1-10-15168/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-10-15168 Tartu Maakohtu 17.11.2010 otsus E.B karistamises

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud 10 päeva vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kriminaalhooldaja Vladimir Averjanov Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu E.B (isikukood xxx; elukoht xx xxxx

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustus

1. Jätta läbi vaatamata E.B kohta esitatud erakorraline ettekanne nr 36809.

Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.

Selgitused

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud E.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 17.11.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud ja 10 päeva ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest

vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud kriminaalhooldusseaduse

Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud E.B kohta. Ettekandest nähtuvalt E.B ei ilmu registreerimisele ja ei ela kindlaksmääratud kohas. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

Tartu Maakohtu 22. septembri 2011 otsusega nr 1-11-7800 on E.B süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 28 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E.B-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.

novembri 2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristus vangistusena 1 aasta 6 kuud 8 päeva, mis KarS 69 alusel asendati

üldkasuliku tööga 1096 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. oktoober 2013 ning allutati üldkasuliku töö tegemisel KarS § 75 lg-1 sätestatud käitumiskontrollile.

2. Kohtu põhjendused

Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule

kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel.

Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet

kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele

kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste

määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). KrMS § 427 lg 2 kohaselt Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud

karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui

uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras Kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes registreerimiskohustuse mittetäitmisega. Kuna uue kuriteo arutamisel kohtus arvestati ka E.B-le määratud tingimisi karistust ja otsustati karistuste liitmine, siis puudub vajadus erakorralist ettekannet eraldi arutada.

E.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 22 septembri 2011 otsusega, millega talle mõisteti liitkaristus vangistusena 1 aasta 6 kuud 8 päeva, mis KarS 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 1096 tundi. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb E.B kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtu- menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik