2-24-4909/36 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-4909

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

27.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4909

Tsiviilasi

C.K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): C.K. (isikukood: XXX ; aadress:

xxxxxxxxxxxx

,xxxxx

linn,

xxxxx

vald,

xxxxxxxxxxxxmaakond; Tel: xxxxxxxxxx; e-post:);

Usaldusisik: Tel: 56 620 629; e-post:

Võlausaldajad:

1) PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress

Tartu mnt 83, 10115 Tallinn, Harju maakond), e-post:

2)Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress Toompuiestee 35, Tallinn, e-post:

3)OÜ Citadele Factoring (registrikood 10925733),

aadress Narva mnt 63-1, Tallinn 10120, e-post:

4)SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood

11453650), asukoht Narva mnt 63-1, Tallinn 10120, e-

post:

5)GS Gore OÜ (registrikood 16183586, aadress Jõe tn

2a, Tallinn, e-post:

6)AS SEB Pank (registrikood 10004252, aadress:

Tornimäe 2 Tallinn 15010), e-post:

7)Kohtutäitur Ivi Kalmet, asukoht Õpetaja tn 9a, Tartu

51003, e-post:

8)Kohtutäitur V.J, asukoht Pärnu mnt 10, Tallinn

10148, e-post:

9)Kohtutäitur Kristiina Feinman, asukoht Pärnu mnt

10, Tallinn 10148, e-post:

10)Kohtutäitur Aive Kolsar, asukoht Aasa 5, Põlva

63304, e-post:

11)Kohtutäitur Oksana Kutšmei, asukoht Ülikooli tn

2, 51003 Tartu, e-post:

Kohtuistungi aeg

Menetlustoiming

12)Kohtutäitur Elin Vilippus, asukoht A.Lauteri tn 5,

10114 Tallinn, e-post:

04.12.2024

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

RESOLUTSIOON

1. C.K. võlgade ümberkujundamise menetluses määrab kohus võlausaldajate

vaidlustatud nõuete suurused järgmiselt:

1.1.Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 6326,45 eurot, kõrvalnõue 4722,97 eurot,

kohustuse kogusumma 11049,97 eurot.

2. Kinnitada C.K. esitatud võlgade ümberkujundamiskava PlusPlus Capital AS,

Aktiva Finance Group OÜ, OÜ Citadele Factoring, SIA Citadele Leasing Eesti

filiaal, GS Gore OÜ, AS SEB Pank, kohtutäitur Ivi Kalmet, kohtutäitur Riisto

V.J, kohtutäitur Kristiina Feinman, kohtutäitur Aive KOlsar, kohtutäitur

Oksana Kutšmei ja kohtutäitur Elin Vilippus nõuete ümberkujundamiseks ja

täitmiseks alljärgnevatel tingimustel:

Võlausaldaja

Kohustuse liik

Põhinõue

Kõrvalnõue

Kohustuse

kogusumma

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus,

kindel

kuupäev

Osamaksete

arv/suurus

(euro)

Kohustuse

rahuldamise ulatus%

/

põhikohustuse

täitmise ulatus% /

kohustuse täitmise

summa

PlusPlus

Capital AS

(11919806)

Võlanõue

4833,51

4540,41

9373,92

60 kuud

Kord kuus

5.kuupäev

59/91,91

1/91,88

58,83%/100%

5514,57

Aktiva

Finance

Group OÜ

(10746479)

Võlanõue

6326,45

4722,97

11049,42

60 kuud

Kord

kuus/5.kp

59/117,25

1/117,15

63,67%/100%

7034.90

OÜ Citadele

Factoring

(10925733)

Võlanõue

1248,70

1189,73

2438,43

60kuud

Kord

kuus/5.kp

59/23,79

1/23,55

58,53%/100%

1427,16

SIA Citadele

Leasing Eesti

filiaal

(11453650)

Võlanõue

12103,67

3048,80

15152,47

60kuud

Kord

kuus/5.kp

59/209,35

1/209,34

82,90%/100%

12560,99

GS Gore OÜ

319,17

667,57

986,74

60 kuud

Kord

59/6,99

42,49%/100%

(16183586)

Võlanõue

kuus/5.kp

1/6,90

419,31

AS SEB Pank

(10004252)

Võlanõue

925,66

880,22

1805,88

60 kuud

Kord

kuus/5.kp

59/17,63

1/17,52

58,57%/100%

1057,69

Kohtutäitur

Ivi Kalmet

täituritasu

116,77

0,00

116,77

60 kuud

12., 24., 36.,

48.,

60.kuul/5.kp

4/23,40

1/23,17

100&%

116,77

Kohtutäitur

V.J

täituritasu

1543,30

0,00

1543,30

60 kuud

Kord

kuus

/5.kp

59/21,32

1/21,47

82,90%

1279,35

Kohtutäitur

Kristiina

Feinmann

täituritasu

943,71

0,00

943,71

60 kuud

Kord

kuus/5.kp

59/10,01

1/10,25

63,67%

600,84

Kohtutäitur

Aive Kolsar

Täituritasu

885,05

0,00

885,05

60 kuud

Kord

kuus/5.kp

59/8,68

1/8,54

58,83%

520,66

Kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

täituritasu

154,29

0,00

154,29

60 kuud

Kord

kuus/5.kp

59/1,09

1/1,25

42,49%

65,56

Kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

täituritasu

402,60

0,00

402,60

60 kuud

Kord kuus/

5.kp

6/3,93

58,57%

235,80

Kohtutäitur

Elin Vilippus

täituritasu

536,80

0,00

536,80

60 kuud

Kord kuus/

5.kp

59/5,24

1/5,02

58,53%

314,18

Kokku

30 339,68

15 049,70

45 389,38

55/517,19

4/540,59

1/539,97

Täitmise

kogusumma

147,78 eur

100%

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

3. C.K.-l on kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava

kinnitamisest usaldusisikule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

usaldusisikule hiljemalt 1.detsembriks 2025. a ja edaspidi iga aasta 1.detsembriks.

Aruandeid tuleb esitada kuni kava täitmise lõppemiseni.

4. Kohaldada käsutuskeeldu kogu C.K.-le kuuluva vara suhtes ja keelata C.K.-l

temale kuuluva mistahes vara, s.h. temale kuuluvate kinnisasjade käsutamine ilma

usaldusisiku Annika Rau nõusolekuta. Käsutuskeeld kinnisasjade käsutamiseks on

seatud kohtu 18.04.2024.a määrusega, seatakse usaldusisiku Annika Rau kasuks ja

kehtib jätkuvalt.

5. Käsutuskeeld C.K.-le kuuluva raha käsutamiseks ilma usaldusisiku nõusolekuta on

seatud kohtu 18.04.2024.a määrusega, seatakse usaldusisiku Annika Rau kasuks ja

kehtib jätkuvalt.

6. Kohustada C.K.-d kooskõlastama kohtuga temale kuuluvate kinnisasjadega

tehtavad tehingud (kaasomandi lõpetamine, rendi-või üürileping jm).

7. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada

usaldusisikule.

8. Teha määrus avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Määrus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku C.K. kanda ning

võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Annika Rau tasu suuruseks 1100 eurot.

3. Usaldusisiku tasu summas 900 eurot maksta välja Avitase OÜ (registrikood

12683613) arvelduskontole nr EE761010220233760220 SEB Pank AS-is kohtu

deposiidikontole võlgniku poolt selleks tasutud vahenditest.

4. Saata määrus resolutsiooni punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Puudujäävas osas, s.o summas 200 eurot tasuda usaldusisiku tasu võlgnikul C.K.

Avitase OÜ (registrikood 12683613) arvelduskontole nr EE761010220233760220

SEB Pank AS-is.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.K. esitas 26.03.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovib võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse esitamise hetkel võlgniku nimele vara

registreeritud ei ole, kuid võlgnik osaleb pärimismenetluses oma surnud isa järelt ja omandab

mõttelisi osa pärandvarast. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid, on elukaaslane ja sündimas on

ühine laps. C.K. töötab xxxxx Vallavalitsuses ning tema igakuine netotöötasu on 1400 eurot,

on mõningane võimalus saada tasu täiendavate tööülesannete eest. Sisetulekud kuus kokku

hindab võlgnik 1700 eurot. Väljaminekud 882 eurot. Võlgnik sattus makseraskustesse algselt

ühe kohustuse tasumisega ja täitemenetluse alustamisel olid kinnipidamised nii suured, et

võlgnikul tekkis motivatsioonilangus. Võlgnik on püüdnud kohustusi tasuda, 20.03.2024. a

tasus ühes täiteasjas suurema summa. Võlgnikul on kohustused seitsme võlausaldaja ees ja

kõigi kohustuste täitmiseks toimuvad täitemenetlused. Peatada pooleliolevad täitemenetlused.

Kohus nimetas 18.04.2024. a usaldusisikuks Annika Rau ja tegi talle ülesandeks FiMS §-s 17

nõutu esitamise. Kohus kohaldas käsutuskeeldu C.K. vara suhtes ning keelas C.K.-l temale

kuuluvate kinnisasjade (registriosa nr 1017140, nr 226640 ja nr 172240) käsutamine.

Käsutuskeeld on seatud võlgniku C.K. võlausaldajate kasuks. Kohus tühistas C.K. vara

suhtes läbiviidavate täitemenetluste tagamise abinõud ja vabastas arestist C.K.-le kuuluvad

pangakontod krediidiasutustes.

Tartu Ringkonnakohus määrusega 23.07.2024 tühistas maakohtu poolt kohaldatud hagi

tagamise abinõude tühistamise, s.t. C.K. pangakontode arestist vabastamise.

Usaldusisik esitas 21.05.2024. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisik

leiab, et võlgnik on makseraskustes ning algatada tuleks võlgade ümberkujundamise

menetlus. Eeldatavad kohustused on kokku summas 40 320,29 eurot, sh põhinõuded 28

411,21 eurot. Võlgnikul on vara. Võlgnik on väljendanud, et on igakuiselt suuteline tasuma

maksimaalselt 600 eurot kohustuste katteks.

