2-24-17704/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17704

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatria-

kliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras

W.G-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja

selle pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 23.11.2024 määrus (esialgse õiguskaitse

rakendamine)

Harju Maakohtu 25.11.2024 määrus (esialgse õiguskaitse

pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

W.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst

VV

Puudutatud isik W.G (sünd. xx.xx.xxxx), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie

Kunila

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.G määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 23.11.2024 määrus muutmata.

3. Jätta Harju Maakohtu 25.11.2024 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-17704

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst VV (avaldaja) esitas

23.11.2024 Harju Maakohtule taotluse kohaldada W.G-le (puudutatud isik) esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset

40 päevani.

Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 22.11.2024 ning samal

päeval kell 09.58 rakendati tema suhtes tahtest olnematut ravi. Puudutatud isik on

psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele

ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.

2. Psühhiaatrite 23.11.2024 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire

(äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.2). Puudutatud isik on Ameerika

Ühendriikide (USA) kodanik, kes saabus Eestisse kolm päeva tagasi. Ta on Sihtasutuse

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ravil esimest korda ning tema varasema

tervisliku seisundi kohta ei ole infot. Ta pöördus enda sõnul esimest korda psühhiaatri

vastuvõtule 2006 meeleolu languse tõttu ning tal on diagnoositud obsessiiv-kompulsiivne

häire (F42) ja posttraumaatiline stresshäire (F 43.1). Ta on proovinud aastate jooksul

erinevaid ravimeid ja teraapiaid, kuid hetkel ravimeid ei tarvita ning usub

alternatiivmeditsiini. Tema sõnul on teda mitmeid kordi tahtest olenematu ravi korras

hospitaliseeritud ka USA-s, kuid alusetult, sest tema inimeste õiguste eest seismine häirib

riiki.

Puudutatud isik toodi valvetuppa Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnast,

kuhu politsei oli ta toonud kehalise seisundi hindamiseks. Sellele eelnes politsei väljakutse

Venemaa saatkonna ette, kus puudutatud isik karjus valjuhäälselt ja käitus ebaadekvaatselt.

Kiirabi saabudes oli ta väga kahtlustav ning muutus hospitaliseerimisest kuuldes verbaalselt

agressiivseks ja tõukas kiirabitöötajad nende lähenedes eemale. Valvetoas oli puudutatud isik

rahutu ja vihane ning rääkis ärritunud hääletoonil monoloogina soovist põgeneda Venemaale,

sest USA on korrumpeerunud. Tema mõttekäik oli laialivalguv ja fikseerunud peamiselt USA

valitsusele. Ta avaldas paranoilisi mõtteid enda tagasikiusamise kohta, leides, et ta kodu on

ära võetud ja talle tehakse halba. Kuna puudutatud isiku psühhoosist tingitud ebaadekvaatne

käitumine oli nii teda ennast kui teisi ohustav ja muu abi olnuks ebapiisav, vormistas valvearst

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse.

Praeguseks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik eitab

ebaadekvaatset käitumist Venemaa saatkonna ees ja leiab, et on alusetult hospitaliseeritud.

Puudutatud isik soovib enda sõnul taotleda Venemaal asüüli, sest see on põgenemiseks kõige

turvalisem riik. Ta avaldab paranoilisi luulumõtteid enda jälgimisest ja tagakiusamisest USA

valitsuse poolt, mis algas ligi 13 aastat tagasi ja intensiivistus 3 aastat tagasi, kui ta hakkas

aktivistiks. Kui küsida temalt täpsustavaid küsimusi jälgimise kohta ja sellest arusaamise

kohta, vastab ta, et see on pikem lugu või et ta lihtsalt teab ja see on ilmne. Puudutatud isikul

ei ole haiguskriitikat ja ta ei pea haiglaravi vajalikuks. Tema käitumine on ägedatest

psühhoosielamustest ettearvamatu ja sihipäratu, mistõttu võib ta haiglaravita jäädes olla ohtlik

2-24-17704

nii endale kui ka teistele. Ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks

raviks teadvat nõusolekut. Puudutatud isiku seisundit arvestades ei ole tõenäoline tema

paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes neljapäevase haiglaravi järel.

Seetõttu tuleks jätkata tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning lubada manustada

psühhoosivastaseid, rahustavaid ja muid vajalikke ravimeid haiglatingimustes kuni 40 päeva.

Harju Maakohtu 23.11.2024 määrus

3. Harju Maakohus rakendas 23.11.2024 määrusega puudutatud isikule esialgset õiguskaitset,

lubades kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neljaks ööpäevaks alates

22.11.2024 kell 09.58 ning manustada talle tahtevastaselt ravimeid ja rakendada tema suhtes

arsti valitud viisil vajalikke ravimeetodeid, kui puudutatud isik ravimeid vabatahtlikult ei

manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse

lõpetatuks 26.11.2024 kell 09.58 või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks.

Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Puudutatud isikul on raske

psüühikahäire (äge skisofreeniataoline psühhootiline häire F23.2), mille tõttu võib ta olla

ohtlik nii endale kui teistele ja vajab ravi psühhiaatriakliinikus. Ta on käesolevalt

psühhootiline ning tal on tajuhäired ja mõttekäiguhäired paranoilise luuluna, näiteks soovib ta

taotleda Venemaal asüüli. Tema käitumine on täiel määral psühhoosielamusest juhitud ning

ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Ta on ohtlik eelkõige iseendale, sest ta võib jätta end

hooletusse või seada ohtlikesse olukordadesse. Samas käitus ta agressiivselt ka

kiirabitöötajate suhtes ning võib „enesekaitseks“ rünnata isikuid, keda ta seostab enda vastu

suunatud ebaseadusliku jälgimise ja tagakiusamisega. Ravita jätmisel on tema ohtlikkus

lähitulevikus psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse käitumise tõttu pigem kindel kui tõenäoline.

Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, sest puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks. Seetõttu

tuleb rakendada esialgset õiguskaitset ja lubada kohaldada puudutatud isikule tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi kuni neljaks päevaks.

Puudutatud isik vajab ravimite manustamist ja ravi, mistõttu tuleb anda luba talle ravimite

manustamiseks ja tema suhtes vajalike ravimeetodite rakendamiseks, kui ta ei peaks ravimeid

vabatahtlikult manustama ja/või ravimeetoditega nõustuma.

Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta ja menetlusosaliste ärakuulamine

4. Puudutatud isiku raviarst esitas 25.11.2024 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud

isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning

ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.

2-24-17704

5. Maakohus kuulas 25.11.2024 ära puudutatud isiku ja tema raviarsti.

Puudutatud isik leidis, et haigla on talle täiesti ebavajalik ning kõik mis toimub, on

klassikaline USA valitsuse meetod tegeleda isikutega, keda nad vihkavad ja kellest nad lahti

tahavad saada. Ta on olnud agressiivne aktivist, kogunud tõendeid ja saatnud tuhandeid kirju.

Ta ei ole teinud midagi ebaseaduslikku, kuid USA valitsus üritab teda manipuleerida ja

piirata. USA-s on salakohtud ja psühhiaatriakohtud, kus kohtualustel ei ole mingeid õigusi ja

kõik on ette otsustatud. Need on loodud selleks, et probleemseid isikuid kõrvaldada.

Puudutatud isik üritas CIA-ga otse rääkida, kuid tema kaebustega ei tegeleta ja tal ei olnud

USA-s enam ohutu. Ta põgenes USA-st kuu aega tagasi, hüljates turvalisuse nimel kogu oma

senise elu. Viimane kuu on ta üritanud lihtsalt ellu jääda. Ta saab USA-lt stipendiumi 2236

dollarit kuus. Tal on praegu 20 eurot ja tema pangakaart ei tööta. Tal on plaan minna otse

Venemaale ja ta ei leia, et seal oleks ohtlik. See on lihtsalt temapoolne solvang USA-le. Ta

ootas enne haiglasse sattumist Venemaa saatkonna ees selle avamist, et viisat saada. Öömaja

ei olnud tal vaja, sest ta plaanis kohe Venemaale sõita, ja enne seda oli ta poolteist päeva

lennujaamas. Enesetapumõtteid tal praegu ei ole ning tema kaks varasemat enesetapukatset

olid seotud CIA-ga. Ka tema ema tegi CIA pärast enesetapu. Puudutatud isik läheks haiglast

välja saades kohe Vene saatkonda ja küsiks viisa.

Puudutatud isiku raviarst avaldas, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Ta oli Vene

saatkonna ette teinud aseme ja rääkis seal politsei sõnul oma kottidega. Ta hulkus öösel ringi

ja tal ei olnud ööbimiskohta. Ta rääkis raviarstile 25.11.2024 hommikul, et ta on viimased

kaks kuud USA-s erinevates kohtades ringi reisinud ja kuidagi Rootsi jõudnud ning tahtis

minna läbi Läti edasi Venemaale, aga jõudis kuidagi Eestisse. Ta proovis bussiga Venemaale

sõita, aga tõsteti sealt viisa puudumise tõttu maha, mille peale ta läks Venemaa saatkonna ette.

Tal on väga palju paranoilisi luulumõtteid ning ta rändab ringi psühhootilistel ajenditel. Tema

arvates on kõige taga CIA ja valitsus kiusab teda taga ning ta põgeneb selle ohu eest. Tal oli

enda sõnul 2022 ka väga raske suitsiidikatse, mis sai alguse sellest, et arvuti käitus imelikult.

