3-24-3341/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3341 Määruse kuupäev 27. detsember 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla vastu seoses laost teleri väljastamata jätmisega RESOLUTSIOON 1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus. 2. Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 9. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et valvurid võtsid ära kaebaja isikliku teleri. Kaebaja kirjutas 2024. a novembris avalduse laost teleri väljastamiseks. Kaebaja esitas ka kaebuse ja vaide, kuid vastust kaebaja ei ole saanud ning telerit ei ole kaebajale antud. Kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada kaebaja valdusesse teler, kehtestades õiguskaitse, ning Tartu Vanglalt välja mõista 300 eurot omandiõigusest ilmajätmise eest. 2. Tartu Halduskohus jättis 11. detsembri 2024. a määrusega N. Lilitškini kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks viiepäevase tähtaja. 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh esialgse õiguskaitse taotluse) läbi vaatamata. 4. Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2024. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning teda kohustati viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada kaebuse nõuet, hüvitamiskaebuse esitamisel täpsustama, mille eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab, tasuma kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning

teatama menetlusvormi eelistuse. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal aga selgitada, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine temale vajalik, ning tasuda riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 5. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2024. a määruse tõlke kätte 13. detsembril 2024. Seega hakkas kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 14. detsembril 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 18. detsember 2024. Käesoleva ajani ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega kohtult täiendavat tähtaega palunud. 6. Kohtu hinnangul ei vasta N. Lilitškini kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Vaatamata sellele, et kohtul on võimalik esitatud kaebust tõlgendada, ei ole kaebaja siiski HKMS § 38 lg 1 p-st 7 tulenevalt teada andnud, milles talle tekitatud kahju seisneb, ega HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega esitanud menetlusabi taotlust. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. 7. Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda hüvitamiskaebuse eset sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samamoodi on riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. 8. Ka ei ole kaebaja kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudusi, s.o põhjendanud selle esitamise vajadust ega tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu või esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jätab N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. 10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2