3-24-768/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-768

Otsuse kuupäev

27. detsember 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

seoses

kriminaalmenetluse

nr

18922900110

dokumentidega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Pavel Ridnõi

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Kohustada vastustajat uuesti

lahendama kaebaja taotlust tutvuda

kriminaal-

menetluse nr 18922900110 toimikus olevate kannatanu

ülekuulamise protokollidega.

2. Jätta menetluskulud vastustaja kanda. Mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20

eurot.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.01.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja Pavel Ridnõi esitas 13.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja esitas

08.02.2024 Tartu Vanglale nõude saada koopiad lõpetatud kriminaalmenetluse nr

18922900110 toimikus olevatest kannatanu ülekuulamise protokollidest:

- 26.10.2018.a protokoll ja selle lisad (kaebaja saadetud sõnumid);

- 22.03.2019.a protokoll ja selle lisad (kaebaja saadetud sõnumid);

- 23.09.2019.a protokoll.

Vastustaja Tartu Vangla andis 06.03.2024 kaebajale koopiad nii, et need olid osaliselt kinni

kaetud. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist andma talle protokollide koopiad täies

ulatuses.

Kaebaja põhjendab, et oma ütlustes kannatanu kirjeldab kaebajat, tema tegevust ja nende

vahelisi dialooge. Tegemist on kaebaja kohta käivate isikuandmetega ja kaebajal on õigus

nendega tutvuda. Protokollides sisalduvad kannatanu hinnangud, arvamused jne on esitatud

kaebaja kohta. Põhjendamatu on vastustaja väide, et teabe teatavaks saamine võib omada

kannatanu jaoks kahjulikku mõju või et kaebaja saab seda kannatanu vastu ära kasutada.

Kannatanu võis anda valeütlusi. Protokollidele lisatud sõnumid kaebajat ei huvita, kuna need

on tal olemas.

2. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kogutud

andmetega, kuid seda õigust saab piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

Protokollides on kaebaja kohta käivad andmed tihedalt läbi põimunud kannatanu hinnangute,

arvamuste ja tunnetustega. Teatud juhtudel võib ka isiku kohta antud hinnangut lugeda

isikuandmete hulka kuuluvaks. Tervikliku teabe kaebajale teatavaks tegemine võib endaga

kaasa tuua kannatanu eraelu ebaproportsionaalse riive ning teiste isikute eraelu riive, keda

kaebaja tegevus mõjutas, keda kaebaja oma tegevuse läbiviimisel kasutas ning keda

kannatanu on oma ütlustes kajastanud. Kannatanu ütluste protokollides olev teave tervikuna

annaks kaebajale detailse ülevaate sellest, kellega kannatanu kaebajale etteheidetavat tegevust

puudutavas osas suhtles, millised olid kannatanu tunded tekkinud olukorra osas, millisel moel

kannatanu kaebaja tegevuse järgselt tegutses jms. Sellise teabe kaebajale teatavaks saamine

võib omada kannatanu eraelule märkimisväärselt kahjulikku mõju, võimaldades kaebajal

kasutada saadud teavet edaspidi kannatanu vastu. Kaebaja õigust saada enda kohta käivaid

isikuandmeid ei saa käesoleval juhul pidada kaalukamaks kannatanu õigusest tema eraelu

kaitsele.

Kaebaja saadetud sõnumite sisu on kaebajale teada. Samuti on kaebajale üldjoontes teada

kannatanu ütluste sisu. Kannatanu poolse juhtunu kirjelduse detailide kaebajale teatavaks

saamine kahjustaks oluliselt kannatanu huve. Kui kaebajale saab teatavaks see, milliselt koges

ja tajus aset leidnud sündmusi kannatanu, ohustab see kannatanu eraelu puutumatust, andes

kaebajale põhjendamatult detailse ülevaate sellest, millises ulatuses häiringu kaebaja

kannatanu eraelus põhjustas.

3. Kohus lahendas 23.02.2022.a otsusega kohtuasjas 3-21-343 vaidlust samade poolte vahel.

Kaebaja nõudis selles kohtuasjas koopiat kriminaalmenetluse nr 18922900110 toimikust

tervikuna. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja jättis õiguspäraselt rahuldamata

kaebaja taotluse saada koopia kriminaalasja toimikust tervikuna. Kohus selgitas kaebajale

võimalust esitada uus taotlus konkreetsete tema kohta kogutud isikuandmete saamiseks ning

sellise taotluse lahendamise üldisi põhimõtteid.

Kohtu seisukoht

4. Kohus leidis otsuse punktis 3 viidatud lahendis, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1

p 1 kohaselt tuleb teabevaldajal keelduda teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes

kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

Kohus jääb selle juurde.

Kõik kolm protokolli on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 1 alusel.

See säte kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või

väärteomenetluses kogutud teabe. Tegemist on õiguspäraselt asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabega ning vastustaja ei ole seda teinud alusetult või meelevaldselt.

Esimeses kahes protokollis on alusena viidatud ka AvTS § 35 lg 1 p 12 - teave sisaldab

isikuandmeid ning sellele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti

eraelu puutumatust. Eraelu puutumatusega seonduvat käsitleb kohus allpool.

Eeltoodu puudutab kaebaja õigust saada protokollide koopiad põhjendusel, et tegemist on

avaliku teabega, mida on õigus saada igaühel. Sel juhul tuleb kaebajat samuti käsitleda

„igaühena“ ehk arvesse ei tule asjaolu, et protokollid sisaldavad kaebaja kohta kogutud

andmeid. See, kas ja millises ulatuses on kaebajal õigus tutvuda tema kohta kogutud

isikuandmetega, ei sõltu sellest, kas kaebajal oleks olnud õigus saada soovitud dokumentide

koopiaid avaliku teabena. Tegemist on kahe erineva instrumendiga, millel on erinev sisu ja

eesmärk.

5. Käesolev asi tuleb lahendada isikuandmete kaitse seaduse (IKS) normide alusel. Pooled ei

vaidle selle üle, et kaebaja esitas taotluse tutvuda koopiate saamise teel tema kohta kogutud

isikuandmetega ning vaidluse all olevad andmed koguti kriminaalasja menetluse käigus. IKS

§ 1 lg 1 p 2 kohaselt reguleerib see seadus füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel

õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuste

täideviimisel.

IKS § 24 lg 1 p 1 alusel peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil talle teatavaks tegema

tema kohta käivad isikuandmed. IKS § 24 lg 2 p 2 kohaselt võib vastutav töötleja seaduses

sätestatud juhtudel piirata eelnimetatud teabe esitamist andmesubjektile, kui see võib

kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi.

6. Vaidluse all olevateks dokumentideks on kolm kannatanu ülekuulamise protokolli ja kahe

protokolli lisad. Protokollide lisadeks on sõnumid, mille saatjaks oli kaebaja, osad sõnumid

on saadetud kolmandate isikute vahendusel. Kaebaja avaldas kohtule, et protokollidele lisatud

sõnumid on tal olemas. Kohus ei käsitle seetõttu küsimust, kas õiguspärane oli protokollide

lisade koopiate andmine kaebajale nii, et need olid osaliselt kinni kaetud.

Protokollide sisuks on kriminaalasjas kannatanuks olnud isiku ütlused kannatanu ja kaebaja

vahelise suhtluse kohta. Kirjeldatud on kaebaja tegevust ja käitumist. Kriminaalmenetluses

kogutud andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti andmed tema suhete kohta

kolmandate isikutega on käsitletavad isikuandmetena (Riigikohtu lahend 3-3-1-58-16 p 7).

Kohtupraktikas tunnustatakse isiku õigust tutvuda andmetega, mis on tema kohta kogutud

kriminaalmenetluses. Kohtuasjas 3-16-2348 taotles kaebuse esitaja õigust tutvuda

kriminaaltoimiku kõikide dokumentide ja muu teabega, mis puudutavad tema isikut või tema

tegevust, ning kohus lõpptulemusena rahuldas kaebuse (Riigikohtu otsused 10.03.2016 nr 3-

3-1-84-15 ja 21.02.2019, Tartu Halduskohtu otsus 31.01.2022).

7. Vastustaja lahendas kaebaja taotluse tutvuda tema kohta kogutud andmetega nii, et

väljastas kaebajale koopiad protokollidest, milles on kinni kaetud valdav osa tekstist (dtl 19-

23, 51-55, 70-72). Tulemuseks on, et kaebajale ei ole tutvustatud tema kohta kogutud

andmeid, vaid antud enamasti seosetu ja tähenduseta sõnade jada. Olgu näitena toodud

esimese protokolli sisulise osa (s.o kannatanu antud ütluste) esimesed kolm lauset, nii nagu

see edastati kaebajale: „Selle aasta …mis oli … minule. … oli üldiselt see, et …, küsis … ja

… kohta. Küsis …“. Ja teise protokolli kannatanu ütluste osa esimesed kolm lauset: „Peale …

on mulle … . … nimeline … ja edastas … . Seal … et ma …“. Sarnane on kõigi protokollide

tekst.