Ta avaldas, et tal on diagnoositud ka skiso-afektiivne häire ja krooniline psühhoos, kuid see

kõik on fabritseeritud USA valitsuse poolt tema halba valgusesse seadmiseks. Ta on kõigist

ravimitest keeldunud. Ühegi lähedase kontakti ei ole temalt võimalik saada, sest tema

hinnangul on kõik nii ohtlik, et ta on perekonnast isoleerunud. Ta on ööbinud lennujaamas

ning raha ega öömaja tal ei ole.

6. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas esialgse õiguskaitse pikendamist.

2-24-17704

Harju Maakohtu 25.11.2024 määrus

7. Harju Maakohus pikendas 25.11.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani alates 22.11.2024 kell

09.58, ning andis loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks

01.01.2025 kell 09.58 või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.

Maakohtu hinnangul esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi pikendamiseks 40 päevani, sest tema seisund ei ole paranenud. Maakohus

jäi 23.11.2024 määruse põhjenduste juurde ning lisas, et puudutatud isiku ärakuulamisel jäi

mulje, et ta ei mõtle selgelt ning võib haigusest tingitud ebaadekvaatse käitumisega seada

ohtu ennast ja ümbritsevaid. Ohtu kujutab ta jätkuvalt eelkõige iseendale sellega, et võib jätta

end hooletusse või seada ohtlikesse olukordadesse. Tema käitumine on psühhoosielamusest

täiel määral juhitud. Ta soovib taotleda Venemaal asüüli, leides, et tegu on tema jaoks

põgenemiseks turvalisima riigiga. Ta on valmis ööbima õues tänaval, mis ei ole talvist ilma

arvestades kindlasti ohutu. Ta on varem teinud kaks enesetapukatset. Muu psühhiaatriline abi

ei ole küllaldane, sest puudutatud isiku psüühikahäire iseloomu ja praegust seisundit

arvestades vajab ta ravi ja jälgimist kontrollitud ning turvalistes tingimustes. Tema iseseisev

toimetulek kodustes tingimustes ei ole tõenäoline. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav

ravimite korrektne manustamine, sest puudutatud isik ei pea end haigeks ja ei soostu ravimeid

tarvitama. Puudutatud isikul ei ole Eestis viibimiskohta ega raha öömaja jaoks ning ta on

arvamusel, et võib ka lihtsalt õues ööbida. Võimalik, et ta tuleb toimetada ravi jätkamiseks

USA-sse.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu 23.11.2024 ja

25.11.2024 määruse.

Puudutatud isiku arvates ei vaja ta psühhiaatrilist ravi ja teda hoitakse vastu tema tahtmist

kinni meelevaldse psühhiaatrilise järelevalve all. USA luureühendusel on tavaks hoida

aktiviste ja valitsusvastaste hoiakutega inimesi kinni ja neid vangistada. See hõlmab ka

inimeste meelevaldset paigutamist psühhiaatriahaiglatesse, kus neile manustatakse valedel

põhjustel ja sunniviisiliselt ravimeid, mille tagajärjeks on keemiline lobotoomia. Puudutatud

isikut hoitakse liiga pikka aega põhjendamatult kinni. Tal ei ole USA-s ohutu. Ta on otsinud

korduvalt võimalust otsekontakti saamiseks Venemaa ametnikega, et arutada võimalust asüüli

taotlemiseks Venemaal. Asüüli saamisel paraneks tema olukord märkimisväärselt, sest ta

pääseks USA valitsuse nelja asutuse ja luureühenduse korrumpeerunud ja ebaseadusliku

tegevuse käest. Puudutatud isik soovib saada kiirkorras Venemaa viisat, et leida Venemaal

pelgupaik, sest Venemaa ei ole nii korrumpeerunud kui USA.

9. Puudutatud isikule määratud esindaja on seisukohal, et puudutatud isikule kohaldatud ravi

tuleb jätkata ning tema ebaadekvaatse sisuga määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite 23.11.2024 arvamuse ning raviarsti ärakuulamisel

avaldatu juurde. Avaldaja lisas, et kui politsei toimetas puudutatud isiku kehalise seisundi

hindamiseks Ida-Tallina Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, oli ta alajahtunud,

segasusseisundis, agressiivne ega reageerinud sõnalisele rahustamisele. Valvetuppa saabudes

oli ta rahutu ja vihase olekuga, avaldas paranoilisi kahjustusluulumõtteid, millest lähtuvalt

soovis põgeneda Venemaale, ning keeldus haiglaravist. Osakonnas avaldas ta jätkuvalt

2-24-17704

paranoilisi kahjustusluulumõtteid ja soovi minna Venemaale. Ta sooritas USA-s luululistel

ajenditel suitsiidikatse ravimitega ning oli koomas. Talle oli määratud ka antipsühhootiline

ravi, kuid ta ei pidanud seda vajalikuks ja lõpetas selle omal algatusel. Osakonnas keeldus ta

samuti ravimitest ja vajas esialgu ravi manustamist süstetena. Tal ei ole haigustaju ega

koostöövalmidust raviks. Tema käitumine on täiel määral psühhoosielamusest (paranoilised

luulumõtted, kuulmismeelepetted) juhitud, millega ta ohustab nii iseenda kui ümbritsevate

tervist, kuivõrd ta reisib psühhoosist juhituna ilmastikuolusid arvestamata elukoha ja piisava

rahata ringi ning on rünnanud ümbritsevaid inimesi. Tema ravi on võimalik teostada vaid

tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.

13. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1

kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku esmalt kuni neljaks päevaks

psühhiaatriakliinikusse ja pikendas seejärel tähtaega kuni 40 päevani.

Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja

kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS

§ 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire

tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole

küllaldane.

Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid

ilmselt täidetud isiku kõigepealt kuni neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks esialgse

õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534

lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad

psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku

suhtes esialgset õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruste põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Puudutatud isiku arvates ei vaja ta psühhiaatrilist ravi ning teda hoitakse meelevaldselt

kinni. Puudutatu isiku arusaam ei ole aga kooskõlas teiste asjas esitatud dokumentide ja

2-24-17704

tõenditega. Puudutatud isikul on diagnoositud äge skisofreeniataoline psühhootiline häire

(F23.2), mida saab pidada raskeks psüühikahäireks. Psühhiaatrite 23.11.2024 arvamusest,

raviarsti 25.11.2024 arvamusest, puudutatud isiku ja raviarsti ärakuulamisel avaldatust ning

avaldaja määruskaebusele esitatud seisukohast nähtub, et puudutatud isik on psühhoosist täiel

määral hõivatud. Tal on ulatuslik paranoiline tagakiusamis- ja jälgimisluul ning

kuulmismeelepetted. Tema käitumine on sellest tingituna ebaadekvaatne ja etteaimamatu ning

ta ei ole võimeline oma käitumist kontrollima. Puudutatud isiku seisund ei ole pärast

hospitaliseerimist muutunud. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul oli raske

psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11

lg 1 p 1 tähenduses.

Puudutatud isik on psühhootilistel ajenditel lahkunud USA-st sooviga saada Venemaal asüüli.

Ta leiab, et kõige taga on CIA ja USA valitsus ning ta peab ohu eest põgenema. Puudutatud

isik oli viisa saamiseks Venemaa saatkonna avamist oodates teinud endale selle ette ajutise

aseme. Samas oli tal raha vaid 20 eurot, ta oli alajahtunud ja segasusseisundis ning käitus

kiirabitöötajate suhtes verbaalselt ja füüsiliselt agressiivselt. Puudutatud isikul ei olnud

olukorrast, sh selle ohtlikkusest adekvaatset arusaama. Arvestades seda, et puudutatud isiku

käitumine oli täielikult psühhoosielamusest juhitud ning ta oli selle tõttu juba seadnud end

eluohtlikku olukorda ja olnud inimeste vastu agressiivne, oli pigem kindel kui tõenäoline, et

puudutatud isik on esialgse õiguskaitse kohaldamata ja selle pikendamata jätmise korral ka

edaspidi endale ja teistele ohtlik PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Lisaks, kuigi praegu on

puudutatud isik enesetapumõtteid eitanud, on ta varem psühhootilistel ajenditel teinud ka

enesetapukatse.

Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule oleks olnud piisav muu psühhiaatriline

abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Puudutatud isikul ei olnud psühhiaatrite 23.11.2024

arvamuse järgi haiguskriitikat, ta ei suutnud mõista oma ravivajadust ning tal ei olnud

valmidust ravikoostööks. Puudutatud isiku raviarsti 25.11.2024 arvamusest esialgse

õiguskaitse pikendamise kohta ja avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et puudutatud

isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks. Puudutatud isikul ei ole Eestis ka

peatumiskohta ega teadaolevalt ühtegi lähedast. Puudutatud isikule ei olnud seega võimalik

osutada psühhoosi kontrolli alla saamiseks vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle

psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut ravi osutades.

14. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada esialgu kuni neljaks ja seejärel kuni 40

päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada

talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused

muutmata.

15. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause alusel

riigi kanda.

16. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2

järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1

esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-24-17704

(allkirjastatud digitaalselt)