2-24-15294/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-15294

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg

23. detsember 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: X (ik xxxxxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (ik xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxx, tel: xxxx, e-post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner, e-post

xxx

Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, tel: xxxx, e-

post xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y`lt Xi kasuks alates 08.10.2024 kuni Xi täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

1

3. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 5-ks kuupäevaks C arvelduskontole

(käesoleval ajal nr XXXXXXXXXXXXXX).

4. Otsuse täitmisel arvestada Y poolt alates 08.10.2024 elatisena makstud summasid.

Menetluskulud

5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt poolte kooselust sündis xx.xx.xxxx poeg X. Poolte kooselu lõppes 6

aastat tagasi ning laps jäi elama isaga. Alates sellest ajast ei ole kostja ülalpidamiskohustust

korrapäraselt täitnud. Hageja keskmised kulutused kuus on 832 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista elatise alates 08.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) 287, 72 eurot

muutuva suurusena minimaalses määras. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-15-17 (p 12)

selgitanud, et vanemal on kohustus lapse ülalpidamiskohustusest tulenevalt teenida sissetulekut

ja ta ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa

üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike.

2. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu

hagejale elatist maksta hageja poolt küsitud ulatuses. Miinimummääras elatise väljamõistmine

tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja

areneda. Kostja teised lapsed puuduvad, kostja on töövõimeline, seega puudub alus elatise

vähendamiseks alla miinimumi. Kostja oma seisukohas on välja toonud mobiiltelefoni

ostmisega seotud kulud ning ka muud kulud, kuid kostja pole selgitanud kulude vajadust ning

samuti pole kostja antud kulud lapse isaga kooskõlastanud.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja vastuse kohaselt lepiti kokku (suuliselt), et hageja elukohaks jääb hageja isa elukoht

ning kohustused jagatakse pooleks. Kuni 2024 aasta aprillini kõik nii toimiski. Aprillist alates

lapse isa aga keelas pojal ema juures ööbida tuues ettekäändeks, et kostjal tekkis elukaaslane

(mees). Hageja isaga oli sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja tasub kõik hagejaga seotud

kulutused. Ei vasta tõele, et lapse isa kulutab lapse peale 832 eurot kuus. Paljalt toidu peale

kulutatakse 220 eurot ning taskuraha antakse igakuiselt 100 eurot ja riideid ning jalanõusid

ostetakse iga kuu 70 euro eest. Transpordikulu ja juuksur iga kuu on 120 eurot. Kostja leiab, et

kõik need summad on liialdatud. Tabelisse on lisatud ka koolimaksu tasumine, mis on vale,

koolimaksu tasub kostja.

Kostja annab hagejale taskuraha 30-50 eurot kuus. Kui kostja kohtub pojaga käiakse väljas

söömas ligi 100 euro eest kuus. Kostja tasub lapse huviringide eest ja teeb lapsele kulutusi

ning on seisukohal, et nende eest tasumistega on tema kohustus täidetud. Kostja töötab XXX

ligi 2 aastat ja saab miinimumpalka. Kostja omab korterit, mis on tema elukoht, xxx ning

2

sõiduautot Volkswageni Passat XXXXXX, samuti tasub kostja laenukohustusi, Coop pank

156,89 eurot kuus, SMS raha 61,30 eurot kuus (laen), Bondora 125 eurot kuus (laen). Hageja

isa otsustas takistada hageja ja kostja vahelist suhtlust ning selle arvelt esitada hagi elatise

nõudes kohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi

tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad oma isa juures.

Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena.

Kostja leiab, et kuna ta tasub lapse huviringide eest ja teeb lapsele kulutusi, siis on tema

elatise maksmise kohustus täidetud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Lapsele aeg ajalt

kulutuste tegemist, ei saa pidada korrakohaseks ülalpidamise andmiseks. PKS § 100 lg 1

kohaselt antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Kostja väidete osas, et hagis

toodud kulutused on üle paisutatud, märgib kohus, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 2-15-15909 p 12).

5. Kostja väitel oli vanemate vahel elatise maksmise kokkulepe, kuid vanemate kokkulepitut

saab pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes

PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Seetõttu tulenevad sellisest kokkuleppest õigused ja

kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100

lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Riigikohus on

selgitanud, et kui vanemad on sõlminud ülalpidamiskokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata

lapse vajadusi, saab vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise

väljamõistmiseks (RKTKo 3-2-1-101-15 p 16). Eeltoodust tulenevalt ei muuda vanemate

kokkulepe lapse õigust nõuda elatist. Lisaks on kostja ainult väitnud, et vanemate vahel oli

ülalpidamiskohustuse täitmise kokkulepe (suuline), kuid ühtegi tõendit selle kohta kostja ei

esitanud ning hageja seaduslik esindaja seda kinnitanud ei ole.

6. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse

vähendamiseks alust ei ole. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulek kuus

on keskmiselt 671, 90 eurot. Välja mõistetav elatis ei moodusta isegi poolt kostja

sissetulekust. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja

varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt

ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse

kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riikliku

peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada ja hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis

alates 08.10.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras ja muutuva

suurusena. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKRKo 2-16-2343 p 13).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

3

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

4