2-23-125091/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-125091

Tsiviilasi

Neste Eesti AS hagi K D vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

509,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Neste Eesti AS, registrikood: 10167511, asukoht:

Sõpruse pst, 155, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: K D, isikukood: xxxx, elu- ja viibimiskoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K Dilt Neste Eesti AS kasuks kostja ja Neste Eesti AS vahel sõlmitud

28.10.2022 kütuse krediitkaardilepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 399,45 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31.10 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

edasiulatuv viivis alates 31.08.2023 põhinõudelt 399,45 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud K D kanda.

4. Välja mõista K Dilt Neste Eesti AS kasuks menetluskulud summas 285 eurot ning

menetluskuludelt 285 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-125091 Neste Eesti AS hagi K D vastu võlgnevuse

nõudes.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

08.11.2024 Ametlike Teadaannete kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 22.11.2024

hagile vastust esitanud.

Varasemalt on Pärnu Maakohus 14.08.2023 kohtumäärusest nähtuvalt püüdnud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt:

-19.06.2023, 22.06.2023, 28.06.2023, 06.07.2023, 26.07.2023 e-posti aadressile: xxxx, vastus

puudub;

-06.07.2023 ja 26.07.2023 e-posti aadressidele xxxx; xxxx, vastused puuduvad;

-varasemas menetluses tagastas xxxx kohus aadressilt xxxxx dokumendid 16.06.2023 märkega –

aadress teadmata/ adressaadi elu- või asukoht teadmata;

-xxxx korteriomanik kinnitas 31.07.2023, et võlgnik eelmärgitud aadressil ei ela.

Viru Maakohus on menetlusdokumendid edastanud kostjale alljärgnevalt:

-12.09.2023 postiaadressile: xxxx, dokumendid tagastatud, kostja ei ela antud aadressil.

Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule teatanud, et neil puuduvad kostja elu- või viibimiskoha kohta

andmed. Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole

kohtul võimalik kohtulahendit kätte toimetada tööandja kaudu. Kohtul puuduvad kostja elu- ja

viibimiskoha kohta andmed. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike

Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p

1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 399,45 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 31.10 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuv viivis alates

31.08.2023 põhinõudelt 399,45 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 285 eurot (maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20

eurot; hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 90 eurot, so hagi

koostamine, tõendite kogumine ja kohtule edastamine). Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 285

eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik