2-24-104770/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-104770

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T. H. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6900.08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479; asukoht

XXX), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX)

Kostja: T. H. S. (IK XXX, elukoht rahvastikuregistris XXX,

XXX, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike

Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus T. H. S. vastu võlgnevuse nõudes

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T. H. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:

3.1. põhivõlgnevus 5000 eurot;

3.2. viivis 759.85 eurot;

3.3. viivis põhivõlalt (5000 eurot) alates 24.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 92% ulatuses T. H. S. kanda ja 8% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 507 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

6. Välja mõista T. H. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 736 eurot

(92% 800 eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

7. T. H. S.-il tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud

tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 712653059.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

1 (6)

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg

1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult T. H. S. (kostja) 5737.85 euro saamiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas 23.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 07.05.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 5000 eurot, intressi

325.22 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 573.86 eurot ja

lisanduva viivise lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas nõudes.

Vastuseks 03.06.2024 määruses esitatud selgitustele taotleb hageja juhul, kui laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu

alusel saadud summa 5000 eurot, viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause

kohaselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 29.09.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni, ja edasiulatuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 08.05.2024

VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja C AS vahel 20.05.2023 sõlmitud

laenuleping nr xxxx, krediidi kulukuse määraga 23,10%, intressiga 18,90%, mille alusel sai

2 (6)

kostja laenu 5000 eurot. Laen tuli tagastada kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil

15.06.2023-15.05.2026. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi, mille tõttu

saatis laenuandja kostjale 30.08.2023 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemise hoiatuse koos

täiendava tähtaja andmisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

saatis laenuandja kostjale 28.09.2023 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemise teatise. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevuses alates 1. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni 15.09.2023.

Laenuandja loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi,

viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Hageja selgituste põhjal on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks hinnatud kostja

maksevõimelisust kostja taotluse, Maksu- ja Tolliameti andmete (3 kuu keskmine sissetulek

1587 eurot) ja maksehäireregistritest nähtuvate andmete (maksehäired puuduvad) põhjal.

Väljaminekuteks arvestati 120 eurot. Laenuandja arvestuse järgi jääb kostjale raha reservi

vähemalt 525.83 eurot. Kogutud teabe põhjal jõudis laenuandja veendumusele, et kostja on

krediidivõimeline ja lepinguga kokkulepitud osamaksed kostjale jõukohased.

3. Hagimaterjalid toimetati kostjale 11.10.2024 määruse alusel kätte 01.11.2024 avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja

selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt

väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses,

kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises

järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.

Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja C AS-i vahel 20.05.2023

sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 5000 eurot. Puudub vaidlus, et

krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning

laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.

Samuti puudub vaidlus selles, et laenuandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad

nõuded loovutanud hagejale. Hagiavalduse kohaselt saatis krediidiandja kostjale teatise nõude

loovutamise kohta.

6. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

3 (6)

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

7. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.01.2023 15,31% (s.o on

viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 20.05.2023 lepingu sõlmimise ajal 45,93%. Kostjaga

sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 23,10% ei ületanud seega seadusega kehtestatud

piirmäära.

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

9. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist

16.04.2024 ja 03.06.2024 määrustes.

Kohus on seisukohal, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et

krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet tema

kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna

alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav

laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, kuna maksehäireregister annab teavet vaid juba

tekkinud makseraskuste kohta. Samuti Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub üksnes

sissetulekute olemasolu, liik ja suurus. Hageja ei tugine sellele, et krediidiandja oleks küsinud

kostja pangakonto väljavõtet, kuigi ainuüksi maksehäireregistri andmed ei võimalda isegi

mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust.

Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema sissetuleku ja kohustuste

kohta mingeid täiendavaid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada

ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Kohus leiab, et krediidiandja tehtavates

arvutustes juba rahapuhvri võimalike muude kulude katteks arvestamisega ei lange ära

kohustus mõistlikult kontrollida tarbijast laenusaajal kohustuste, s.h teiste finantskohustuste

4 (6)

olemasolu ja suurust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse eesmärk on

hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Ebapiisava kontrolli tagajärjeks on see, et tarbijad

saavad võtta mitmeid laene erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle tulemusena üle oma

võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba olemasolevate laenude

tagasimakseid.

Kohus selgitab, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja

esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja

oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkudes.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada.

Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6

järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17,

p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

11. Hageja taotleb 01.07.2024 vastuses, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, välja mõista kostjalt tulenevalt ülesütlemise kehtivusest

kogu tagastamata laen 5000 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

seadusjärgses määras ja edasiulatuv viivis hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast VÕS

§ 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Kohus leiab, et hageja vähendatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades

allpool esitatud selgitusi nõutava viivise kohta.

12. Kostja sai järelmaksulepingu alusel laenu 5000 eurot, mille tagastamiseks ei ole ta teinud

ühtegi maksegraafikujärgset makset. Seega oli kostja isegi VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgedega arvestades osamaksetega

viivituses juba alates 1. osamaksest ja lepingu ülesütlemine 28.09.2023 endiselt kehtiv.

Lepingu ülesütlemisega muutus põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista põhinõue 5000 eurot.

13. Hageja taotleb 01.07.2024 esitatud täiendavas nõudes kostjalt viivise nii seadusjärgses

määras (s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses) kui viitega VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses (s.o

viivisenõude üldine alus) sätestatule. Kohus leiab, et viite esimesele lausele näol on tegemist

eksitusega ja hageja taotleb viivise väljamõistmist tervikuna seadusjärgses määras.

Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt (kooskõlas TsMS § 367 teises lauses

sätestatuga) välja alates 29.09.2023 (s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) käesoleva

otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 759.85 eurot (29.09.-31.12.2023

154.52 eurot, 01.01.-30.06.2024 310.79 eurot, 01.07.-23.12.2024 294.54 eurot) ja lisanduva

viivise alates 24.12.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5 (6)

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

5000 eurot, otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 759.85 eurot ja lisanduva

viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 6372.35 eurot (põhinõue 5000 eurot +

sissenõutavaks muutunud viivis 759.85 + ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12%

aastas (s.o 612.50 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 6900.08 eurot

umbes 92%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 92% kostja kanda ja 8% hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja

õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h).

Kohus leiab, et riigilõiv 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on

põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507

eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud

tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike

arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua

kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja

mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 800 eurot (630 + 20 +

150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 736 eurot

(92% 800-st eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

17. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)