Vastustaja sõnul andmete tutvustamisel (koopiate väljastamisel) ei esitatud kaebajale andmete

varjamise põhjendusi. Juba see üksi tähendab, et vastustaja on kaebaja taotluse lahendamisel

toiminud õigusvastaselt. Riigikohus on selgitanud, et andmesubjektile juurdepääsu andmisest

keeldumist tuleb põhjendada (21.02.2019.a otsus asjas 3-16-2348 p 20).

Kohus märgib täiendavalt, et andmete sel viisil tutvustamine muudab näiliseks Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 44 ette nähtud isiku õiguse tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Kohus

selgitas otsuse punktis 3 nimetatud lahendis, et kui vastustaja sellekohast vajadust põhjendab,

siis võib andmed esitada osaliselt kinni kaetud koopiana või kokkuvõtte või kirjeldusena või

jätta mõnes dokumendis sisalduv kaebaja kohta kogutud teave üldse väljastamata. Koopiate

väljastamine nii, nagu vastustaja seda tegi, ei ole käsitletav kaebaja kohta kogutud andmete

tutvustamisena.

8. Kaebusele esitatud vastuse põhjal on vastustaja andmete tutvustamata jätmisel tuginenud

IKS § 24 lg 2 punktile 2. Selles sättes nimetatud õiguste ja vabadustena, mida andmete

tutvustamine võib vastustaja hinnangul kahjustada, on vastustaja välja toonud kannatanu ja

muude protokollides nimetatud isikute õiguse eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26).

Kohtu hinnangul on vastustaja protokollides kinni katnud oluliselt rohkem andmeid, kui

eraelu puutumatuse kaitse võimaldab.

9. Vastustaja on pidanud kannatanu eraelu puutumatuse riiveks seda, kui kaebaja saab teada

protokollides dokumenteeritud kannatanu hinnangud, mõtted või tunded. Kuid protokollid

sisaldavad selliseid andmeid väga vähe. Sellisteks saab pidada järgmisi protokollide osi:

* esimese protokolli punkti 3 esimese lehekülje lõpus lause, mis algab „Siis ma hakkasin

mõtlema, et …“ ja sellele vahetult järgnev lause;

* esimese protokolli punkti 3 teise lehekülje eelviimases lõigus lause, mis algab „Aeg-ajalt

olen tabanud ennast mõtlemast, et …“, kuni lõigu lõpuni (sõnadeni „… Ridnõi teeb“);

* teise protokolli punkti 4 teises lõigus lause, mis algab „Ma kujutan ette, et ..“ ja sellele

vahetult järgnevad kaks lauset.

Nende protokollide osade suhtes on kohased vastustaja põhjendused, et tegemist on kannatanu

eraelu valdkonda kuuluvate mõtete või tunnetega, mille avaldamine kaebajale ei ole

proportsionaalne.

10. Valdav osa protokollidest kajastab faktilisi andmeid, nii nagu neid tajus ja mäletas

kannatanu. Faktilisteks andmeteks on andmed selle kohta, kus, millal ja kellega koos kaebaja

viibis, mida kaebaja tegi või ütles, mida kannatanu kaebaja suhtes tegi või kaebajale ütles.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud piirata kaebaja õigust eelnimetatud faktiliste andmetega

tutvumisel kannatanu eraelu puutumatuse võimalikule riivele tuginedes. Kannatanu oli ajal,

mil protokollides kirjeldatud sündmused toimusid, Tartu Vangla teenistuses olev

vanglaametnik - inspektor-kontaktisik. Protokollides ei ole kirjeldatud kannatanu eraelu, vaid

sündmusi, mis leidsid aset seoses sellega, et kannatanu täitis vanglas oma teenistuskohustusi.

Vangistusseaduse § 133 sätestab, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või

kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse

täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade

täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa

karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et isegi kui kinnipeetav

algatab suhtluse, mille sisu väljub vanglaametniku teenistuskohustuste piiridest, on sellise

suhtluse kirjeldamine ja selle kohta teabe edastamine hõlmatud vanglaametniku

teenistuskohustustega.

11. Asjasse ei puutu see, et kaebajale endale on teada, mida ta tegi või ütles. Isikuandmeteks

ei ole praegusel juhul see, mis reaalselt toimus, vaid just see, kuidas kirjeldas toimunut

kannatanu. Protokollides ei ole ja ei saagi olla dokumenteeritud reaalne tegelikkus, vaid

dokumenteeritud on ütlused, mille kannatanu andis.

12. Vastustaja väitel riivaks protokollide kaebajale tutvustamine kannatanu kõrval ka teiste

isikute eraelu. Vastustaja selline otsus on piisavalt põhjendamata.

Protokollides nimetatud isikud kuuluvad erinevatesse kategooriatesse - nimetatud on

vanglaametnikke, kinnipeetavaid, kannatanu sugulasi, muid kolmandaid isikuid.

Kohtu hinnangul ei saa eraelu puutumatuse võimalikule riivele tuginedes jätta avaldamata

protokollides ära toodud vanglaametnike nimesid. Ka need isikud ei tegutsenud oma eraelu

raames, vaid täitsid ametikohustusi. Näiteks kui kannatanu kirjeldab, et ta edastas teatava info

üksuse juhile või teisele vanglaametnikule või sai teiselt vanglaametnikult teatava ülesande

või korralduse, siis selle vanglaametniku nime ei saa jätta avaldamata eraelu puutumatuse

riivele viidates.

Muude isikute puhul tuleb sisuliselt ja konkreetsetele asjaoludele tuginedes kaaluda kaebaja

huvi tema kohta kogutud andmeid teada ja vastavate isikute huvi oma isikut varjata. Piisav ei

ole üksnes nimetada, et kolmandate isikute eraelu riive on ebaproportsionaalne.

Täiesti arusaamatuks jääb see, miks on protokollides läbivalt kinni kaetud kaebaja enda nimi,

kannatanu nimi (kohtades, kus see esineb protokollide tekstis) ning telefoninumbrid, mille

kohta protokollidest ei nähtu, kellele need kuuluvad.

13. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks käesolevale kohtuasjale eelnenud menetluses

avaldanud või vastustaja oleks palunud tal avaldada oma huvi andmetega tutvumise

taotlemisel. Kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega olenemata sellest, kas

ta põhjendab seda mingi konkreetse huviga ja milline see on. Kaebaja huvi omab tähtsust

olukorras, kus seda tuleb kaaluda võrreldes kolmanda isiku huviga.

Kaebaja avaldas otsuse punktis 3 nimetatud kohtuasjas, et ta soovib võrrelda, kuivõrd on

kannatanu ütlused kooskõlas sellega, kuidas tajus ja mäletab samu sündmusi kaebaja. Sel

juhul võib tähtsust omada, kes olid need isikud, keda on protokollides nimetatud. Kui

vastustaja leiab, et vastava eraisiku huvi jääda anonüümseks on kaalukam kaebaja huvist, siis

on piisav isiku nime katmine.

14. Kokkuvõttes on vastustaja kogunud ja säilitab kaebaja isikuandmeid. Kaebaja

isikuandmeteks on see, et kannatanu väitel kaebaja tegi midagi, ütles midagi jne.

Isikuandmeteks ei ole kaebaja teod, vaid kannatanu antud ütlused nende tegude kohta.

Tegemist on andmetega, millega kaebajal on õigus tutvuda. Vastustaja ei ole esitanud

piisavaid põhjendusi, mis annaksid aluse keelduda andmete tutvustamisest kaebajale.

Vastustajal tuleb kaebaja taotlus andmetega tutvumiseks uuesti lahendada, arvestades

käesoleva otsuse põhjendusi, eelkõige seda, et kinnipeetava suhtlus vanglaametnikuga või

vanglaametnike omavaheline suhtlus ei ole kaitstav vanglaametniku eraeluna ning kolmandate

isikute eraelu riivele tuginemise korral tuleb välja selgitada kaebaja huvi andmete saamiseks

ja kaaluda seda vastava konkreetse kolmanda isiku huviga. Kohus rahuldab kaebuse.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse

rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka

haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus kohustab vastustajat

kaebaja taotlust uuesti lahendama.

15. Kohus selgitab kaebajale, et protokollides sisalduvad kannatanu ütlused ei saa

isikuandmetena olla õiged või valed tähenduses, kas sündmused objektiivselt toimusid nii,

nagu kannatanu neid kirjeldab või kas kaebaja tajus või mäletab neid sündmusi samamoodi.

Protokollitud ütlused saavad isikuandmetena olla õiged või valed üksnes tähenduses, kas isik

andis sellised ütlused ehk kas ütlused on kirja pandud õigesti.

Menetluskulud. Selgitused

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.

Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab selle

summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja

millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda.

17. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks