2-24-15393/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-24-15393

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember.2024, Jõhvi,

Kohtunik

Olev Mihkelson

Tsiviilasja number

2-24-15393

Kohtuasi

K. P. (P.) maksejõuetusavaldus.

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

Kohtuistungi toimumise aeg

11.detsember 2024

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik:

Usaldusisik:

K. P.

(isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX

pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4,

Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa

41594, e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

füüsilisest isikust võlgniku

K. P. (P.) (isikukood XXX)

maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad tagasivõitmise

ja tagasinõudmise võimalused.

2. Jätta K. P. kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Hillar Villers usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest K. P.

maksejõuetusavalduse menetluses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu summas 1 000,40 eurot (sh käibemaks 180,40

eurot).

5. Anda K. P.le (P.) menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning

hüvitada riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse

välja (TsMS § 183 lg 2 alusel).

Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr.

EEXXX AS-s Swedbank.

6. Avaldada teade K. P. (P.) maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste

Keskusele täitmiseks p. 5 märgitud väljamakse teostamiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1. K. P. esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

10.10.2024 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 11.10.2024. Viru Maakohutu 18.10.2024 võeti

võlgniku avaldus menetlusse ja nimetati võlgniku usaldusisikuks Hillar Villers.

2. Usaldusisik Hillar Villers esitas 10.11.2024 kohtule usaldusisiku aruande vastavalt FiMS

§-le 17.

Aruande kohaselt Avalduse kohaselt on võlgnikul eeldatavad kohustused 10 525,97 eurot.

Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused

täita. Võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige töö kaotusega. Menetluse käigus kogutud

andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult

või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku

hinnangul muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks

võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku sissetulekusk on sotsiaaltoetus 577 eurot. Usaldusisik

on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik

on usaldusisikul olevate andmete kohaselt alaliselt maksejõuetu. Usaldusisik on seisukohal, et

võlgniku taotlused on olemuslikult põhjendatud ja lähtudes nendest tuleks välja kuulutada

võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise

menetlust usaldusisik võimalikuks ei pea. Samas on usaldusisik seisukohal, et esineb PankrS §

29 lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Kuigi esineb alus menetluse lõpetamiseks

raugemisega (FIMS § 18 lg 2 p 5), siis ei ole tuvastatud FIMS § 45 lg 3 sätestatud aluseid

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Usaldusisik palub lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus ja mõista välja usaldusisiku tasu ja

tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Alternatiivselt palub usaldusisik, kui kohus ei

lõpeta võlgniku maksejõuetuse avalduse osas menetlust ja ei otsusta jätta algatamata

kohustustest vabastamise menetlust, siis kuulutada välja K. P. pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus ning nimetada K. P. pankrotihalduriks Hillar Villers.

3. 11.12.2024 kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde ja kinnitas, et usaldusisiku esitatud

aruanne vastab tõele. Võlgnikul puuduvad vastuväited usaldusisiku ettepanekule lõpetada

pankrotimenetlus seoses raugemisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et

võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §

45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab

jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

5. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja K. P. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt ca 10 526,97 eurot. Võlgniku poolt saadavatest

toetustest ei ole võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgnik on töötu ja puuduva töövõimega.

Võlgnik on märkinud kohalikult omavalitsuselt saadava toetuse summaks 577 eurot.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, so võlgnikul

käesoleval ajal puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Samuti on

maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislik seisund, puuduv töövõime, mille tõttu tal on raske

tööd leida.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk onn võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või

kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FiMS § 2 lg 1).

Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja

võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade

ümberkujundamise menetlus (FiMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on

vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2

lg ).

7. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt,

pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas

seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise

kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse

pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.

8. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud

tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid

kasvõi osaliselt rahuldada ning ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik

lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate

nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS

§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks – võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud

avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu ning avaldu edasisest menetlemisest

keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus.

9. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas

isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

10. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või

2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. Deposiidimakse määramiseks PankrS § 30 alusel puudub vajadus, kuna

pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise

menetlust ei algatata).

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ka ise selgelt väljendanud, et vara, mille arvelt

saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga.

11. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

12. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse

tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54

lg 9).

13. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või

usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse

nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses

märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS §

150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi

Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi

Valitsuse 09.12.2021. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01.

jaanuarist 2024. a tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammäär 820 eurot.

15. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see

vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku

tasu summas 1000,40 eurot, sh käibemaks.

16.Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K. P.le (P.) menetlusabi pankrotihalduri tasu

kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta

riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex

Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EEXXX Swedbank.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik