1-09-5728/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-5728

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15 september 2011.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-09-5728 (09260100539) Kriminaalasi Kohtute raamatupidamiskeskuse avaldus R.I-le asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu R.I

isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada R.I-le Tartu Maakohtu

22.04.2009.a otsusega kriminaalasjas 1-09-5728 mõistetud rahalise karistuse

ärakandmata osa, mis on 94 päevamäära, millele vastab 31 päeva vangistust, 62 (kuuskümmend kaks) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata R.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks)

kuud, mille algust arvestada Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-504 R.I-le määratud üldkasuliku töö tegemise lõpetamisest.

KarS § 69 lg 4 alusel on R.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

2 (3)

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata R.I üldkasuliku töö sooritamise

tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.04.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-5728 KarS § 424 ja § 280 lg 1 järgi ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest on mõistetud rahaline karistus 110 päevamäära, s.o 33440 krooni. KarS § 66 lg 1,

3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates 2009.a

maikuust, kohustades R.I igakuiselt 25-ndaks kuupäevaks tasuma vähemalt 2800 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 29.04.2009.a.

06.07.2011.a esitas Kohtute raamatupidamiskeskus avalduse R.I-le mõistetud rahalise

karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on täitemenetlus R.I-le

mõistetud rahalise karistuse nõudes avatud 18.05.2010.a. Isikule on antud võimalus tasuda rahalist karistust 12 kuu jooksul, toimunud on mitmeid väiksesummalisi laekumisi, kuid

nõude jääk on jätkuvalt väga suur. Samuti on isikul tasumata sama kriminaalasja raames

väljamõistetud muud rahalised kohustused. Lisaks on osaliselt tasumata ka teises

kriminaalasjas väljamõistetud rahalised kohustused. Kokku on võlgnikul tasumata 2539,23

euro ulatuses riiginõudeid. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara

realiseerimisega tekkivaid kulusid. Eelnevast tulenevalt on sissenõudja Eesti Vabariik

Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu palunud otsustada ™S § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamise.

Kohtuistungil selgitas R.I, et ta töötab ja tema töötasust tehakse igakuiselt 50 %

ulatuses kinnipidamisi erinevate nõuete katteks. Samal ajal on talle teise kohtuotsusega

määratud üldkasulik töö, mida ta peab sooritama käesoleva aasta lõpuni, milleks hetkel kuluvad kõik nädalavahetused. Peale seda, kui üldkasulik töö saab sooritatud, saaks ta teha ka

rohkem palgatööd ja hakata hüvitama rahalist karistust. Samas on ta nõus ka käesoleva rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga, kui selleks määratakse täiendav tähtaeg.

Kohus leiab, et esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS § 70 lg

1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. R.Ii ole

suutnud kogu rahalist karistust määratud tähtajal tasunud ja hetkel on tema vastu ainuüksi erinevaid riiginõudeid kokku 2539,23 euro ulatuses. Käesoleval ajal ta küll töötab, kuid kõigi nõuete rahuldamiseks töötasust ei jätku. R.I oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Kohus kontrollis kriminaalhooldusametnikult R.I senist üldkasuliku töö sooritamist

ja ametniku kinnitusel on senini kulgenud see probleemideta. Samuti kinnitas ametnik, et

R.I oleks ka jätkuvalt võimalik elukoha lähedal kindlustada üldkasuliku tööga.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku

tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev

vangistust. R.I on rahalisest karistusest tasumata 1833,85 eurot, millele vastab

3 (3)

28693,52 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 304

krooni, seega on tasumata rahaline karistus 94 päevamäära, millele vastab 31 päeva

vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb R.I sooritada kokku 62 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et nimetatud hulga töö sooritamiseks piisab kahest kuust arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut,

vajadust töö organiseerida ja tegemisele kuuluva töö kestust. Kuna käesoleval ajal sooritab R.I talle 21.04.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-504 karistuseks mõistetud üldkasulikku tööd, siis tuleb käesolevalt määratud töö sooritamise aega arvestada alates eelnimetatud otsusega töö sooritamiseks määratud tähtaja lõppemist. Üldkasuliku töö

tegemise perioodiks tuleb R.I KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik