg (30 minutit). Ka kolmanda isiku menetluskulud kohtumenetluses

ei ole täiel määral vajalikud ega põhjendatud. Kolmas isik on sisuliselt tervikuna korranud

juba VAKO menetluses esitatud seisukohti.

13. Tartu Ülikool leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, ning põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

13.1.

Arvutusviga on objektiivne nähtus ja selle olemasolu jaatamine või eitamine taandub

üksi ja ainiti küsimusele, kas matemaatilises tehtes on viga. Arvutusvea tuvastamisel puudub

mistahes subjektiivne element ja asjakohatud on küsimused, nagu kuidas pakkuja riigihanke

alusdokumenti tõlgendas või kes on süüdi, et Exceli tabeli valem oli vigaselt koostatud. RHS

ei luba aktsepteerida arvutusvigaseid pakkumusi. RHS § 117 lg 3 kohustab hankijat võtma

samme, et arvutusviga pakkumuses saaks parandatud. Hankija ei saa jätta arvutusvigasid

korrigeerimata.

13.2.

Alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrisse E79 „Seadmed kokku“, mis pidi kajastama

kõikide multimeedia seadmete maksumust kokku, oli valemisse sattunud viga. On selge, et

valem oleks pidanud kokku liitma asjaomasel vahekaardil välja toodud kõigi seitsme

tootegrupi kogumaksumused „=SUM(E13+E31+E47+E54+E61+E70+E74)“, kuid tegelikult

liitis viie tootegrupi kogumaksumused „=SUM(E13+E31+E47+E54+E70)“. Seega ei

arvestanud valem ruumi Tudengi ala 1 1509b planeeritavate 55“ ekraan + flexarm

seinakinnitus ja MagicInfo maksumusi lahtrist E61 ja E-ink tunniplaani ekraanide maksumusi

lahtrist E74. See valemiviga kandus edasi ka teistesse tabeli lahtritesse, muutes needki

vigaseks. Lõpptulemusena muutus nimetatud valemivea tõttu ebaõigeks pakkumuse

kogumaksumust näitav tabeli lahter (alatabeli „Ravila 19 hinnapakkumise tabel“ lahter F269).

Erinevalt kaebaja ekslikust käsitlusest on pakkumuse maksumuse tabel koos oma erinevate

vahekaartidega seotud tervik, mida ei saa meelevaldselt jagada eraldiseisvateks osadeks, et

neid pakkujale meelepärasel moel kombineerida. Eelneva koosmõjus juhtus, et hankes

laekunud pakkumuste kogumaksumused (seda ka kolmanda isiku pakkumuse puhul) osutusid

matemaatiliselt ebaõigeks, kuna kahe multimeedia seadme maksumus jäi neisse sisse

arvutamata. Seega, vastustaja, olles vea avastanud, pidi küsima pakkujatelt nõusolekut

arvutusvea parandamiseks. Kuivõrd kaebaja arusaamatult keeldus vea parandamisest, pidi

vastustaja kaebaja enda valikul kaebaja pakkumuse tagasi lükkama.

13.3.

Mitmed kaebaja argumendid (nt väide, et kaebaja sisestas alatabeli „Ravila 19

hinnapakkumise tabel“ lahtrisse E229 omakäeliselt tema pakkumuses sisalduva multimeedia

seadmete ja nende paigalduse maksumuse, olles nõus selle summa eest kõik multimeedia

seadmed tarnima ja paigaldama) väärastavad hanke alusdokumentide sisu ja mõtet. Pakkuja ei

või neist lahtreist, kuhu hankija on sisestanud n-ö automaatvalemi, valemit omatahtsi

eemaldada ja sisestada sinna summat, mida tema paremaks peab. Samuti on keelatud

pakkujapoolsed muudatused tabeli ülesehituses ja sisus. Praegusel juhul on kaebaja

avameelselt selliste muudatuste tegemist tunnistanud.

13.4.

Mitte ükski hankija sõnavalik riigihanke alusdokumentides ei saa tähendada, et

valemi- ja sellest tuleneva arvutusvea korral tuleks lähtuda vigasest pakkumuse maksumusest.

Hankedokumentide tõlgendamisel tuleb omistada kaalu ka hankija tahtele ja eesmärgile ning

mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et hankija eesmärk ei ole suunatud vigade

tolereerimisele. Kaebaja soovitud hankedokumentide tõlgenduse välistab ka RHS § 117 lg 3,

mis ei luba jätta arvutusvigasid parandamata. Tähtsust ei ole kaebaja väidetel selle kohta, kas

hankija võis või ei võinud multimeedia seadmete paigalduse hinna pakkujatele ette kirjutada.

3-24-3061

Hanke alusdokumente ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning need on sellisena kehtivad ja

siduvad kõigist asjast puudutatuile. Ka ei puuduta teenuse hinna fikseerimine kuidagi

arvutusvea temaatikat.

13.5.

See, et kaebaja otsustas näha hinnatabelis talle meelepärasemat „alusloogikat“, on

olnud tema enda valik ja risk. Kõnealune hinnatabel nägi ette pakkumuse kogumaksumuse

moodustumise erinevatest vastustaja kirjutatud valemitest. Pakkujad ei saanud sellest kõrvale

kalduda. Kaebaja ei saa dikteerida, kuidas peab pakkumuse maksumus kujunema. Need

reeglid kehtestab hankija. Kahetsusväärselt sattus vastustaja koostatud hinnatabelisse

valemiviga, kuid see ei väära fakti, et hinnatabelit tuleb rakendada selliselt, nagu vastustaja

seda ette nägi. Vastustaja oli pakkujatele ette määranud ka selle, et multimeedia seadmete

paigaldus maksab 20% seadmete kogumaksumusest. Tõik, et kaebaja seda ilmselget tõsiasja

eirab, on kinnitus sellest, et kaebaja ei ole lähtunud hinnatabelit täites kirja pandud reeglitest,

vaid mingitest oma arusaamadest, mil pole selles riigihankes kohta ega tähendust.

13.6.

Kaebaja pakkumus on tagasi lükatud õiguspäraselt ning vastustaja otsus tunnistada

kolmanda isiku pakkumus ainsa vastava ja hindamisele kuuluva pakkumusena edukaks on

õiguspärane. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on seaduslik seda enam,

et isegi kui kohus peaks leidma, et kaebaja pakkumuses ei esine arvutusviga ja tema

pakkumuse kogumaksumus ei kuulu parandamisele, siis kehtib sama ka kolmanda isiku

pakkumuse puhul. Kahte ühes ja samas riigihankes esitatud pakkumust ei saa hinnata

erinevalt aluselt.

14. JAAGOR GRUPP OÜ palub jätta kaebuse järgmistel põhjustel läbi vaatamata,

alternatiivselt rahuldamata.

14.1.

Kaebajal ei ole võimalik jõuda lepingu sõlmimiseni ka siis, kui kaebus rahuldatakse.

Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku pakkumuses esines identne arvutusviga, kuna arvutusviga

ei sõltu vaidlusaluses olukorras pakkujatest, vaid hankijast. Kui kohus jõuab järeldusele, et

vastustaja ei saanud kaebaja pakkumuse puhul arvutusviga parandada, ei saanud identset

arvutusviga parandada ka kolmanda isiku pakkumuses.

14.2.

Pakkumuse kogumaksumuse valem ei arvestanud vastustaja eksimuse tõttu teatud

seadmete maksumust. PEE p 8.6.1 järgi pidi maksumuse esitamise vormil tooma välja kõikide

tühjade lahtrite kokku liitmise tulemusel saadava koondsumma. On ilmne, et kui pakkumuse

maksumus peab moodustuma kõikide tühjade lahtrite summast, peab tühjade lahtrite kokku

liitmine andma selle väärtuse, mille esitab pakkuja pakkumuse kogumaksumuseks. Ei saa olla

üheaegselt võimalik, et kogumaksumus on X, aga kõikide lahtrite summa on Y. Olukord, kus

maksumuse vormi kogumaksumuse lahter ei võta ekslikult arvesse kõikide ühikute hindasid,

ongi arvutusvea parandamise regulatsiooni kõige ilmsemaks näiteks. Vaidlusaluses olukorras

on matemaatilise tehte vigasus ilmne. Arvutusvea esinemise korral puudub hankijal RHS §

117 lg-st 3 tulenevalt kaalutlusõigus otsustamaks, kas arvutusviga parandada või mitte, samuti

kaalutlusõigus otsustamaks, kas arvutusvea parandamisega mittenõustumise tõttu tuleks

pakkumus tagasi lükata või mitte. Ühe pakkumuse arvutusvea parandamine ja teise

pakkumuse puhul sama vea parandamata jätmine oleks ilmselgelt vastuolus võrdse kohtlemise

põhimõttega (RHS § 3 p 2).

14.3.

Kaebaja esitatud väited on vastuolulised ja otsitud. Kui kaebaja sai aru, et teatud

seadmete hind ei kajastu kogumaksumuses, polnud põhjust nendele seadmetele mingit hinda

esitada. Samuti ei olnudki lahtrit E229 võimalik täita muul moel kui omakäeliselt, kuna selles

lahtris ei olnud valemit. On arusaamatu, miks peaks just lahter E229 näitama ülimuslikult

pakkujate tahet, aga mitte lahter F229, mis moodustub teise alalehe kõikide seadmete

ühikhindade summast. PEE p 8.6.1 näeb selgelt ette, et täita tuleb kõikide alalehtede tühjad

3-24-3061

lahtrid ja kogumaksumus selgub nende lahtrite summast. Kuna kummaski pakkumuses

faktiliselt nii pole, ei jäänud vastustajal muud üle, kui parandada arvutusviga mõlemas

pakkumuses. On ilmne, et kaebaja on jätnud arvutusvea parandamisega nõustumata üksnes

arusaama tõttu, et vaid nii säilib tal teoreetiline võimalus jõuda lepinguni.

KOHTU SEISUKOHT

15. Esmalt leiab kohus, et kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta

rahuldamata. Kuigi kolmas isik ei ole viidanud konkreetsele alusele, mis tema hinnangul

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esineb, mõistab kohus kolmandat isikut selliselt, et silmas

on peetud kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

Viidatud alustel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse

võtmist ilmneb, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Seega oleks võimalik jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks

võimalik kaebaja õigusi tema soovitud viisil kaitsta. Praegusel juhul taotleb kaebaja kohtult

tühistada Tartu Ülikooli 23.09.2024. a korralduse nr 4-10/HR/74-10 punktid 2 ja 3, millega

lükati kaebaja pakkumus tagasi ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, samuti

tühistada VAKO otsus, millega jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata. Kohus saab selliselt

esitatud kaebust sisuliselt lahendada ja vastavate eelduste täidetuse korral rahuldada, mistõttu

on kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o vaidlustatud otsuste kehtivuse

lõppemist. Eelnevast tulenevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

16. Hankija on kinnitanud, et riigihanke „Ravila 19, Tartu sööklaala ümberehitamine“

(viitenumber 283180) alusdokumentide hulka kuuluva maksumuse esitamise tabeli (PEE lisa

4) alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrisse E79 („Seadmed kokku“) hankija poolt sisestatud

valemisse oli sattunud viga. Kui valem oleks pidanud olema selline, et see liidab kokku kõik

asjaomasel vahekaardil välja toodud seitsme tootegrupi kogumaksumused

(„=SUM(E13+E31+E47+E54+E61+E70+E74)“), siis tegelikult oli see sisestatud selliselt, et

liitis kokku vaid viie tootegrupi kogumaksumused („=SUM(E13+E31+E47+E54+E70)“),

jättes kahe tootegrupi maksumused arvestamata. Valemi tulemusel lahtrisse E79 tekkinud

summat on võetud arvesse pakkumuse esitamise vormi alatabelis „Ravila 19 hinnapakkumise

tabel“, ning erinevatesse teistesse lahtritesse sisestatud valemite koosmõjul võimaldas see

kujuneda pakkumuse kogusummal selliselt, et see ei arvesta osade multimeedia seadmete

tootegruppide (s.o alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtritesse E61 ja E74 kantud

tootegruppide) maksumustega. Vastustaja palus nii kaebajal kui ka kolmandal isikul

pakkumustesse sattunud arvutusviga parandada, kuid erinevalt kolmandast isikust kaebaja

sellega ei nõustunud. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud arvutusviga parandama, kuivõrd ta sai

juba pakkumust esitades aru, et pakkumuse esitamise vormi lahtrisse oli sattunud valemiviga,

ning seetõttu arvestas ta, et peab kõik multimeedia seadmed (sh lahtrites E61 ja E74 märgitud

tootegrupid) tarnima ja paigaldama tabelisse märgitud maksumusega.

17. Pakkumuses arvutusvea esinemist reguleerib RHS § 117 lg 3. Sellest sättest tuleneb, et

kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest

viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldas vormis. Pakkuja vastab hankijale

samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea

parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija

pakkumuse tagasi. Kohtupraktikas on selgitatud, et arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses

seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida

selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu (vt Tallinna Halduskohtu 17.09.2018. a

otsus asjas nr 3-18-1598, p 34). Hankija ja kolmas isik on õigesti märkinud, et RHS § 117 lg-

st 3 ei tulene hankijale kaalutlusõigust otsustamaks, kas arvutusvea esinemise ja pakkuja poolt

3-24-3061

vea mitteparandamise korral pakkumust tagasi lükata või mitte. Sellise kaalutlusõiguse

puudumine on kooskõlas RHS-s sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke

läbipaistvuse põhimõtetega (RHS § 3 p-d 1 ja 2).

18. Kohus leiab, et ka praegusel juhul oli sattunud hankija eksimuse tõttu maksumuse

esitamise tabelisse ebaõige matemaatiline tehe, mille tulemusel ei arvestatud tehtesse kõiki

ettenähtud summasid, ning tekkinud arvutusviga tuli pakkujate poolt hankija palvel

parandada.

19. Riigihankes osalemise nõuded ja tingimused on toodud riigihanke alusdokumentides.

Seejuures on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse,

pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid,

milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale

esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu

tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid (RHS § 4 p 17). VAKO on asjakohaselt

viidanud vaidlusaluses riigihankes Tartu Ülikooli koostatud PEE (dtl 86–90) p-le 8.6.1, mille

kohaselt on pakkumusele esitatud üheks nõudeks see, et maksumuse esitamise tabelis (HD

lisas 4 olevas vormis) peavad olema täidetud kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad lahtrid

ja välja toodud nende lahtrite kokku liitmise tulemusel saadav koondsumma nii ilma

käibemaksuta kui ka koos käibemaksuga vastavalt koondlahtrite pealkirjadele. Maksumuse

esitamise tabeli (dtl 91–99) alatabelis „Multimeedia seadmed“ on loetletud erinevaid

seadmeid, loodud lahtrid nende seadmete hinna märkimiseks ning tabeli lõpus on lahter (E79)

pealkirjaga „Seadmed kokku“. Kohtu hinnangul on hanke ja alatabeli eesmärke silmas

pidades selge, et viimati nimetatud lahter pidi hõlmama kõikide alatabelis märgitud seadmete

hindade kogusummat, et seda saaks omakorda arvesse võtta sama alatabeli lahtris E81

märgitava hinna kujunemisel (multimeedia seadmete ja nende paigalduse maksumus ilma

käibemaksuta, valem „=E79*1,2“). Seejuures on lahtris E81 märgitud valem samuti osa

hanketingimustest ning seda ei väära kaebaja viidatud tööde kirjelduse (dtl 22–37) p 5.7,

millest tulenevalt on multimeedia seadmete paigaldus üheks töövõtu osaks. Kaebajal puudus

pakkumuse esitamisel võimalus kalduda kõrvale hankija poolt ette määratud valemist

multimeedia seadmete paigalduse maksumuse saamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kui

kaebaja sellise tingimusega ei nõustunud, oli tal võimalus hanke alusdokumente selles osas

vaidlustada.

20. Maksumuse esitamise tabelist nähtub, et hankija on soovinud võtta alatabeli

„Multimeedia seadmed“ lahtris E81 märgitud summat arvesse summa kujunemisel alatabeli

„Ravila 19 hinnapakkumise tabel“ lahtris F229 (multimeedia seadmete maksumus, valem

„=SUM('Multimeedia seadmed'!E81)“). Lahtri F229 väärtus on aga hõlmatud sama alatabeli

lahtri F222 väärtuse kujunemisse (valem „=SUM(F223:F231)“), lahtri F222 väärtust on

arvesse võetud sama alatabeli lahtris F195 (valem „=F196+F202+F211+F215+F222“) ning

lahtri F195 väärtust on arvestatud pakkumuse kogusumma kujunemisel sama alatabeli lahtris

F269 (valem „=F255+F232+F195+F192+F126+F89+F51+F34+F9+F4“). Eeltoodud väärtuste

kujunemise valemitega tuli pakkujatel pakkumust esitades arvestada.

21. Kaebaja väidab veel, et maksumuse esitamise vormi alatabeli „Ravila 19 hinnapakkumise

tabel“ üldloogika on selline, et selles kujuneb veeru F „Kokku“ tulemus iga rea veeru D

„Maht“ ja veeru E „Ühiku hind“ korrutise tulemusena. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et

kuivõrd ta sisestas lahtrisse E229 õige multimeedia seadmete ja nende paigalduse maksumuse

(seejuures ei olnud lahtrisse E229 märgitud ühtegi valemit), tulnukski leida multimeedia

seadmete ja nende paigalduse maksumus rea 229 lahtrite D ja E korrutisena, mitte arvestada

lahtrisse F229 alatabelist „Multimeedia seadmed“ üle kantud summat. Kohus kaebaja sellise

3-24-3061

käsitlusega ei nõustu. Kaebaja jätab siinjuures tähelepanuta, et hoolimata sellest, et üldjuhul

on tõepoolest alatabeli „Hinnapakkumise tabel“ veeru F lahtritesse sisestatud valem, mille

kohaselt tuleb liita veeru D ja veeru E sisend, siis lahtrisse F229 on sisestatud ümbritsevaist

erinev valem (ehk selle lahtri sisend tuleb alatabeli „Multimeedia seadmed“ lahtrist E81).

Seega tuli pakkujal pakkumust esitades selliselt ette nähtud hinna kujunemisest ka lähtuda.

Samal põhjusel ei oma tähtsust kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud tõend, s.o

hinnapakkumine (dtl 181–183, kaebaja ärisaladus), ning sellele tuginevad kaebaja väited, et ta

on suuteline tarnima ja paigaldama multimeedia seadmed tema poolt alatabeli „Ravila 19

hinnapakkumise tabel“ lahtris E229 märgitud hinnaga.

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et hankija on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja pakkumuses oli

arvutusviga, mis tuli parandada, ning on põhjendatult lükanud kaebaja pakkumuse tagasi ja

tunnistanud edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui soodsaima pakkumuse vastavaks

tunnistatud pakkumuste hulgast. Samuti on VAKO jätnud õiguspäraselt rahuldamata kaebaja

vaidlustuse hankija otsustele.

23. Kohtu hinnangul puudub alus pidada põhjendamatuks VAKO järeldust sellest, et

kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud VAKO menetluses (kulud õigusteenuse

osutamisele 20,5 töötunni ulatuses) olid vajalikud ja põhjendatud 14 töötunni osas. Erinevalt

kaebajast leiab kohus, et VAKO on seejuures asjakohaselt arvestanud muu hulgas sellega, et

asjas kahe esindaja kasutamiseks puudus vajadus ning see oli kolmanda isiku enda valik.

VAKO-le esitatud kolmanda isiku seisukohad ei olnud küll mahukad, kuid arvestades

läbitöötamist vajavate materjalide hulka ja kaebaja argumentidele vastamist kahel korral, on

olnud 14 töötunni ulatuses õigusabiteenuse kulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud.

Võttes muu hulgas arvesse, et üks kolmanda isiku esindajatest on vandeadvokaat ning

tegemist on riigihankevaidlusega, ei saa ka tunnitasu 220 eurot pidada ebamõistlikuks.

24. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

25. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 5 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema

poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1

sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse

kestust (Riigikohtu 15.10.2015. a määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014. a otsus nr 3-3-1-

67-14, p 32.1).

26. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 640 eurot ning kandnud

kohtumenetluses õigusteenuse kulusid kokku 1212,40 euro ulatuses. HKMS § 108 lg 1 alusel

jäävad need menetluskulud kaebaja enda kanda.

27. Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude summas 2185 eurot väljamõistmist. Esindaja

on vastustajale osutanud õigusteenust kokku 11 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 190

eurot ilma käibemaksuta (arved dtl 930–933 ja 958–959). Kuivõrd riigihangete läbiviimine ei

ole seotud vastustaja igapäevase põhitegevusega, saab pidada vastustaja kulusid välisele

õigusabile vajalikuks (vt nt Riigikohtu 15.01.2015. a otsus nr 3-3-1-68-14, p 33). Praegusel

juhul on vastustajale osutatud õigusteenus hõlmanud korralduslikku suhtlust seoses esinduse

3-24-3061

võtmisega (15 minutit), VAKO toimiku ja kaebuse läbitöötamist ja analüüsi (3 tundi ja 15

minutit), kaebusele vastuse koostamist, sh õiguskirjanduse ja kohtupraktika otsinguid ja

analüüsi (5 tundi), tutvumist kohtu 13.12.2024. a määrusega ja suhtlust kliendiga (15 minutit),

17.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule esitamist (30 minutit),

19.12.2024 kaebaja täiendava seisukohaga tutvumist ja selle analüüsi (50 minutit) ning

19.12.2024 kaebaja täiendavale seisukohale vastuse koostamist ja täiendava menetluskulude

nimekirja koostamist (1 tundi ja 25 minutit). Arvestades ühelt poolt seda, et hankija oli

esitanud enda põhjalikud seisukohad kaebaja argumentidele juba VAKO menetluses ja

tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, teiselt poolt aga läbitöötamist vajanud

materjalide hulka, peab kohus põhjendatuks vastustaja õigusabikulusid osas, mis vastavad 10

tunni ulatuses õigusteenuse osutamisele. Seega mõistab kohus kaebajalt vastustaja

õigusabikulude katteks välja 1900 eurot (käibemaksuta).

28. Kolmas isik palub kaebajalt tema menetluskulude katteks välja mõista kokku 3916 eurot.

Esindaja on kolmandale isikule osutanud õigusteenust kokku 17,8 tunni ulatuses tunnihinnaga

220 eurot (arved dtl 937–941 ja 967–969). Kolmandale isikule osutatud õigusteenus on

koosnenud järgnevast: 1) VAKO otsuse analüüs 0,5 tundi; 2) VAKO otsusega tutvumine,

perspektiivi analüüs, kiri kliendile 1 tund; 3) kaebuse ja lisadega tutvumine, perspektiivi

analüüs, kliendile edastamine 3,4 tundi; 4) kaebuse analüüs 1 tund; 5) vastustaja seisukoha

analüüs, kaebusele vastuse koostamine, allkirjastamine, kohtule edastamine 4,5 tundi; 6)

kaebusega tutvumine, kaebusele vastuse koostamine, kaebuse esitamise fakti kontroll

e-toimikus 3 tundi; 7) kaebaja täiendava seisukoha analüüs 1 tund; 8) 20.12.2024 täiendava

seisukoha koostamine, allkirjastamine 1,9 tundi; 9) täiendava seisukoha koostamine,

allkirjastamine 1 tund; 10) menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul

ei saa pidada eespool kirjeldatut täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Nii kaebuse kui ka

täiendava seisukoha koostamisele kulunud aega tuleb pidada osaliselt ülemääraseks. Nagu

kohus juba eespool märkis, ei ole tegemist keeruka vaidlusega, kohtule kolmanda isiku nimel

esitatud menetlusdokumendid ei ole mahukad ning sarnaseid seisukohti oli kolmas isik

esindaja vahendusel esitanud juba ka VAKO menetluses. Kohus leiab, et kolmanda isiku

kulud õigusteenusele on olnud põhjendatud ja vajalikud 10 tunni ulatuses, millest tulenevalt

mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku õigusabikulude katteks välja 2200 eurot

(käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)