2-24-112100/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-112100

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing)

hagi Z. C. J. M. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1304.19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure

osaühing, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee

16, 10617 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja A. V. (B2 Impact osaühing,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post XXX);

kostja Z. C. J. M. (isikukood xxx; rahvastikuregistrijärgne

elukoht puudub; tegelik asukoht teadmata; võimalik

elukoht xxx; e-post:xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi Z. C. J. M. (isikukood

xxx) vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

2-24-112100

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact osaühing (endine OK Incure osaühing) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohtu 26.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

26.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 17.05.2024 hagiavalduse Z. C. J. M.’i vastu, millega hageja palub kostjalt

välja mõista põhivõlg 1062.02 eurot, intress 124.45 eurot, viivis 82.72 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 35 eurot, riigilõiv 280 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Swedbank aktsiaseltsi vahel 09.07.2019

sõlmitud väikelaenuleping 19-068662-VL. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi

korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank aktsiaselts lepingu 19.12.2023 üles. Swedbank AS

loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule (endine OK Incure osaühing).

Swedbank AS on enne väikelaenu lepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra

analüüsi laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse,

et:

- laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole

sissetulek tööandjalt X OÜ + ühekordne töövõimetushüvitise laekumine, keskmine

sissetuleku suurus oli 1001 eurot;

- väljaspool Swedbanki laenusaajal krediidikohustusi ei olnud (konto väljavõttelt ei

nähtunud maksed teistele krediidiandjatele); Swedbanki ees oli enne kõnealuse lepingu

sõlmimist krediidikohustus igakuise maksega ca 29 eurot;

- Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

- Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenu lepingu kuumaksega

(111.85 eurot) moodustas ca 14% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;

- laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks

ca 860.15 eurot. Lisaks kontole laekus peretoetus summas 120 eurot ja eraisikult M. Riivo

„lastetoetus“ 6 kuu keskmine summa 216 eurot.

2-24-112100

Harju Maakohus võttis 11.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

07.11.2024 kohtumäärusega jättis kohus hageja tõendite kogumise taotluse käiguta.

25.11.2024 loobus hageja tõendite kogumise taotlusest ning esitas kohtule kostja konto

väljavõtte. Lisaks hagiavalduse punktis 1.1 välja toodule, täpsustas hageja kostja

majapidamiskulusid. Kliendi konto väljavõttest nähtusid igakuiste majapidamis- ja lasteaia

kuludena: Konverter OÜ korteri xxx eest maksed keskmiselt ca 587 eurot kuus (üürikulud

tasus osaliselt H.L. - 278 eurot kuus); ELISA Eesti AS maksed 6 kuu keskmine 24 eurot;

Tallinna Linnakantselei maksed 6 kuu keskmine 132 eurot; Laenusaajal jäi peale krediidi-,

majapidamis- ja lasteaia kulude tasumist igakuiseks tarbimiseks ca 453 eurot.

Kohtul ei õnnestunud kostjale Z. C. J. M. menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd

kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta

välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 07.11.2024 kohtumäärusega avaliku

kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-24-112100

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7, mistõttu ei ole hageja

nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

2-24-112100

Swedbank AS on enne väikelaenu lepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra

analüüsi laenusaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Maksevõime analüüsil võeti arvesse,

et:

- laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole

sissetulek tööandjalt X OÜ + ühekordne töövõimetushüvitise laekumine, keskmine

sissetuleku suurus oli 1001 eurot;

- väljaspool Swedbanki laenusaajal krediidikohustusi ei olnud (konto väljavõttelt ei

nähtunud maksed teistele krediidiandjatele); Swedbanki ees oli enne kõnealuse lepingu

sõlmimist krediidikohustus igakuise maksega ca 29 eurot;

- Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

- Olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenu lepingu kuumaksega

(111.85 eurot) moodustas ca 14% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;

- laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks

ca 860.15 eurot. Lisaks kontole laekus peretoetus summas 120 eurot ja eraisikult M. Riivo

„lastetoetus“ 6 kuu keskmine summa 216 eurot.

25.11.2024 täpsustas hageja majapidamiskulusid. Kliendi konto väljavõttest nähtusid

igakuiste majapidamis- ja lasteaia kuludena: Konverter OÜ korteri XXX eest maksed

keskmiselt ca 587 eurot kuus (üürikulud tasus osaliselt H.L.- 278 eurot kuus); ELISA Eesti

AS maksed 6 kuu keskmine 24 eurot; Tallinna Linnakantselei maksed 6 kuu keskmine 132

eurot; Laenusaajal jäi peale krediidi-, majapidamis- ja lasteaia kulude tasumist igakuiseks

tarbimiseks ca 453 eurot.

Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud

kinnitustest, tegi päringu maksehäireregistritesse ning kontrollis kostja arvelduskonto

väljavõtet. Enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu

hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline. Kostja sai keskmiselt palka 1001 eurot,

peretoetust 120 eurot ning lastetoetust 216 eurot, kokku 1337 eurot. Laenuandja on

tuvastanud, et krediidikohustuste suurus on 29 eurot, kuid arvelduskonto väljavõttest nähtub,

et kostja tasus iga kuu laenu 136.24-142.56 eurot ning juunis lisandus laenuleping,

osamaksega 151.95 eurot ja juulis tegi kostja lisaks makse 298.54 eurot, selgitusega

„Krediidi tagasimaksmine (Credit repayment)“. Seega olid kostja igakuise kohustused üür

587 eurot, Tallinna Linnakantselei maksed 132 eurot, ELISA Eesti AS sideteenus 24 eurot

ning krediidikohustused (29 + 142.56 + 151.95 + 298.54) 622.05 eurot, millele lisandus

sõlmitava lepingu osamakse 111.85 eurot, kokku 1476.90 eurot. Krediidiandja ei küsinud

kostjalt täiendavaid küsimusi olemasolevate krediidikohustuste kohta. Kohtu hinnangul

ületasid kostja kohustused tema sissetulekuid.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laen summas 4200 eurot. Kostja on lepingu alusel

teinud tagasimakseid 5443.18 eurot. Peale ümberarvestust on kostja lepingust tulenevad

kohustused täitnud.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

2-24-112100

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud,

määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik