1-11-2862/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-2862

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-2862 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Annes Peegeli süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 31. mai 2011. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Annes Peegeli kaitsja Sulev Raudsepp Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Annes Peegel 37602260055 elukoht xxxxxxxxxxx xxx x, varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 27.04.2007. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1 aasta 9 kuu vangistusega

Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp

RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 31. mai 2011. a kohtuotsus Annes Peegeli suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 26. septembril 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

2(3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 31. mai 2011. a kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati A. Peegel süüdi KarS §

424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel täielikult täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga.

2. A. Peegel mõisteti süüdi selles, et ta 22. jaanuaril 2011. a kella 14:20 ajal Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare maantee 89-nadl kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volvo alkoholijoobes (2,21 mg/g), mistõttu ei valinud teeoludele vastavat sõidukiirust ning möödasõidul riivas eesliikuvat sõidukit ning sõitis teelt välja.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellatsiooni motiivide kohaselt puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et sõiduautot juhtis A. Peegel. A. Peegel ei ole ise end kunagi süüdi tunnistanud ning on kinnitanud, et sõiduautot juhtis keegi Pets. Petsi isik on jäänud kohtueelsel uurimisel välja selgitamata. Auto paiskus mitu korda üle katuse ja seal olnud isikute asend võis muutuda. Samuti viitavad A. Peegeli vigastused paremal küljel sellele, et ta istus autos paremal pool. Tunnistaja M. H väidab, et tema oli niivõrd purjus, et ei mäleta midagi. Samas aga käitus ta pärast avariid küllaltki kainelt, püüdes kaasa võtta õllepudelit ja kõndis ise kiirabiauto juurde.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava A. Peegeli talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

3(3)

5.2 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et kohus on süüdistatava A. Peegeli ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja arvestanud tunnistaja M. Hi ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1- 77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et esimese astme kohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on kohus arvestanud põhjendatult tunnistaja M. Hi ütlustega selle kohta, et ta autot ei juhtinud, sest tema ütlused on kooskõlas tunnistajate L. H, S. M ja E. M ütlustega, mille kohaselt tuli kaassõitjapoolsest esiuksest välja M. H. Tunnistaja S. M aitas pärast M. H sõiduautost väljumist väljuda A. Peegelil, kes oli juhi kohal rooli taga. Tunnistajad L. H, S. M ja

E. M olid täiesti juhuslikud möödasõitjad, mistõttu neil ei olnud mingit põhjust A. Peegelit süüstavaid ütlusi anda. Pealegi olid need tunnistajad erinevalt A. Peegelist täiesti kained. Tunnistaja

M. H oli küll tugevas alkoholijoobes, kuid on kogu aeg kinnitanud, et tema istus tagaistmel üksi ja jõi õlut. Esiistmele sattus ta avarii käigus. Maakohtul puudus alus nende tunnistajate kokkulangevates ütlustes kahelda. Tegemist oli lageda kohaga ja nähtavus oli hea. Tunnistajad nägid, kuidas sõiduauto kraavi sõitis ja

M. H ning A. P sellest välja aidati. Kuna rohkem isikuid sõiduautos ei olnud, siis ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni etteheitega, et sõiduautot juhtinud Pets on jäänud kohtueelsel uurimisel välja selgitamata.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Pärnu Maakohtu

31. mai 2011. a kohtuotsus A. Peegeli suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Sten Lind