3-24-3465/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

25.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3465

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja

Piirivalveamet, volitatud esindajad Katri Bergmann ja

Julia Novodevitšenski von Jung

Puudutatud isik – X (Moldova Vabariigi kodanik;

sündinud xx xx xxxx)

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 25.12.2024 kohtuistungil (videosilla

vahendusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus – anda luba Xi (sündinud xx xx

xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks

(25.02.2025).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb viivitamata peale määruse saamist tõlkida see

suuliselt puudutatud isikule ja selgitada talle selle edasikaebamise korda.

3. Asendada avaldatavas lahendis (sh faili nimes) läbivalt puudutatud isiku nimi ja

passi number määruse punktis 5 tähemärgiga.

4. Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ning kohtu

põhjendused vene keelde.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. 23.12.2024 kell 21:40 sai Ida-Harju politseipatrull väljakutse aadressile Valge tn 4c-10,

kus korteris pidi viibima alkoholijoobes agressiivne isik, samas korteris viibis ka alaealine

laps. Kohapeal selgus, et alkoholijoobes ja agressiivne isik on Moldova kodanik, kes viibis

alates 03.09.2024 Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Isik peeti 23.12.2024 kell 21:55

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lõike 1 alusel 48 tunniks kinni ja

toimetati Kinnipidamiskeskusesse (KPK) ning alustati menetlustoimingutega.

2. 24.12.2024 viis Politsei ja Piirivalveamet (PPA) läbi menetluse ebaseaduslikult riigis

viibiva välismaalase suhtes ning lähtudes välismaalaste seaduse (VMS) § 293 lõikest 2 isikut

küsitleti ning lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 anti isikule võimaluse esitada

asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Küsitlus on läbiviidud küsimus/vastus vormis. Isikut

küsitleti tema Schengenis ja Eestis viibimise asjaolude kohta, andes isikule võimalusi esitada

PPA-le täiendavat informatsiooni, taotlusi ja vastuväiteid. Isik selgitas, et tuli Eestisse

töötamise eesmärgil, kuigi ametlikult ei olnud ükski firma isiku osas taotlenud lühiajalist

tööluba (LTR). Telefoni teel oli isik vestelnud mingi ettevõtte esindajaga, kellega oli

kokkulepe, et hakkab ventilatsioonisüsteeme ehitama. Eestisse saabudes isik enam selle

ettevõttega kontakti ei saanud, kuna väidetavalt oli nimetatud ettevõte kustutatud, ning

ettevõtte nime ei tea. Seega alates saabumisest Eestisse 07.06.2024 kuni kinnipidamiseni

23.12.2024 isik töötas Eestis ebaseaduslikult. Isik selgitas oma ebaseadusliku viibimise kohta,

et oli teadlik 90 päeva viibimise õigusest kuid ei lahkunud Eestist ja Schengenist õigeaegselt,

kuna ei suutnud oma lahkumist korraldada, nt raha võlgu küsida, pöörduda politsei või IOM

poole. Isik selgitas, et vajalike rahaliste vahendite saamiseks ta peab jätkama ebaseaduslikku

töötamist Eestis.

3. Esitatud materjalide kohaselt lahkus isik päritoluriigist 05.06.2024. Eestisse saabus isik

07.06.2024.

4. PPA koostas isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052284975, mis on koheselt

sundtäidetav ning samuti kohaldas isikule 1 aastase sissesõidu keelu Schengeni alale. PPA

selgitas isikule, et taotleb Tallinna Halduskohtult luba isiku paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni isiku väljasaatmiseni.

5. Isik on tuvastatud Moldova Vabariigi passi nr xxxxxxx alusel.

6. 24.12.2024 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse Moldova Vabariigi kodaniku Xi

(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks

kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõte ja

VSS § 23 lõike 1 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus.

TAOTLUS JA PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT ISTUNGIL

7. PPA põhjendas oma 24.12.2024 taotlust, sh 25.12.2024 kohtuistungil, järgmiselt:

7.1.

Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et isiku paigutamine

KPK-sse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust

arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku puhul põgenemisoht on

põhjendatud VSS § 6⁸ punkti 6 kohaselt, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 24.12.2024 küsitlusel isik ütles, et tal pole võimalik

iseseisvalt lahkuda ning tema soov oleks töötamist Eestis jätkata. Samuti asjaolu, et isik oli

teadlik, et viibib Eestis ebaseaduslikult alates 03.09.2024 ja ei olnud võtnud ette samme, et

enda viibimist seadustada või lahkuda enda kodakondsusjärgsesse riiki. Eluliselt on usutav, et

vabaduses viibides isik jätkaks seaduse rikkumist ebaseadusliku töötamise näol ning ei

lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki Moldovasse.

7.2.

VSS § 23 lõike 1¹ alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse

korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibivate isikute suhtes,

keda pole olnud võimalik VSS § 18 lõike 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isik

on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga

isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik Schengeni alal

viibimine, soov töötada Eestis).

7.3.

Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku

paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale

hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja KPK-

sse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

7.4.

Samuti leiab PPA, et KPK-s kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10

sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate

järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma

varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik on viibinud teadlikult Schengeni alal

ebaseaduslikult kokku 112 päeva ning isiku hinnangul ei ole selline teguviis

seaduserikkumine.

7.5.

PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi isiku kinnipidamisele. Isiku

kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on

põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale

on suurem, kui kodumaale naasta. Vastavalt VSS § 14 lõikele 1 ja § 15 lõikele 1 saadetakse

välismaalased Eesti Vabariigist välja Moldovasse. Kinnipidamine peab olema kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja

proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist.

Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus

viibida värske õhu käes.

8. Puudutatud isik nõustus 25.12.2024 kohtuistungil PPA taotlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele VSS § 23 lõike 1 punkti 1 ja

lõike11 alusel.

10.Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema

väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et

välismaalane põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust

(VSS § 23 lg 1 p 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid (VSS § 23 lg 1 p 3). Kinnipidamine on võimalik, kui VSS-s sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11). Haldustoiminguks loa andmiseks

piisab, kui üks VSS § 23 lõikes 1 nimetatud alustest on täidetud. Näiteks on tagasisaatmise

käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks elukoha, püsiva viibimiskoha

või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, sõnaselgelt väljendatud

kavatsus mitte täita tagasisaatmisega seotud meetmeid aga ka varasemat käitumist (st

põgenemine) (vt Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse

kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad

kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel, punkt 1.6).

11.Välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud

viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Välismaalasel peab Eestisse

saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg

1). Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või

kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki (VSS § 17).

12.Praegusel juhul on PPA tuvastanud, et puudutatud isikul puudub Eesti viibimiseks

seaduslik alus ning ka isik ise oli sellest teadlik (küsitluse protokolli lk 3). PPA taotlusest

nähtuvalt on puudutatud isik viibinud teadlikult Schengeni alal ebaseaduslikult alates

03.09.2024.

13.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis

ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike

toimingute tegemiseks.

14.Kohus nõustub PPA-ga, et taotluses toodud asjaolusid arvestades, et puudutatud isiku

puhul esineb VSS § 68 punktis 6 toodud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb

põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile

teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul nähtub isiku 24.12.2024 küsitluse protokollist (lk 3),

et puudutatud isiku enda sõnade kohaselt ei soovi ta oma lahkumist korraldada; kui tal oleks

soov lahkuda, oleks ta seda juba teinud; ta saab lahkuda ainult sellisel moel, kui ta jätkab

ebaseaduslikku töötamist, kuid ka siis ei ole kindel, kas ta saab raha kokku. Seega saab

puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Seega on VSS § 68 punkti 6 eeldus täidetud.

15.Kohus arvestab lisaks ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 31.02.2017 nr 3-3-1-93-16, p 13, RKHKm

16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 12). Puudutatud isik peeti kinni PPA väljakutse käigus, kuna

isik oli joobes ja agressiivne, kusjuures alaealise lapse juuresolekul. Puudutatud isik viibis

teadlikult ebaseaduslikult riigis (alates 03.09.2024, mil täitus 90 päeva Schengenisse

saabumisest 05.06.2024) ning peab võimalikuks lahkumist juhul, kui ta saaks jätkata

ebaseaduslikku viibimist, et töötada ja koguda raha (24.12.2024 küsitluse protokoll lk 3).

Kuigi isiku selgitustest nähtub soov Eestis töötamist jätkata, ei nähtu asjaoludest, et isik oleks

varasemalt astunud samme oma Eestis viibimise seadustamiseks. Seega ei ole kohtu jaoks

äratuntav isiku tahe olla õiguskuulekas ja haakuvalt väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.

16.Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik

PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Ka mitme meetme

samaaegne kohaldamine (nt dokumentide hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse

registreerimise kohustuse panemine jms) ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad

välismaalase suhtes teatavat usaldust, mis antud juhul õigustatud ei oleks. Isik on ise

kinnitanud, et ta Eestist lahkuda ei soovi ja peab lahenduseks ebaseadusliku töötamise

jätkamist.

17.Kohus nõustub, et eelpool kirjeldatud isiku käitumist arvestades saab pidada tõenäoliseks,

et puudutatud isik lahkub väljasaatmise vältimiseks Eestist või ta asuks end väljasaatmise

tõkestamiseks siin varjama. Selle kahtluse aluseks on eeskätt puudutatud isiku varasem

tegevus – isik oli teadlik, et viibis Eesti seadusliku aluseta, kuid jätkas seda tehes edasi

juhutöid (küsitluse protokolli lk 3). Puudutatud isiku selgituste kohaselt on elukoha üür

makstud detsembri lõpuni. 25.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt aga plaanis isik seal

edasi elada ja sai teha edasi juhutöid, et saaks ka korteri eest tasuda. Seega peab isik jätkuvalt

võimalikuks ebaseaduslikult töötamise jätkamist. Isiku selgituste kohaselt on ta varem

töötanud 2023 aastal Tšehhis ja Leedus. Kuigi isik selgitas 25.12.2024 istungil, et tal seal

enam tuttavaid ei ole, on isikul siiski nende riikidega hiljutine tööalane seos, mis annab aluse

kahtluseks, et isikul on võimalus leida tööd ka mujal kui Eestis, mis võib täiendavalt ajendada

isikut väljasaatmist vältima. Eelnevat arvesse võttes ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et

puudutatud isik jääks Eestisse ootama nii, et ta on ühtlasi PPA-le kättesaadav, et PPA isiku

mõne nädala möödudes välja saadaks.

18.Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu

tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja

vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse

paigutamise vastu.

19.Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1¹). Puudutatud isiku

välja saatmine Moldovasse on PPA esindaja 25.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt

võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad rohkem aega kui 48 tundi.

Väljasaatmise asjaajamine võtab üldjuhul umbes kaks kuni kolm nädalat, rahvusvahelises

asjaajamises tuleb arvestada pühadeperioodiga. PPA selgitas, et isiku välja saatmine eeldab

transiitriikide läbimist.

20.Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (25.02.2025).

21.Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul

kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

22.Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis (sh faili nimes) läbivalt puudutatud isiku

nime ja passi numbri määruse punktis 5 tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)