2.Kohus määrusega 19.08.2024 algatas C.K. võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras

tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks. 15.11.2024. a esitati kohtule võlgade

ümberkujundamise kava. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus

kokku 40 944,39 eurot, millest põhivõlgnevused 29 589,68 eurot ja kõrvalnõuded 11 354,71

eurot. Võlgnikul tuleb põhivõlgnevused tasuda 100% ulatuses ja kõrvalnõuetest tasutakse

kõigile võlausaldajatele 15%. Koguvõlgnevusete tasumise ulatus on võlausaldajate lõikes

üsna erinev, kuna võlausaldajate kõrvalnõuete osa koguvõlgnevustes on suur ja võlausaldajati

erinev. Kava on koostatud 60 kuu peale ning kuumakseks kujuneb umbes 500 eurot. Kavasse

on võetud võlausaldajate Aktiva Finants Group OÜ, OÜ Citadele Factoring, SIA Citadele

Leasing Eesti filiaali, GS Core OÜ, PlusPlus Capital AS, SEB Pank AS ja kohtutäiturite Ivi

Kalmet, V.J, Kristiina Feinman, Aive Kolsar, Oksana Kutšmei ja Elin Vilippus nõuded.

Võlgade ümberkujundamiskava on koostatud, arvestamata võlgniku vara realiseerimist.

3. Usaldusisik on ümberkujundamiskava saatnud FiMS § 24 lg 1 korras kõikidele

võlausaldajatele. Tähtaegselt esitasid oma seisukohad viis võlausaldajat, nendest kaks

võlausaldajat (kohtutäiturid V.J ja Kristiina Feinman) nõustusid ümberkujundamiskavaga.

Hilinenult teatas nõustumisest GC Core OÜ. Võlausaldajad PlusPlus Capital AS, OÜ

Citadele Factoring, SIA Citradele Leasing Eesti Filiaal, kohtutäiturid Ivi Kalmet, Aive Kolsar

ja Elin Vilippus tähtaegselt oma seisukohta esitanud ei ole. Usaldusisik loeb need

võlausaldajad nõustunuks kavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga.

4. Võlausaldaja AS SEB Pank ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Kuna võlgnikul on vara,

on võlausaldaja nõus kavaga, kui võlgnik tasub kogu võlgnevuse. Usaldusisik palub

võlausaldaja vastuväite jätta tähelepanuta, kuna võlausaldaja ei ole esitanud FiMS § 25 lg.1

nõuete kohast vastuväidet, s.t. koos põhistuste ja tõenditega. Sisuliselt ei ole usaldusisik nõus

vastuväitega osas, milles tuginetakse asjaolule, et võlgnik omab vara. Usaldusisik leiab et

kavas toodud pankrotivõrdluse järgi saavad võlausaldajad kavaga oluliselt suuremas määras

oma nõuded rahuldatud. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule

võimalus oma nõuded tasuda ja vältida pankrotimenetlust.

Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu kavaga, kuna kavas on selle võlausaldaja

nõude suurus märgitud ebaõigesti. Lisaks sellele peab võlausaldaja kava täitmise tähtaega

60 kuud liiga pikaks ja sellega kogu võlgade ümberkujundamise menetlust põhjendamatuks.

Võlgnikule kuuluvad kolm kinnisasja, mille väärtus ületab olulises summas kõigi põhinõuete

summa. Pankrotimenetluses saaksid kõik nõuded, s.h. kõrvalnõuded tasutud umbes 1 aastaga

90% ulatuses. Võlgade ümberkujundamise menetlus on kavandatud 5 aastale. Võlausaldaja

leiab ka, et ainuüksi võlgniku elukoha kaotuse vältimine ei saa olla võlgade

ümberkujundamiskava eesmärgiks. Kinnisvara müük täitemenetluses ja pankrotimenetluses

on tavapärane ja iga võlgnik võib esitada vastuväite, et pankrotimenetlus või täitemenetlus on

tema suhtes ebaõiglane, sest müüakse temale kuuluv vara. Sissenõude pööramist võlgniku

varale ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Võlgnikud on asunud võlgasid ümber kujundama

lihtsa eesmärgiga vältida vara müüki.

Usaldusisik nõustub võlausaldaja vastuväidetega nõude suuruse osas. Usaldusisik kontrollis

võlausaldaja vastuväite alusel kavasse kirjutatud nõude suurust ja avastas, et nõuete tabelis on

inimliku vea tõttu valemi viga. Põhinõude hulgast on välja jäänud kohtu menetluskulud ja

kõrvalkulude hulgast jooksev viivis. Usaldusisik korrigeerib kava võlausaldaja vastuväite

alusel ja selle võlausaldaja nõue võetakse kavasse võlausaldaja poolt esitatud suuruses.

Seoses selle võlausaldaja nõude suuruse muutumisega muutub ka kohtutäitur Kristiina

Feinmani nõude rahuldamise määr ja suurus (tema juures on täitmisel võlausaldaja Aktiva

Finance Group OÜ nõue). Usaldusisik esitab kavasse tehtavad muudatused ja nende

tulemusena muutub (suureneb) kogu kavas põhinõuete summa, kõrvalnõuete summa,

kogunuete summa ja kõigi kohustuste täitmise ulatus kokku. Usaldusisik esitab veelkordselt

pankrotivõrdluse, mille kokkuvõte on, et võrreldavas pankrotimenetluses saaksid

võlausaldajad võlgniku vara realiseerimisest (ilma ühegi kulu mahaarvamiseta) 7500 eurot ja

järgnevas kohustustest vabastamise menetluses 7115,50 eurot ehk kokku

pankrotimenetlusest 14 615,50 eurot, millest tuleks maha arvata menetluse kulud. Võlgade

ümberkujundamise menetluses kava alusel saaksid võlausaldajad kokku 31 147,78 eurot.

Seega ei saaks võlausaldajad võlgniku vara realiseerimisel mitte kuidagi suuremas määras

oma nõudeid rahuldatud. Usaldusisik on seisukohal, et kava koostamisel on arvestatud nii

võlgniku kui ka võlausaldajate huvidega ja võlausaldaja vastuväited ei ole põhjendatud.

Võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei ole nõus tema nõuete ümberkujundamisega

võlgniku C.K. taotletud viisil. Täiteasjas 084/2019/2563 kava alusel tasumisele kuuluva

kohtutäituri tasu proportsioon ei ole leitud õigesti. Kui võlgnik täidab nõude vabatahtlikult

pärast täitemenetluse alustamist, on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse

ja arvatavasti on need toimingud olnud aluseks, mis panid võlgniku nõuet tasuma.

Kohtutäituril on õigus saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud. Viitega KTS § 32 lg.4 on

kohtutäitur seisukohal, et ümberkujundamiskavas tuleb näha ette Oksana Kutšmei nõuete

põhitasude nõuete tasumine vähendatuna proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel

täidetavate võlgade summaga. Täiteasjas nr 084/2019/2563 algatati täitemenetlus SEB Pank

AS võla sissenõudmiseks summas 1074,31 eurot+ lisanduv viivis. Kohtutäituri põhitasu 366

eurot on välja mõistetud sissenõudja nõudelt 1074,31 eurot, ajas lisanduva viivisega ei ole

kohtutäituri tasu väljamõistmisel arvestatud, kuivõrd menetluses ei olnud selle lõplik suurus

teada. Kuna kavast nähtub, et võlausaldaja SEB Pank AS nõue täidetakse summas 1057,69

eurot, siis tuleb kohtutäituri tasu proportsionaalselt tasuda 98,45% ulatuses, mitte kavas

märgitud 58,57% ulatuses. Nõudele täiendavalt lisandunud viivistelt ei olnud tasu välja

mõistetud ja täitmisel olnud nõude summa, millelt tasu on välja mõistetud, saab täidetud

98,45% ulatuses, seega proportsionaalselt tasumisele kuuluv kohtutäituri põhitasu summa

oleks 360,33 eurot.

Usaldusisik märgib selle võlausaldaja vastuväite kohta, et ta on kohtutäiturite tasu

arvestamisel kavas juhindunud Tartu Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr. 2-23-5537.

Selles määruses öeldakse, et täituritasu vähendamisel ei saa vähendada vaid täituri põhitasu

nii, et alustamistasu ja täitekulu rahuldatakse täies ulatuses. Seda arvestades on usaldusisik

arvestanud kohtutäituri tasu nõudeks kokku 402,60 eurot, millest alustamistasu 36,60 eurot ja

põhitasu 366 eurot. Kava alusel saab AS SEB Pank kogunõue rahuldatud 58,57% ulatuses,

seega saab kava alusel ka kohtutäituri kogunõue rahuldatud proportsionaalselt samas määras

sarnaselt teiste kohtutäiturite tasudele. Menetluses tuleb kõiki võlausaldajaid kohelda võrdselt.

Usaldusisiku hinnangul on kohtutäitur oma arvestuses võrrelnud andmeid, mis ei ole

võrreldavad. Usaldusisik märgib, et kui kohus leiab, et ta on Tartu Ringkonnakohtu viidatud

määrust valesti tõlgendanud ja kohus nõustub kohtutäituri tõlgendusega, palub usaldusisik

kohtul nõue kindlaks määrata ja teha kavas vastavad muudatused.

Usaldusisik palub kohtul vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded kindlaks määrata.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus

ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu

vaielnud.

Käesoleval juhul kaheteistkümnest võlausaldajast (s.h. kohtutäitur Oksana Kutšmei osaleb

menetluses kahe erinevast alusest tuleneva nõudega) on esitanud ümberkujundamiskavale

tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat, kelle nõuetega on esindatud 29,55% võlausaldajate

nõuetest. Kuus võlausaldajat ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud, mistõttu FiMS § 25 lg.1

teise lause kohaselt loetakse, et nad on nõude suurusega nõustunud. Kolm võlausaldajat on

teatanud kavaga nõustumisest. Seega on kaheteistkümnest võlausaldajast üheksa võlausaldajat

ehk 75% nõustunud kavaga, nende võlausaldajate nõuetega on esindatud 70,45% nõuetest.

Kavale on vastu vaielnud 3 võlausaldajat ehk 25% võlausaldajatest, kelle nõuetega on

esindatud 29,55% nõuetest.

Sellise tulemuse puhul on kava võimalik kinnitada FiMS § 26 lg.2 alusel.

FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Võlgnik on taotlenud FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste

kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise,

osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei

välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist,

sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on

võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule

vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse

leidmiseks.

7.Esmalt märgib kohus, et selles menetluses on kõigi võlausaldajate (sissenõudjate) nõuded

kindlaks määratud jõustunud kohtulahendiga, mistõttu eeldada tuleb, et nende võlasuhete

tekkimise asjaolud , s.h. laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

on eelnevas kohtumenetluses juba kontrollitud ja käesolevas menetluses ei pea sellega

tegelema. Samas osutab võlausaldajate poolt avaldatud nõude summa, nii põhinõude kui

kõrvalnõude summa sellele, kui suure osa moodustab selle võlausaldaja kõrvalnõude

summa selle võlausaldaja kogunõudest. Kõrvalnõuete hulka kuuluvad teatavasti erinevad

laenutoote instrumendid erinevates määrades, erinevat liiki kõrvalkulud tulenevalt

lepingutest. Seetõttu tagab võlausaldajate ühetaolise kohtlemise võlgade ümberkujundamise

menetluses eeskätt lähtumine ühetaolisest alusest. Võlausaldajate puhul, kelle nõuded on

antud juba täitmiseks kohtutäiturile, on selliseks ühetaoliseks aluseks põhinõue (ehk raha,

mille võlausaldaja on reaalselt välja andnud) ja kohtutäituritest võlausaldajate puhul on

selleks ühetaoliseks aluseks lähtumine proportsioonist, millises ulatuses täidetakse võlgade

ümberkujundamise menetluses selle võlausaldaja nõue, mida kohtutäitur täidab. Käesolevas

menetluses on kõigi võlausaldajate nõuded antud täitmiseks kohtutäituritele.

8. FiMS § 24 lg.2 sätestab: Usaldusisik määrab võlausaldajale ümberkujundamiskava

kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat,

kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab

seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta,

võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui

võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima,

kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha

avaldamata jätmise tagajärgedele.

FiMS § 25 sätestab: (1) Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu

võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta alusel määratud tähtaja

jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu,

ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral

loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

(2) Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses

oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega

kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos

ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.

(3) Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude

suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt

ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

Käesolevas asjas on võlgade ümberkujundamiskavale esitanud vastuväited kolm

võlausaldajat- AS SEB Pank, Aktiva Finance Group OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei (sel

võlausaldajal on kaks nõuet, kuid vastuväide on esitatud seoses ühe nõudega- AS SEB Pank

nõudega, mida täidetakse täiteasjas nr 084/2019/2563). Neist vastuväidetest (vt eespool p.4)

üksnes Aktiva Finance Group OÜ vastuväide on suunatud võlgade ümberkujundamiskavas

märgitud nõude suuruse vastu. Nimelt on kavas märgitud selle võlausaldaja põhinõude suurus

summas 5576,45 eurot, kõrvalnõuete suurus 1027,98 eurot ja kohustuse kogusumma 6604,43

eurot. Võlausaldaja leiab vastuväites, et tema kogunõude suurus on 11 049,42 eurot.

Käesoleval juhul usaldusisik nõustub võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega ja kohtule

esitatud seisukohas põhjendab nõustumist- tabelis on inimliku vea tõttu valemi viga.

Põhinõude hulgast on välja jäänud kohtu menetluskulud ja kõrvalkulude hulgast jooksev

viivis. Usaldusisik on korrigeerinud kavas selle võlausaldaja nõudeid ja arvanud nõuded

kavasse võlausaldaja poolt taotletud ulatuses.

Usaldusisik esitas kohtule algdokumendid, mille alusel on Aktiva Finance OÜ nõude suurus

kavas korrigeeritud- võlausaldaja avaldus, Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-14818,

mis sisaldab põhinõude ja kõrvalnõude arvutamiseks vajalikke komponente. Usaldusisik on

saatnud korrigeeritud kava võlausaldajale kohtutäitur Kristiina Feinman, kes täidab

võlausaldaja Aktiva Finance OÜ nõuet ja kelle kohustuse täitmise ulatus muutub koos

sissenõudja Aktiva Finance Group OÜ nõude suuruse ja täitmise ulatuse muutumisega.

Kristiina Feinman vastas 14.11.2024: Nõustume.

Usaldusisik palub kohtul vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded kindlaks määrata. Kuna

nõude suuruse kohta on esitanud vastuväite üksnes Aktiva Finance Group OÜ, usaldusisik on

nõustunud võlausaldaja vastuväitega ja sellega nõustub ka kohus, olles kontrollinud

algandmeid, määrab kohus selle võlausaldaja nõude kindlaks FiMS § 25 lg.3 alusel

võlausaldaja poolt taotletud ulatuses.

9.Võlausaldajate AS SEB Pank ja Aktiva Finance OÜ vastuväited on esitatud võla

ümberkujundamise vastu võlgniku taotletud viisil. Mõlemad võlausaldajad leiavad, et kuna

võlgnikul on vara, tuleb seda kasutada kohustuste tasumiseks võlausaldajate ees. AS SEB

Pank nõustuks kavaga, kui võlgnik tasub kogu võlgnevuse. Aktiva Finance OÜ leiab, et

võlgniku vara tuleks müüa.

Kohus märgib, et ühegi maksejõuetusmenetluse liigi eesmärgiks ei ole võlgniku vara

müümine. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui muude võimaluste kasutamine ei ole

võimalik. Menetlusliigi valiku tegemisel lähtutakse võlgniku tegelikust majanduslikust

seisundist ja menetluse eesmärkidest. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 2 lg.1 järgi Käesoleva seaduse eesmärk

on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse

kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi

võlausaldajate kaitse.

FiMS § 2 lg.3 järgi Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused

ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate

õigustatud huve.

(4) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Ka PankrS § 2 sätestab füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärgina võimaluse

vabaneda oma kohustustest.

Käesolevas menetluses võlgniku C.K. eesmärgiks ei ole vabaneda oma kohustustest.

Võlgniku eesmärgiks on kohustused täita vähemalt põhinõude ulatuses, lisaks kõrvalnõudeid

15% ulatuses. Kohus on menetluses kontrollinud, et võlgniku kohustuste täitmine tema

sissetulekute arvel makseid tehes on realistlik ja võimalik. Kuna võlgnikul on olemas ka

vara, ei ole alust hinnata, et võlgnik on maksejõuetu ja puudub PankrS § 1 lg.1 ettenähtud

alus kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus on kaalunud ka nii võlgniku kui ka

võlausaldajate õigustatud huve ja leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud,

arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Vastuseks võlausaldajate vastuväidetele selle kohta, et võlgnikul olemasolev vara (kolm

kinnisasja) tuleks müüa võlgniku kohustuste täitmiseks märgib kohus järgmist.

Usaldusisik on kogunud andmed, esitanud need kohtule, kohus kogus andmeid ka avalikest

registritest ja neist nähtub, et võlgnikule kuuluvad järgmised kinnisasjad:

-

Elamumaa, xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxx linn, Vxxxxxxxxxx(kinnistusraamatu

registriosa nr 172240), ühisomand, kinnistul on hüpoteek umbes 78 000 euro

väärtuses (Luminor Bank AS kasuks), eeldatav väärtus 60 000 eurot.

-

Elamumaa xxxxx vald, xxxxx linn,xxxxxxxxxxxx (kinnistusraamatu registriosa nr

226640), ühisomand, eeldatav väärtus 75 000 eurot.

-

Elamumaa xxxxx vald, xxxxa linn, xxxxxxxxxx (kinnistusraamatu registriosa nr

1017140), ühisomandi osa ½ kaasomandist. Kinnistule seatud tähtajatu ja tasuta isiklik

kasutusõigus elamule. Eeldatav väärtus 15 000 eurot.

Kokku kinnisasjade väärtus eeldatavalt 150 000 eurot.

Esmalt ei nõustu kohus usaldusisiku seisukohtadega selle kohta, et ei ole võimalik müüa

kinnisasja, millele on seatud isiklik kasutusõigus. AÕS §226, §227 ei välista elamu müüki,

kui sellele on seatud isiklik kasutusõigus, samas on suur tõenäosus, et elamu (või selle osa)

müümine olukorras, kui sellele on seatud isiklik kasutusõigus, võib osutuda keerukaks ja toob

kaasa hinna alanemise. Seega ei saa prognoosida selle kinnisasja (registriosa nr 1017140)

müügist laekuva summaga 15 000 eurot. Võlgniku C.K. osa selles kinnisasjas on 1/16 osa.

Ka ei nõustu kohus usaldusisiku väitega, et kinnisasja, millele on seatud hüpoteek, ei ole

võimalik müüa. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümine on võimalik hüpoteegipidaja

nõusolekul, samas toob see kaasa esmajoones hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise

(kohtutäituri andmetel on hüpoteegiga tagatud nõude jääk umbes 78 000 eurot). Võlgniku

C.K. osa selles kinnisasjas on 1/8 osa. Selle kinnistu hinda on eeldatud 60 000 eurot

(registriosa nr 172240). Arvestades hüpoteegiga tagatud nõude suurust (see ei ole C.K.

kohustus), ei ole võlgnikule C.K. prognoosida laekumist selle kinnistu võõrandamise arvel.

Kinnistu registriosa nr 226640 puhul on C.K. omandiosa 1/8 ühisomandist. Selle kinnistu

hinda on eeldatud 75 000 eurot. Selle kinnistu müümisel eeldatud hinnaga oleks C.K. osa

9375 eurot. Kohus arutas kohtuistungil 04.12.2024 võlgnikuga temale kuuluvate kinnisasjade

realiseerimise või neilt muul viisil tulu teenimise võimalust. Võlgnik ise neil kinnistutel ei

ela, kinnistutel elavad tema lähedased (õe pere xxxxxxxxxx kinnistul, vanaema xxxxxxxxxx

kinnistul, ema ja õde xxxxxxxxxxx kinnistul). Võlgnik on saanud nende kinnisasjade

ühisomanikuks pärimise teel. Kohus nõustub usaldusisiku käsitlusega protsessidest, mis

tuleb läbida enne võlgnikule kuuluvate ühisomandi osade müümist. Prognoosides võlgnikule

kuuluvate ühisomandi osade müümisel saadavat võimalikku hinda, tuleb nõustuda, et see

võib ulatuda umbes 17 000 euroni kolme kinnisasja peale kokku sundmüügi olukorras.

Kaardistades iga kinnistu müügi puhul vajalikud toimingud ja nendega kaasnevad kulud,

mis tuleb katta müügist laekuva raha arvel (pankrotimenetluses või täitemenetluses), tuleb

järeldada, et võlausaldajate jaoks otstarbekam ja enamat tulu toov viis on võlgniku poolt

tema kohustuste täitmine vabatahtlikult, näiteks võlgade ümberkujundamise menetluse

raames. Koostatud ja kohtule esitatud võlgade ümberkujundamise kava tagab

võlausaldajatele nende põhinõuete tasumise ja lisaks 15% kõrvalnõuetest, kokku summa 31

147,78 eurot.

Kohus arutas võlgnikuga võimalusi tagada tema vara arvel võlausaldajate nõuete täitmine

lühema perioodi jooksul või suuremas ulatuses kui on kavas ette nähtud. Selleks tuleb

võlgnikul teha kaasomanikele ettepanek kaasomand lõpetada ja AÕS § 77 lg.2 alusel

kaasomanikel osta võlgniku osa kaasomandist rahas välja. Olukorras, kus võlgnik ise

temale kuuluvat kinnisasja ei kasuta, oleks tegemist vastutustundliku lahendusega ja

võimaldab vältida olukorda, et võlgnikul tuleb kanda ka nende kinnisasjadega seotud kulutusi

või kohustusi.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et võlausaldajate jaoks on otstarbekaim ja nende huve

kõige rohkem arvestav kohustuste täitmise viis kui võlgnik tasub kohustused igakuiste

maksete kaupa ja vastavalt koostatud ümberkujundamiskavale.

10.Võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei nõustu ümberkujundamiskavaga osas, mis

näeb ette sellele võlausaldajale täiteasja nr 084/2029/2563 täitemenetluse alustamise tasu ja

kohtutäituri põhitasu, kokku summas 402,60 eurot, täitmise ulatuseks 235,80 eurot ehk

58,57%. Kohtutäitur Oksana Kutšmei täidab AS SEB Pank nõuet, kelle kogunõude täitmise

ulatus on kava kohaselt 58,57%. Täiteasjas nr 084/2019/2563 algatati täitemenetlus SEB

Pank AS võla sissenõudmiseks summas 1074,31 eurot+ lisanduv viivis. Kohtutäituri põhitasu

366 eurot (ja alustamistasu 36,60 eurot) on välja mõistetud sissenõudja nõudelt 1074,31

eurot, ajas lisanduva viivisega ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmisel arvestatud, kuivõrd

menetluses ei olnud selle lõplik suurus teada. Kuna kavast nähtub, et võlausaldaja SEB Pank

AS nõue täidetakse summas 1057,69 eurot, siis tuleb kohtutäituri tasu proportsionaalselt

tasuda 98,45% ulatuses, mitte kavas märgitud 58,57% ulatuses. Kohtutäituri põhitasu summa

kavas peaks olema 360,33 eurot.

Asjas ei vaielda selle võlausaldaja nõude suuruse üle- nõude suurus on 402,60 eurot,

koosnedes täitemenetluse alustamise tasust 36,60 eurot ja põhitasust 366 eurot. Kuna nõude

suuruse üle ei vaielda, siis ei tule kohtul nõude suurust FiMS § 25 lg.3 alusel otsustada.

Kohus on seisukohal, et kavas näidatud kohustuse täitmise proportsiooni ja summat ei tule

muuta. Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 2-22-12019 p.18.2. olnud seisukohal, et „kuna

võlgade ümberkujundamise kaudu täidetakse võlausaldajate rahalised nõuded üksnes osaliselt,

on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 järgi õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline

täidetud summaga. Kohtutäituri põhitasu nõuete ümberkujundamiskavas vähendamine

proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega on seega

põhjendatud.“ Et sama proportsiooniga (nagu täidetakse võlausaldaja nõue) tuleb täita ka

täitemenetluse alustamise tasu nõue, kinnitas Tartu Ringkonnakohus asjas 2-23-5537 p.12

„Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et tema tasu ümberkujundamisel saab vähendada

üksnes kohtutäituri põhitasu ning täies ulatuses tuleb ümberkujundamiskavas täitmisele

määrata menetluse alustamise tasu ja täitekulud. Selline tõlgendus ei tulene seadusest ning

sellisele seisukohale ei ole ringkonnakohus asunud ka tsiviilasjas nr 2-22-12019. Vastasel

juhul vähendataks kohtutäituri nõudeid vähem kui teiste võlausaldajate nõudeid ning see

rikuks FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.“. Käesoleval

juhul saab võlausaldaja AS SEB Pank kogunõue täidetud 58,57% ulatuses (põhinõue 925,66

eurot ja 15% ehk 132,033 eurot kõrvalnõudest 880,22 eurot), siis kujuneb kogunõude

1805,88 eurot täitmise ulatus 1057,69 eurot ehk 58,57%.

Asjas on ilmne, et võlausaldaja AS SEB Pank on võlgade ümberkujundamise menetluses

oma nõude esitanud oluliselt suuremana (1805,88 eurot) kui esitas täitemenetluses (1074,31

eurot), kohtul tuleb käesolevas menetluses lähtuda siiski selles menetluses esitatud nõuetest.

Kohtutäituri nõudest summas 402,60 eurot kuulub täitmisele 58,57% ehk 235,80 eurot.

11.Eeltoodule tuginedes saab väita, et käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega

nõustunud 75% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning nende nõuded moodustavad

pandiga tagamata nõuetest 70,45% nõuete kogusummast. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2

alusel C.K. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (käesolevalt AS SEB Pank, Aktiva

Finants Group OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei) oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega. Kohus on eespool näidanud, et neid võlausaldajaid ei kohelda mingilgi

viisil halvemini teistest, kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad rahuldatud 100% ulatuses,

kõrvalnõuded 15% ulatuses.

Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte

õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

12.Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel FiMS § 26 lg.2 alusel ei ole

nõutav nn pankrotivõrdluse läbiviimine. Sellele vaatamata kohus sellise võrdluse esitab.

Kohus on eespool näidanud, et võlgnikule kuuluvate kinnisasjade sundmüügi tulemusena on

prognoositav laekuv summa umbes 17 000 eurot (kolmelt kinnistult kokku). Pankrotihalduri

tasu selliselt müügitulemilt oleks PankrS § 651 lg.1 järgi 3651 eurot. Arvestades kolme

kinnisasja müügiprotsessi, kaasnevad tehingutasud jm kulud, mida siinkohal summaliselt

kohus ei prognoosi. Kaasneva kohustustest vabastamise menetluse perioodil tuleks võlgnikul

loovutada pankrotihaldurile eelduslikult 8712 eurot (lähtudes miinimumtöötasust 820 eurot

kuus ja ühe ülalpeetava olemasolust võlgnikul). Seega oleks võrreldavas pankrotimenetluses

võlausaldajatel saadav potentsiaalne tulu maksimaalselt 22 112 eurot, millest tuleb katta ka

menetluse (müügiprotsesside) kulud. Seega ei oleks C.K. võlausaldajad võrreldavas

pankrotimenetluses paremas olukorras kui on võlgade ümberkujundamise menetluses.

Võlgnik C.K. on makseraskustes, tema makseraskuste ületamise võimaluseks on võlgade

ümberkujundamise menetlus ja kohus kinnitab võlgade ümberkujundamise kava.

13. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Kuna kohus peab põhjendatuks

ümberkujundamiskava täitmise käigus kasutada kava täitmiseks maksete tegemiseks

võlgniku varast saadavat tulu (rendi- või üüritulu, kaasomandi lõpetamisest saadav tulu vm),

paneb kohus võlgnikule kohustuse kooskõlastada selleks kavandatavad tegevused ja tehingud

kohtuga. Kohus küsib võlgnikult selle kohta ülevaadet ka kohtule esitatavas aruandes.

Võlgniku vara ja raha osas kehtib käsutuskeeld, mis on seatud juba varasemalt.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada

1.detsembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.12.2025.

Edaspidi iga aasta möödumisel. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või

usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve

teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul

tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS §

35 lg 4).

Menetluskulude jaotus

Usaldusisik on 15.11.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos

tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 10,5 tunni eest määraga 110 eurot/tund,

kokku 1155 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda OÜ Avitase arvelduskontole.

Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid:

Kohtu poolt esitatud dokumentidega tutvumine, päringute koostamine ja saatmine võlgniku

vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks, võlausaldajate teavitamine, suhtlemine võlgnikuga,

päringud tema vara ja kohustuste kohta, võlgnikule teabe andmine, saadud info

korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine, määruskaebuse kohta

seisukoha koostamine, vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine,

esitamine, osalemine kohtuistungil, erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs,

arutelu võlgnikuga, ümberkujundamiskava koostamine, põhjenduste ja selgituste koostamine,

suhtlemine pankrotihalduriga vara müügi osas, võlausaldajatele teatise koostamine, saatmine,

kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest, usaldusisiku arvamuse koostamine,

tasu taotlus, kohtule esitamine. Kokku 10,5 tundi.

FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5).

Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa

FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada peamiselt vajalikuks ja

põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks

päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule

hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus

hindab ajakulu ja loeb ülemääraseks ajakulu 2 tundi kokkuvõttele võlausaldajate

seisukohtadest ja usaldusisiku arvamuse koostamiseks. Nimelt on arvamus võlausaldajate

vastuväidete kohta koostatud ju varasemalt koostatud võlgade ümberkujundamiskava alusel,

s.h. esitatud pankrotivõrdlus selle pinnalt, mis on lisatud kava juurde. Seetõttu loeb kohus

sellele toimingule vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi (2 tunni asemel).

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 10 tunni eest 1100 eurot.

Kohus kohustas 18.04.2024. a määrusega C.K.-d tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

900 eurot ning seda kolme osamaksega. C.K. on nõutud summa kandnud kohtu

deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 900 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest.

Puudujäävas osas, s.o 200 eurot tuleb C.K.-l tasuda endal Avitase OÜ arvelduskontole nr

EE761010220233760220 SEB Pank AS-is.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (FiMS § 8 lg.3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik