3-24-3449/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

X HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3449

Määruse kuupäev

27. detsember 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks seoses V8 sektori sulgemise kohta

korralduse väljastamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja

nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale on õigus

esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 22. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitas, et Viru Vangla ei andnud 9.

oktoobril 2024 kaebajale suulist ega kirjalikku korraldust, et sektor V8 on suletud. Kaebaja

esitas 9. oktoobril 2024 vanglale kaebuse nr 3-24/2-2/9953, kuid vangla ei andnud vastust.

Kaebaja esitas 19. novembril 2024 vanglale vaide nr 3-24/2-2/11191 ning ka sellele ei ole

vangla vastanud. Kaebaja põhjendatud huviks kaebuse esitamisel on preventiivne huvi – et

vangla tulevikus sellisel viisil enam ei käituks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kaebaja nime asendamiseks tähemärgiga.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks seoses asjaoluga, et vangla ei andnud 9. oktoobril 2024 kaebajale V8 sektori

sulgemise kohta suulist ega kirjalikku korraldust.

4. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning

pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS §

44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt

tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste

kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2

teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse

eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu

asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

14. oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).

5. Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna

õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on

tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse

õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kui vangla ei

väljasta kaebajale sektori sulgemise kohta haldusakti, siis on kaebajal võimalik haldusakti

andmata jätmist vaidlustada kohustamisnõudega vaide- ja kohtumenetluses. Kohtule ei nähtu

ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise rehabiliteerival ega preventiivsel

eesmärgil. Üksnes abstraktne oht, et Viru Vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole

preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav.

6. Kohus ei pea vajalikuks hinnata käesoleva haldusasja raames võimalust suunata kaebajat

tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele. Kohus on kaebajale juba varasemas

kohtuasjas sarnaselt käesolevale haldusasjale selgitanud, kuidas osakonna lukustamisega

seoses oma õigusi tõhusalt kaitsta. Näiteks on Tartu Halduskohus 4. novembri 2024. a

määruses asjas nr 3-24-3012 (p 5.2) selgitanud kaebajale, et kaebajal tuleks pärast

vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ehk juhul,

kui vangla peaks jätma kaebaja vastavasisulise vaide rahuldamata või vaide tagastama või

jätma vaide tähtaegselt lahendamata,

pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse

kohustamisnõudega. Ka on kaebajale osakonna lukustamisega seonduvat kohtusse

pöördumise korda selgitatud Tartu Halduskohtu 26. novembri 2024. a määruses asjas nr 3-24-

3060 ning 13. detsembri 2024. a määruses asjas nr 3-24-3360. Vaatamata kohtu poolt antud

selgitustele on kaebaja jätkuvalt otsustanud esitada kohtule tuvastamiskaebuse, mis tema

õiguslikku positsiooni efektiivselt ei paranda. Kaebajal on soovi korral võimalik endal kohtu

juhiseid järgides esitada kohtule uus nõuetekohane kaebus (kohustamisnõudes) ning tema

õiguste edasine kaitse ei ole takistatud.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)