4-11-2833/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2833

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2833 (2315,11,006169) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

L.N kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2011 otsusele nr 2315,11,006169 L.N karistamises LS § 7419 lg 2 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest LS § 7419

lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus

Kaebuse esitaja: L.N, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus V™S § 120 korras

1. Jätta L.N kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2011 otsusele nr

2315,11,006169 L.N karistamises LS § 74 19

lg 2 ja § 7464

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 21.06.2011 otsus nr 2315,11,006169 L.N karistamises LS § 7419 lg 2 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele on isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.09.2011. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päevase tähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 27.10.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2011 otsusega nr 2315,11,006169 karistati L.N LS § 74 19 lg 2 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune

isik 29.05.2011 kell 11.40 Pallasti 33 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit BMW 535D registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,60 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo ning juhtides mootorsõidukit ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt

kinnitatud turvavööga, millega rikkus LE § 68 p 5 sätteid ja pani toime LS § 7464

lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles karistusaja vähendamist seoses

sellega, et tegu on esimese sarnase karistusega mitme viimase aasta jooksul ning kaebuse

esitaja ei ole kuritahtlik liikluseeskirja rikkuja, millele annab kinnitust ka võrdlemisi pika perioodi jooksul tema poolt toime pandud rikkumiste väga vähene arv. On alati kõik trahvid õigel ajal ära maksnud. Tollitranspordi osakonna juhatajana peab tulenevalt töökohustustest

väga palju autoga liikuma, sealhulgas ka välismaal ning sõidukijuhtimise õiguse peatamine niivõrd pikaks perioodiks muudab töökohustuste täitmise tema jaoks äärmiselt raskeks.

Kohtuvälise menetleja antud kirjalikus vastuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale,

et juhtimisõiguse vajalikkus valitud töö tegemiseks ei tulnud isikule ootamatuna pärast

väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli töökoht,

milleks oli tal vaja juhtimisõigus ilmselgelt enne väärteoasjas otsuse koostamist. Isikule, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus on teada nii liiklusreeglite nõuded kui ka nende nõuete rikkumisele järgnevad liiklusseaduses sätestatud sanktsioonid. Seega ei saanud

menetlusalusele isikule olla ootamatu, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise

eest võidakse lisaks rahalisele karistusele karistada ka lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse ära võtmisega. Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis pani menetlusalune isik toime enamohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on lisakaristuse

kohaldamise võimalus. Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ja asjaolu, et tegemist on tahtlikult toime pandud teoga, on kohtuväline

menetleja seisukohal, et lisakaristust on kohaldatud määras, mis vastab isiku süüle ning

lisakaristuse kohaldamine oli vältimatu ja põhjendatud. Menetlusalusel isikul tuvastati

alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,60 mg/l, millest arvati maha

laiendmääramatus 0,05 mg/l ja tulemuseks saadi 0,55 mg/l. Arvestades asjaoluga, et

mootorsõidukit juhtima asudes teadis menetlusalune isik seda, et ta oli eelnevalt alkoholi

tarvitanud ja seega teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest sõidukit juhtima

asudes ning ta oleks pidanud astuma enese kainuse tuvastamiseks konkreetseid samme – veenduma joobeseisundi puudumises aktiivse tegevuse kaudu, selle teadlik tegemata jätmine ja iseendale tervislikule seisundile hinnangu andmine ei tähenda väärteo toimepanemist süü kergemas vormis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule

määratud karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, on igati põhjendatud Vladimir

3

L.N karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 860 eurot ja lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 5 kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina

on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole

kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmise huvidele ka menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi

õigusrikkumisi mitte toime panema. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamuse ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Kaebuse kohtuliku arutamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 sätete kohaselt on kaebuse esitajale inkrimineeritud tegu vastavalt § 224 lg 2 ja lg 3 p 1 sätetele samuti karistatav ning ettenähtud sanktsioonid on nii põhikui ka lisakaristuse osas samasugused.

Vastavalt LS § 7464

lg 1 sätetele karistatakse sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö

nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kaebuse kohtuliku arutamise ajal kehtiva LS § 239 lg 1 p 1 sätete kohaselt on samalaadse teo eest ette nähtud samasugune karistus.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419

lg 2 ja § 7464 lg 1

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest LS § 7419

lg 2 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2

ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,60 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus

0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra.

Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud

alkoholisisaldus 0,55 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab sätestatud rikkumise keskmist määra.

Esitatud kaebuses on vaidlustatud lisakaristust ja asutud seisukohale, et lisakaristuse määr on

liialt koormav, kuivõrd kaebuse esitajale on juhtimisõiguse olemasolu vajalik tema

tööülesannete täitmiseks, kaebuse esitaja on oma trahvid tasunud ning selline väärtegu on kaebuse esitajal esimene mitme viimase aasta jooksul.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku väited

selle kohta, et ta on oma varasemad trahvid tasunud, vastavad tõesti tõele. Karistusregistri

andmetel on menetlusalust isikut tõepoolest korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning hulgalised karistused ei ole kustunud, kuivõrd kaebuse esitaja paneb

järjest toime uusi liiklusalaseid väärtegusid. Viimase nelja aasta jooksul on menetlusalust isikut karistatud kaheksal korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning neist neljal korral ka lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmise näol kokku 1 aasta ja 1

kuu. Seejuures on kaebuse esitanud isikut karistatud ka LS § 7419

lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest. Seega ei ole kaebuse esitanud isikule määratud rahatrahvid ja

4

lisakaristused täitnud karistuse eesmärki, so sundinud isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Mis puudutab kaebuse esitanud isikule määratud põhikaristuse määra, siis kuigi esitatud

kaebuses ei ole seda vaidlustatud, leiab kohus, et rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, so

ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas määras on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrale, mis ületas oluliselt karistatava

rikkumise keskmist määra. Seejuures on kaebuse esitaja ühe teoga toime pannud kaks liiklusalast väärtegu. Seetõttu leiab kohus, et arvestades kaebuse esitanud isiku süü suurust, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, siis igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas leiab kohus, et senise kohtupraktika

kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust.

Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo

toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist

isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, ei ole kohtu arvates sellise

puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Kohus asub

seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü

suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega

lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine takistab kaebuse esitanud isikul töö tegemist, kuivõrd kaebuse esitanud isiku töö on seotud sõiduki juhtimisega. Kohus

asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom oli kaebuse esitanud isikule teada ka enne väärteo toimepanemist ja väärteo toimepanemise ajal ning see asjaolu ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus ja keda on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ka korduvalt juhtimisõiguse äravõtmisega, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et

tema olukord ei halveneks ja senine sissetulekut tagav elulaad säiliks. Väärteoasja

materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik väitnud, et tarvitas alkoholi eelmisel päeval.

Arvestades aga asjaolu, et ka kell 12.00 järgmisel päeval tuvastati menetlusalusel isikul

alkoholipiirmäära ületamine 0,55 mg/l, siis võib järeldada, et eelmisel päeval tarvitatud alkoholikogus pidi olema suur. Seda enam aga pidanuks menetlusalune isik vältima sõiduki

juhtimist ja veenduma selles, kas ta on seisundis, millises on sõiduki juhtimine lubatud.

Arvestades menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid saab tulla järeldusele, et alkoholi

mõju organismile ei ole menetlusalusele isikule võõras. Sellele vaatamata, olles varem samalaadse väärteo eest karistatud, pidas menetlusalune isik vajalikuks asuda mootorsõidukit juhtima, saades aru, et ta on juhile keelatud seisundis. Taolise valiku tegemine saab olla vaid

tahtlik ja teadlik käitumine. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitanud isik on viinud end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti

olles ohtlik kõrvaliste isikute varale ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada.

Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab kohtu arvates isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja järjekordsesse

juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu

korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema jätkuvalt üleolevat

5 suhtumist liiklusohutusse. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik teadlikult tarvitanud alkoholi sellisel määral, et ka veel kell 12.00 päeval oli ta juhile keelatud seisundis

ning asus juhtima sõidukit. Selliseid asjaolusid aga ei ole võimalik karistuse kergendamise

alusena arvestada. Kohus leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud

lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasema

samalaadsete väärteo eest määratud karistust, on ilmselgelt leebe ning kaebemenetluses

puudub kohtul võimalus kaebuse esitanud isiku olukorda raskendada, suurendades lisakaristuse määra. Seetõttu asub kohus seisukohale, et määratud lisakaristus on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks või muutmiseks puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik